Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 06.02.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-16108
Kohtuasi
D.T hagi Julianus Inkasso OÜ vastu võlasuhte puudumise tuvastamiseks, maksehäirete registrist andmete eemaldamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.10.2024 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
D.T määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: D.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja Kostja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja Ahto Järvela
3.Tühistada Harju Maakohtu 31.10.2024 määrus osas, milles maakohus jättis hagi menetlusse võtmata järgnevate nõuete osas ning saata asi vastavate nõuete osas menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule:
3.2.hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahju.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 31.10.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni p 4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
2-24-16108 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.D.T (hageja) esitas 22.10.2024 Harju Maakohtule hagi Julianus Inkasso OÜ (kostja) vastu, milles hageja palub tuvastada, et poolte vahel puudub võlasuhe, kohustada kostjat eemaldama hageja võlad Taust.ee portaalist ja mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud Taust.ee portaalis hageja kohta kaks maksehäiret (võlgnevus 143,60 eurot, nõude kuupäev 01.09.2017, ja võlgnevus 412,78 eurot, nõude kuupäev 26.06.2022). Mõlema võlgnevuse puhul on märgitud nõudjaks kostja. Hagejal ei ole kostja ees võlgnevusi. Lisaks on Harju Maakohtu 02.09.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-354 vabastatud hageja tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (sh võlgnevus Aktiva Finants Group OÜ ees 160,13 eurot ja võlgnevus Bigbank AS ees 1035,12 eurot, mis on loovutatud Aktiva Finants Group OÜ-le). Hageja kohustustest vabastamisega on vastavad võlasuhted lõppenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 1 alusel ja hagejal puuduvad võlgnevused, mida oleks alust kajastada Taust.ee portaalis. Seetõttu on kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ning hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 366). Taust.ee portaalis maksehäirete avaldamine näitab hagejat negatiivses pildis, kui hageja peaks mingil põhjusel laenu taotlema.
3.Kostja palus jätta hagi menetlusse võtmata. Kostja esindab käsunduslepingu alusel Aktiva Finants Group OÜ-d ning Taust.ee portaali sisestatud võlgnevuste puhul on sissenõudjaks Aktiva Finants Group OÜ. Kostja on Taust.ee portaalis üksnes maksehäire avaldaja. Taust.ee portaalis on avaldatud Harju Maakohtu 19.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-354 tunnustatud Aktiva Finants OÜ (praeguse ärinimega Aktiva Finants Group OÜ) nõue 160,13 eurot ning Bigbank AS (praegune võlausaldaja Aktiva Finants Group OÜ) nõue 1035,12 eurot. Kuna võlasuhte pooleks on Aktiva Finants Group OÜ, mitte kostja, siis on hagi esitatud vale kostja vastu. Kuna Harju Maakohtu 02.09.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-18-354, millega hageja tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastati, jõustus 21.09.2024, siis on kostja märkinud Taust.ee portaalis maksehäired staatusega „lahendatud 21.09.2024“. Seega lõppes hageja kohustuse rikkumine 21.09.2024 ning 21.09.2024 seisuga oli hageja võlgade tasumise kohustusest vabastatud. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg 2 p 5 kohaselt on lubatud maksehäire avaldamine kuni 5 aastat kohustuse rikkumise lõppemisest. Seega ei avalda kostja hageja kohta ebaõigeid andmeid ja maksehäirete avaldamine staatusega „lahendatud“ on põhjendatud ja kooskõlas seadusega. Hageja väited mainekahju/mittevaralise kahju kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kui hagejale on tekkinud kahju, on see tingitud hagejast endast ja tema varasemate kohustuste rikkumisest.
