5.Välja mõista XXX XXXAS kasuks menetluskulud 263,22 eurot.
6.Jätta rahuldamata XXXAS avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 25 euro ulatuses.
7.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista XXXAS-lt XXX kasuks välja menetluskulud 3 736,64 eurot.
8.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXAS-l tasuda XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 736,64 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.
Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 13.02.2015.a määrusega avaldaja taotluse hagi tagamise abinõude tühistamiseks ning hagi tagamise tagatise tagastamiseks, lisaks tühistati Harju Maakohtu 24.10.2013.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulud jäeti 20% ulatuses XXX ning 80% ulatuses XXXAS-i kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.04.2015.a määrusega Harju Maakohtu 13.02.2015.a määruse muutmata ja XXXAS määruskaebuse rahuldamata.
2.Kohtumäärus jõustus 25.04.2015.a edasi kaebamata. XXX esindaja edastas 11.05.2015.a Harju Maakohtule avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista avaldaja menetluskulud summas 4 422,26 eurot. Avaldaja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Harju Maakohus edastas avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 19.05.2015.a puudutatud isiku esindajale andes puudutatud isikule võimaluse 7 päeva jooksul avaldaja avalduse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Puudutatud isiku esindaja kinnitas avaldaja menetluskulude nimekirja kättesaamist 20.05.2015.a. Puudutatud isik esitas vastuväited avaldaja menetluskulude nimekirjale 27.05.2015.a tähtaegselt.
3.XXXAS esindaja edastas puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse Harju Maakohtule 11.05.2015.a, milles palub avaldajalt välja mõista XXXAS menetluskulud summas 288,22 eurot. Puudutatud isik kinnitab, et kõik nimekirjas väljatoodud menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Harju Maakohus edastas puudutatud isiku avalduse avaldaja esindajale 19.05.2015.a, andes avaldajale võimaluse 7 päeva jooksul puudutatud isiku avalduse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Avaldaja esindaja kinnitas avalduse kättesaamist 19.05.2015.a. ning esitas avaldaja vastuväited puudutatud isiku menetluskulude nimekirjale 26.05.2015.a tähtaegselt. Puudutatud isiku vastuväited avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele
4.Kulud perioodil 17.05.2013-27.08.2013 (töötunde 7,5) on põhjendamatud, kuivõrd puudub seos käesoleva tsiviilasjaga.
5.Kulud perioodil 03.10.2013-23.10.2013 (töötunde 10,2) on põhjendamatud, kuivõrd hagi tagamise avalduse koostamiseks on kulud ebamõistlikult pikk aeg.
6.Kulu perioodil 31.10.2013 (töötunde 0,5) on põhjendamatu, kuivõrd ajakulu on ebamõistlikult pikk päringu ja e-kirja koostamiseks.
7.Kulu perioodil 06.12.2013 (töötunde 3,1) on põhjendamatu, kuivõrd määruskaebuse menetlust lõpetav kohtumäärus jõustus 19.12.2013.a ning avaldaja ei ole vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude nimekirja esitanud. Seega on avaldaja minetanud õiguse nõuda puudutatud isikult määruskaebuse menetlust puudutavate kulude hüvitamist.
8.Kulu perioodil 22.12.2014 (töötunde 2) on põhjendamatu, kuivõrd kompromissi tingimuseks oli avaldaja kohustus esitada taotluse hagi tagamise abinõude tühistamiseks ning pooled ei ole kokku leppinud, et kulud jäävad puudutatud isiku kanda. Samuti on taotluses üks lehekülg sisulist teksti, mille koostamisele ei kulu ajaliselt üle 1 töötunni.
9.Kulu perioodil 23.01.2015 (töötunde 4,8) on põhjendamatu, sest vastavalt Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-77-14 ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes (p 12).
10.Kulu perioodil 27.01.2015 (töötunde 2,5) on põhjendamatu, kuivõrd ajakulu on ebamõistlikult suur sisuliselt vähem kui 3 lk pikkuse vastuväidete koostamisele vastaspoole menetluskuludele.
11.Lisaks eeltoodule peab puudutatud isik vajalikuks märkida, et vastavalt Riigikohtu lahendile nr. 3-1-1-66-22 võib mõistliku suurusega õigusabi tunnihinnaks lugeda 110 eurot (lisandub käibemaks). Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest masktavat tasu. Seega palub puudutatud isik kulude väljamõistmisel arvesse võtta tunnitasu määra 110 eurot tunnis, mitte 132 eurot tunnis.
12.Avaldaja on palunud puudutatud isikult mõista välja tõlkekulud 572,06 eurot, mis hõlmavad endas tõlkeid inglise keelest eesti keelde ning eesti keelest inglise keelde. Puudutatud isik leiab, et tõlkekulud 115.22 eurot (arve nr. 5-130400) on põhjendamatud, kuivõrd kohtumääruste tõlkekulude näol inglise keelde ei ole tegemist TsMS-is sätestatud kohtukuludega ega kohtuväliste kuludega, mistõttu puudub alus nimetatud kulu väljamõistmiseks puudutatud isikult. Samuti peab puudutatud isik vajalikuks märkida, et avaldaja dokumentidest nähtuvalt on avaldaja kasutanud tõlkebüroo teenust. Avaldaja vastuväited puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele
13.Avaldaja saab 13.02.2015.a Harju Maakohtu määruse resolutsioonist aru selliselt, et 80% avaldaja menetluskuludest kuulub hüvitamisele, mistõttu sellise kohtumääruse resolutsiooni sõnastuse puhul ei ole võimalik puudutatud isikul menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtule esitada.
14.Avaldaja hinnangul ei ole põhjendatud situatsioon, kui puudutatud isik peab avaldajale hüvitama 80% tekkinud menetluskuludest, misjärel vähendatakse antud hüvitist puudutatud isiku 20% menetluskuludega. Sellisel juhul ei kuulu hüvitamisele 80% avaldaja menetluskuludest, vaid mõnevõrra väiksem protsent menetluskuludest.
15.Avaldaja viitab asjaolule, et puudutatud isiku poolt käesolevas tsiviilasjas määruskaebuse esitamisega seotud kulud ei kuulu hüvitamisele, kuna antud määruskaebused olid edutud ning jäeti ringkonnakohtu poolt rahuldamata. Samuti ei menetlenud Riigikohus puudutatud isiku määruskaebust. Kohtumääruse põhjendused
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu
kohaselt.
18.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Avaldaja menetluskulud
19.Esmalt analüüsib kohus avaldaja kantud menetluskulusid. Avaldaja on käesolevas tsiviilasjas kandnud menetluskuludena kokku 5 527,83 eurot, millest 50 eurot moodustab hagi tagamise avalduse kohtule esitamisel tasutud riigilõiv ning 4 857,60 eurot avaldaja kulutused lepingulisele esindajale, kulutused erinevatest registritest väljatrükkide tegemisele 48,14 eurot ning 572,06 eurot moodustavad tõlkekulud inglise keelest eesti keelde ning tõlked eesti keelest inglise keelde. Avaldaja soovib vastavalt menetluskulude jaotusele avaldaja menetluskulude summas 4 422,26 eurot hüvitamist puudutatud isiku poolt. Avaldaja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Avaldaja avaldusest nähtub, et avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et avaldaja on 23.10.2013.a tasunud hagi tagamise avalduse kohtule esitamisel riigilõivu 50 eurot. Vastava kulu kandmine avaldaja poolt on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kulutusega. Järgnevalt hindab kohus avaldaja esindaja kulude põhjendatust ning vajalikkust.
21.Esmalt hindab kohus avaldaja lepingulise esindaja töötunni põhjendatust. Puudutatud isik esitas avaldaja lepingulise esindaja tunnihindele vastuväite. Puudutatud isik rõhutab, et kohtupraktikas on peetud mõistlikuks kuni 110 eurost töötunni hinda. Avaldajale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 132 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et tegemist on õigusteenuse osutamisel keskmisest veidi kõrgema hinnaga, mis käesoleva vaidluse puhul on põhjendatud. Käesolev vaidlus on tavapärasest keerukam. Menetlus läbis määruskaebuse osas kaks kohtusüsteemi astet. Tõendite maht on tavapärasest veidi mahukam ning osaliselt võõrkeelne. Vaidluse ajaline kestvus ei ole keskmisest pikem. Asjas on olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid ning läbi töötada võõrkeelset materjali, mis annab võimaluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Riigikohus on 11.02.2015.a lahendis 3-2-1-115-14 p-s 14 öelnud, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
13.novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses
luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades eeltoodut ning asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda avaldajale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 132 eurot (käibemaksuta).