2-24-16108 Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohtu 31.10.2024 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmisest ning jäeti menetluskulud hageja. Maakohus jättis hageja 22.10.2024 menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda. Kostja esindas käsunduslepingu alusel võlanõuete sissenõudmisel võlausaldajat Aktiva Finance Group OÜ-d ja avaldas hageja kohta kaks maksehäiret maksehäireregistris Taust.ee. Tegemist oli Aktiva Finants OÜ nõudega 160,13 eurot ja Bigbank AS-i nõudega 1035,12 eurot. Mõlemad nõuded olid esitatud hageja pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-18-354. 02.09.2024 määrusega lõpetas kohus hageja kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas hageja tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kostja ei ole antud juhul avaldatud maksehäirega seonduva võlasuhte pool (võlasuhte pooleks on Aktiva Finance Group OÜ). Lisaks eeltoodule on andmed avaldatud Taust.ee portaalis õiguslikul alusel ja lähtuvalt IKS § 10 lg 2 p-s 5 sätestatust on kõnealuseid andmeid sõltumata tsiviilasja nr 2-18-354 tehtud 02.09.2024 määrusest lubatud avaldada kuni 5 aastat.
6.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1). Seoses hagi menetlusse võtmisest keeldumisega jättis kohus hageja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Määruskaebus
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega võtta hagiavaldus menetlusse. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus vaadata määruskaebuse läbi istungil.
8.Taust.ee portaalis oleks pidanud avaldajaks märkima Aktiva Finance Group OÜ, mitte kostja. Hagejal ei ole kostja ees võlgnevusi ega õigussuhet kostjaga. Hageja kohta maksehäirete avaldamine Taust.ee portaalis on ebaõige, kuna hagejal puuduvad võlgnevused, hageja on pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastatud. Menetluse edasine käik
9.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.1.Kostja ei ole võlausaldajaks, vaid maksehäire avaldajaks käsunduslepingu alusel. Seega ei saa kostja suhtes tuvastada võlasuhte puudumist. Hageja saab esitada hagi võlasuhte puudumise tuvastamiseks Aktiva Finance Group OÜ vastu. Seega on hagi esitatud vale kostja vastu.
9.2.Olukorras, kus kostja ei avalda ebaõigeid andmeid, puudub alus hagi rahuldamiseks. Kostja on tõendanud, et maksehäire on märgitud staatusega „lahendatud“ ning tegemist ei ole ebaõigete andmetega, kuna hageja vabastati pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest 02.09.2024 määrusega, mis jõustus 21.09.2024. IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt on lubatud kõnealuseid maksehäired avaldada kuni 5 aastat.
9.3.Hageja väited mittevaralise kahju kohta on paljasõnalised ja tõendamata. VÕS § 127 lg 6 esimese lause kohaldamiseks peab olema tõendatud põhjuslik seos kahju ning kahju tekitaja poolt kannatanud isiku õiguste rikkumise vahel.
2-24-16108
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt tühistada ning saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks kohustamisnõude ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Muus osas tuleb jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kui muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
12.Ringkonnakohus lahendab esmalt hageja taotluse asja lahendamiseks istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna see ei ole asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik. Ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku materjalide põhjal. Seetõttu jätab ringkonnakohus hageja taotluse istungi korraldamiseks rahuldamata.
13.Hagiavalduse kohaselt leiab hageja, et kostja on õigusliku aluseta avaldanud hageja osas Taust.ee portaalis kaks maksehäiret. Hageja märgib, et tal ei ole kostja ees kohustusi ning lisaks on hageja Harju Maakohtu 02.09.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-354 vabastatud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kostja on selgitanud, et ta ei ole hageja võlausaldajaks, vaid maksehäire avaldajaks käsunduslepingu alusel. Hageja võlausaldajaks oli Aktiva Finance Group OÜ. Aktiva Finance Group OÜ ja kostja vahel on käsundusleping ning Aktiva Finance Group OÜ on volitanud kostjat tegema võlgade sissenõudmiseks vajalikke toiminguid. Kostja on selgitanud, et Taust.ee portaalis on avaldatud maksehäiretena Harju Maakohtu 19.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-354 hageja pankrotimenetluses tunnustatud nõuded. Kuna Harju Maakohtu 02.09.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-18-354, millega hageja vabastati pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, jõustus 21.09.2024, siis on kostja märkinud Taust.ee portaalis maksehäired staatusega „lahendatud 21.09.2024“. Olgugi, et hageja on pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastatud, siis on kostja hinnangul maksehäirete avaldamine Taust.ee portaalis on korrektne, kuna IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt on lubatud maksehäireid avaldada kuni 5 aastat kohustuse rikkumise lõppemisest. Seega ei avalda kostja hageja osas ebaõigeid andmeid.