22.Avaldaja menetluskuluks on vastavalt menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele tõlkekulu summas 572,06 eurot. Puudutatud isik leiab, et tõlkekulud 115.22 eurot (arve nr. 5130400) on põhjendamatud, kuivõrd kohtumääruste tõlkekulude näol inglise keelde ei ole tegemist TsMS-is sätestatud kohtukuludega ega kohtuväliste kuludega, mistõttu puudub alus nimetatud kulu väljamõistmiseks puudutatud isikult. Samuti peab puudutatud isik vajalikuks märkida, et avaldaja dokumentidest nähtuvalt on avaldaja kasutanud tõlkebüroo teenust. Kohus leiab, et avaldaja esitatud ajakulu on põhjendatud ning vajalik. Kohtutoimikust nähtub, et on olnud vajalik kohtule esitatavate tõendite tõlkimine. Lisaks, kuivõrd avaldaja näol on tegemist välisriigi ettevõttega, on menetlusdokumentide ning sealhulgas Harju Maakohtu määruse tõlkimine inglise keelde vajalik. Menetlusosalisel on õigus teada, milliseid toimingud käesolevas tsiviilasjas teostatakse ning tutvuda kohtu dokumentidega, sh määrustega – vajalik menetlustaktika kavandamiseks. Kohus märgib, et vandeadvokaat ei ole tõlk ega kohustatud tõlketeenuseid osutama, mistõttu on põhjendatud tõlkebüroo kasutamine. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud tõlkekulud täies ulatuses.
23.Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et avaldaja esindajal on avalikest registritest otsingu teostamisele ning kliendile ülevaate andmisele, kliendile õiguslikele küsimustele vastamisele, kliendile ülevaate koostamisele ning dokumentide analüüsile kulunud 8,9 tundi. Puudutatud isik esitas eelnimetatud toimingutele ning ajakulule vastuväite, kuivõrd kuludel puudub seos käesoleva tsiviilasjaga. Kohus ei nõustu puudutatud isiku esitatud vastuväitega. Menetluskulude nimekirjas väljatoodud toimingud ajavahemikul 17.05.2013 – 27.08.2013 on teostatud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Antud toimingute näol on tegemist hagi tagamise taotluse esitamisele eelnenud eeltööga. Kuivõrd avaldaja näol on tegemist välisriigis tegutseva ettevõttega, loeb kohus põhjendatuks ajamahukamad kliendisuhtlused – eelkõige lähtudes asjaolust, et avaldaja jaoks on tegemist teise õigusruumi ning kohtusüsteemiga. Lisaks, olid avaldaja poolt esindajale esitatud dokumendid mahukad ning võõrkeelsed, mistõttu on põhjendatud dokumentide analüüsi mahukam ajakulu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldaja esindaja märgitud ajakulu eelnimetatud toimingute teostamiseks on põhjendatud ning vajalik.
24.Avaldaja esindajal on kulunud Harju Maakohtule kliendi hagi tagamise avalduse koostamiseks, kliendi küsimustele vastamiseks, hagi tagamise avalduse redigeerimisele ning hagi tagamise taotluse lisade komplekteerimisele kokku 10,2 tundi. Puudutatud isik esitas antud kulule vastuväite, põhjendades seda asjaoluga, et tegemist on põhjendamatult pika ajaga hagi tagamise avalduse koostamiseks. Kohus leiab, et avaldaja esindaja poolt märgitud ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Kohus loeb vajaliku ning põhjendatud ajakuluna 0,5 tundi e-maili saatmiseks kliendile ning tõlkebüroole, samuti hagi tagamise taotluse lisade komplekteerimiseks ning kohtule edastamiseks. Kohtutoimikust nähtub, et hagi tagamise taotlus on esitatud seitsmel leheküljel, mille sisulise osa maht on ca 5,5 lehekülge. Arvestades avaldaja esindaja ajakulu hagi tagamise taotluse esitamise aluseks olevate dokumentide analüüsile, lisaks taotluse sisu ning mahtu, on kohus seisukohal, et põhjendatud ning vajalik ajakulu dokumendi esitamiseks ning kliendi küsimustele vastamiseks on 8 tundi. Kokku loeb kohus ajavahemikul 03.10.2013 – 23.10.2013 teostatud toimingute põhjendatud ajakuluna 8,5 tundi summas 1 122 eurot (8,5h x 132 eurot/h).
25.Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja esindajal kulunud 31.10.2013.a kinnistusraamatust päringute tegemisele ning e-maili edastamiseks kliendile 0,5 tundi. Puudutatud isik esitas vastuväite, mille kohaselt on toimingute ajakulu ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et avaldaja esindaja märgitud ajakulu on põhjendatud ning vajalik, arvestades toimingute olemust ning sisu.
26.Avaldaja esindajal on kliendi vastuse koostamiseks XXXAS-i määruskaebusele kulunud 3,1 tundi. Puudutatud isiku hinnangul on eelnimetatud kulu põhjendamatu, kuivõrd määruskaebuse menetlust lõpetav kohtumäärus jõustus 19.12.2013.a ning avaldaja ei ole vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude nimekirja esitanud. Seega on avaldaja minetanud õiguse nõuda puudutatud isikult määruskaebuse menetlust puudutavate kulude hüvitamist. Kohtu hinnangul on avaldaja märgitud kulu põhjendatud ning vajalik. Kohus leiab, et esitatud ajakulu on põhjendatud ning vajalik. Riigikohtu 31.05.2011.a lahendi 3-2-118-11 kohaselt saab menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramist (väljamõistmist) kulujaotuse kohta tehtud lahendi alusel nõuda TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega on menetluskulude väljamõistmine seotud n-ö põhilahendi jõustumisega ja menetluskulude väljamõistmist ei saa taotleda lahendi alusel, mis ei ole veel jõustunud, olgu see ka viivitamata täidetav. Lahendi jõustumine tähendab, et selle korralise vaidlustamise võimalused on ammendunud, eelkõige kui edasikaebetähtaeg on möödunud või kaebus jäetud rahuldamata (vt TsMS § 456, § 466 lg 3, § 478 lg 3). Seega ei saa menetluskulusid enne kohtumääruse jõustumist kindlaks määrata ka määruste alusel, millega on kindlaks määratud menetluskulude jaotus, olgugi et määrused on TsMS § 467 lg 5 ja § 478 lg 4 esimese lause järgi üldjuhul viivitamata täidetavad. Samuti ei saa menetluskulude kindlaksmääramist nõuda osaliselt vaidlustatud lahendite puhul, kuna kõrgema astme kohus võib ka sel juhul omal algatusel menetluskulude jaotust muuta TsMS § 173 lg 3 alusel. Seega on TsMS § 174 lg 1 ka erinormiks TsMS § 456 lg 4 teise lause suhtes kohtuotsuse osalise jõustumise kohta vaidlustamata osas. Menetluskulude jaotus määrati käesolevas tsiviilasjas 13.02.2015.a Harju Maakohtu määruses, mille kohaselt jäeti menetluskulud 80% ulatuses puudutatud isiku ning 20% ulatuses avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.04.2015.a määrusega Harju Maakohtu 13.02.2015.a määruse muutmata. Kohtumäärus jõustus 25.04.2015.a edasi kaebamata. Menetlusosalistel oli alates kohtumääruse jõustumisest võimalus esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldused seoses käesolevas tsiviilasjas kantud kuludega. Kuivõrd menetluskulude väljamõistmine on seotud n-ö põhilahendi jõustumisega leiab kohus eeltoodust tulenevalt, et avaldaja märgitud kulu on põhjendatud ning vajalik.
27.Avaldaja esindajal on 22.12.2014.a kulunud Harju Maakohtule kliendi taotluse koostamiseks hagi tagamise abinõude tühistamiseks 2 tundi. Puudutatud isiku hinnangul on antud kulu põhjendamatu, kuivõrd kompromissi tingimuseks oli avaldaja kohustus esitada taotluse hagi tagamise abinõude tühistamiseks ning pooled ei ole kokku leppinud, et kulud jäävad puudutatud isiku kanda. Samuti on taotluses üks lehekülg sisulist teksti, mille koostamisele ei kulu ajaliselt üle 1 töötunni. Kohus leiab, et avaldaja esitatud ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Harju Maakohtu 13.02.2015.a määrusest tulenevalt jäid menetluskulud 20% ulatuses avaldaja ning 80% ulatuses puudutatud isiku kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu määruse muutmata. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel eelnimetatud määrustest. Kohtutoimikust nähtub, et avaldaja esindaja on kohtule 22.12.2014.a esitanud taotluse hagi tagamise abinõude tühistamiseks. Esitatud dokument on koostatud kolmel lehel, omades sisulist osa ca 0,5 lehekülje ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ning hinnates esitatud dokumendi sisu ja mahtu, on kohus seisukohal, et põhjendatud ning vajalik ajakulu taotluse koostamiseks ning esitamiseks on 1 tund summas 132 eurot (1h x 132 eurot/h).