14.Hageja soovib, et kostja eemaldaks Taust.ee portaalist tema kohta kaks maksehäiret (kohustamisnõue). Samuti soovib hageja ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (mittevaralise kahju hüvitamise nõue). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus keeldunud nende nõuete osas hagiavalduse menetlusse võtmisest ennatlikult ning asi tuleb selles osas saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
15.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Ringkonnakohus märgib, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt RKTK 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Kohus ei saa TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. Kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid
2-24-16108 hindamata otsustada selle üle, kas hageja nõue on põhjendatud, tuleb see välja selgitada ja tõendeid hinnata asja sisulisel läbivaatamisel (vt nt RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452/16, p 11; RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10; RKTKm 12.062024, 2-23-11584, p 9).
16.Ringkonnakohus märgib esiteks, et hageja nõuded on materiaalõiguslikult võimalikud. Hageja kohustamisnõude materiaalõiguslikuks aluseks võib olla VÕS § 1055 lg 1 (vt ka RKTKo 09.12.2010, 3-2-1-127-10, p 11; RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 27) ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1047, § 1043 koosmõjus §-ga 131 ja § 134 lg-tega 2, 5 ja 6 (vt ka RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 35).
17.Teiseks võib maakohtu määruse põhjendustest järeldada, et maakohtu hinnangul on kostjal õigus Taust.ee portaalis IKS § 10 lg 2 p-i 5 järgi hageja andmeid avaldada kuni 5 aastat kohustuse rikkumise lõppemisest ning seega puudub hagil perspektiiv.
17.1.IKS § 10 lg 1 järgi on võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse. IKS § 10 lg 2 p 5 näeb ette, et võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete avaldamine ei ole lubatud, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat.
17.2.Ringkonnakohus leiab, et kui kostja tugineb sellele, et tal on õigus hageja andmeid avaldada IKS § 10 lg 2 p 5 järgi, peab maakohus andma hinnangu sellele, kas kostja poolt andmete avaldamine on sõltuvalt asjaoludest proportsionaalne, kuna IKS § 10 lg 2 p-s 5 nimetatud viieaastane tähtaeg on võimalik maksimaalne, mitte automaatne aeg võlaandmete avaldamiseks pärast kohustuse rikkumise lõppemist. Seda saab maakohus teha aga asja sisulise lahendamise käigus, mitte hagi menetlusse võtmise otsustamisel. Kohus ei saa TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt.
17.3.Ringkonnakohus selgitab, et andmete edastamine ei või IKS § 10 lg 2 p 3 kohaselt olla andmesubjekti õigusi ja vabadusi ülemäära kahjustav ka siis, kui kohustuse rikkumisest ei ole veel möödunud rohkem kui viis aastat. Kuigi käesoleval juhul võib olla andmete avaldamine maksehäireregistris hageja võlgnevuse kohta lubatav hageja krediidivõimelisuse ja maksekäitumise hindamiseks (IKS § 10 lg 1), siis tuleb avaldamise proportsionaalsuse hindamisel võtta arvesse ka seda, et mida pikema perioodi järel toimub isikuandmete töötlemine, sh edastamine, seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, ning seda kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus (vt TlnRnKm 18.01.2023, 2-22-6314, p 48).
17.4.Samuti on Andmekaitse Inspektsioon oma „Maksehäirete avaldamise“ juhises (lk 9-10) selgitanud, et IKS § 10 lg 2 p-s 5 nimetatud viieaastane tähtaeg on võimalik maksimaalne, mitte automaatne aeg võlaandmete avaldamiseks pärast kohustuse rikkumise lõppemist. Konkreetne ajaperiood, mille jooksul võlaandmeid avaldatakse, tuleb määrata iga juhtumi asjaolude pinnalt. Võlaandmete avaldamise pikkuse valikul tuleb arvestada rikkumise tõsidust ning andmete avaldamisega kaasnevat riivet konkreetse andmesubjekti eraelu puutumatusele. Asjakohasteks kriteeriumiteks osutuvad tavaliselt maksehäire suurus, selle tekkimise aeg, isiku üldine maksekäitumine ehk tema ülejäänud maksehäirete arv, võlgniku suhtlus võlausaldajaga nõude sissenõudmise ajal (püüdlus teha osamakseid, jõuda kompromissile või vastupidi võlgnevuse tasumisest kõrvalehoidmine), aga ka võlausaldaja ponnistused võla sissenõudmiseks. Seega tuleb iga maksehäire avaldamise aeg määrata konkreetse rikkumise ja
2-24-16108 andmesubjekti üldiselt kirjeldavate omaduste pinnalt, kusjuures andmetöötleja peab olema valmis andmete avaldamise pikkust põhjendama. Võlaandmete avaldamine maksimaalses määras viie aasta jooksul on lubatud vaid kõige tõsisemate võlakohustuste rikkumiste korral. Oluline, et isegi, kui maksehäireregister on välja töötatud nö tüüpkriteeriumid avaldamise kestvuse osas, siis hiljemalt andmesubjekti vastuväite saamisel tuleb avaldamise aja põhjendatust uuesti hinnata.
17.5.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul asja sisulise lahendamise käigus anda hinnang sellele, kas IKS § 10 lg 2 p 5 alusel hageja andmete avaldamine on sõltuvalt asjaoludest proportsionaalne, võimaldades menetlusosalistel esitada selle kohta oma seisukohad.
18.Maakohtu määruse resolutsioon on põhjendatud osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja tuvastusnõuet (hageja palus tuvastada, et poolte vahel puudub võlasuhe). Siiski muudab ja täiendab ringkonnakohus vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Praegusel juhul peab kohus kohustamisnõude lahendamise raames andma hinnangu pooltevahelise õigussuhte olemasolule või selle puudumisele. Seega aitab hageja õiguslikku huvi tagada samas menetluses esitatud kohustamisnõue, mille rahuldamise eelduseks on vastava õigussuhte või selle puudumise tuvastamine. Kuna hagejal on võimalik oma eesmärk saavutada kohustamisnõude maksmapanemisega, siis eraldi tuvastusnõude esitamine ei ole vajalik (vt RKTKo 19.04.2011, 3-2-1-12-11, p 37, 38; RKTKo 17.12.2012, 3-2-1-157-12, p 14; RKTKo 06.12.2023, 2-22-1081, p 13). Kuna hagejal puudub eraldi õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks, siis on tuvastusnõude menetlusse võtmisest keeldumine põhjendatud (TsMS § 371 lg 2 p 2).
19.Hageja märgib määruskaebuses, et Taust.ee portaalis oleks pidanud avaldajaks märkima Aktiva Finance Group OÜ, mitte kostja. Hagejal ei ole kostja ees võlgnevusi ega õigussuhet kostjaga. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et praegusel juhul on kostja selgitanud, et kostja kliendiks on Aktiva Finance Group OÜ, kellega kostjal on käsundusleping ning kes on volitanud kostjat tegema võla sissenõudmiseks vajalikke toiminguid. Seega on kostja märkimine hageja võla sissenõudjana portaalis Taust.ee õiguspärane (TlnRnKo 21.12.2023, 2-21-15984, p 42; TlnRnKm 12.10.2022, 2-22-765).
20.Eeltoodust tuleneval leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks kohustamisnõude ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Vajadusel võib maakohus määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks (vt RKTKm 06.01.2021, 2-19-20574/19, p 11). Maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata osas, milles maakohus keeldus tuvastusnõude menetlusse võtmisest, kuid selles osas on muudetud ja täiendatud maakohtu määruse põhjendusi.
21.Menetluskulude jaotus jääb maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata sellele, et menetlus ühe nõude osas lõpetatakse, tuleb menetluskulud kõigi nõuete kohta jaotada asja tervikuna lahendamisel (TsMS § 173 lg 1 esimene lause koostoimes §-ga 2; RKTKm 10.06.2020, 2-18-17703, p 12.2). Menetluse jätkumise korral tekitaks menetluse kestel kulude osaline jaotamine segadust ega teeniks menetlusökonoomiat (vt RKTKm 10.06.2020, 2-18-17703, p-d 11–12.2; RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 66; RKTKo 19.04.2011, 3-2-1-12-11, p 49).
2-24-16108
22.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks osaliselt tagasi maakohtule, saab määruse peale kaevata üksnes osas, milles määruskaebus jäi rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.