28.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on avaldaja esindaja kulutanud
23.01.2015.a Harju Maakohtule kliendi 25.01.2015.a seisukohtade ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 4,8 tundi. Puudutatud isiku hinnangul on esitatud kulu põhjendamatu, kuna vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-77-14 ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus nõustub osaliselt puudutatud isiku esitatud vastuväitega. Riigikohus on 11.11.2014.a lahendi 3-2-1-77-14 p-s 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. Seega ei pea hageja hüvitama kostja kulu menetluskulude nimekirja koostamise eest. Käesoleval juhul on avaldaja esitatud menetlusdokumendis lisaks seisukohtadele esitatud ka avaldaja menetluskulude nimekiri. Esitatud dokument on koostatud kuuel leheküljel, millest 3,5 leheküljel on esitatud avaldaja seisukohad ning 1,5 leheküljel menetluskulude nimekiri. Kohus leiab, et põhjendatud on ajakulu 3,5 lk seisukohtade koostamisele. Kohtu hinnangul ei ole vastavalt Riigikohtu seisukohale põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu hüvitamine puudutatud isiku poolt. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus 23.01.2015.a koostatud menetlusdokumendi põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 3,5 tundi summas 462 eurot (3,5h x 132 eurot/h).
29.Avaldaja esindajal on 27.01.2015.a kulunud Harju Maakohtule kliendi 27.01.2015.a menetlusdokumendi koostamisele 2,5 tundi. Puudutatud isiku hinnangul on eelnimetatud kulu põhjendamatu, kuivõrd ajakulu on ebamõistlikult suur sisuliselt vähem kui 3 lk pikkuse vastuväidete koostamisele vastaspoole menetluskuludele. Kohus leiab, et avaldaja esindaja esitatud ajakulu on põhjendatud dokumendi sisu ning mahtu (ca 3 lk) arvestades.
30.Kohus, kontrollinud avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvetel märgitud ülejäänud teostatud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, lisaks hinnanud esitatud dokumentide sisu ja mahtu, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
31.Kokku loeb kohus avaldaja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 32,8 tundi summas 4 329,60 eurot. Avaldaja menetluskulud on kokku 4999,83 eurot (õigusabikulu 4 329,60 eurot + väljatrükid 48,17 eurot + tõlkekulu 572,06 eurot + riigilõiv 50 eurot). Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja menetluskulud seoses kohtumenetlusega summas 3 999,86 eurot (tulenevalt Harju Maakohtu 13.02.2015.a otsuse menetluskulude jaotusest 80% põhjendatud ja vajalike menetluskulude summast 4 999,83 eurot). Avaldaja avaldus jääb rahuldamata summas 422,40 eurot (taotletud summa 4 422,26 eurot – rahuldatud summa 3 999,86 eurot). Puudutatud isiku menetluskulud
32.Järgnevalt hindab kohus puudutatud isiku menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust. Puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt soovib puudutatud isik menetluskulude summas 288,22 eurot hüvitamist avaldaja poolt. Puudutatud isiku avaldusest nähtub, et XXXAS menetluskuluks on riigilõiv summas 50 eurot. Vastava kulu kandmine puudutatud isiku poolt on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kulutusega.
33.XXXAS menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt kulus puudutatud isiku esindajal 27.01.2015.a seisukoha koostamisele 2,5 tundi. Kohtutoimikust nähtub, et esitatud
dokument sisaldab puudutatud isiku menetluskulusid ning puudutatud isiku seisukohtasid seoses menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisega. Riigikohus on 11.11.2014.a lahendi 32-1-77-14 p-s 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosaliselt kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. Seega ei pea hageja hüvitama kostja kulu menetluskulude nimekirja koostamise eest. Käesoleval juhul on puudutatud isik esitanud menetlusdokumendis lisaks seisukohtadele ka puudutatud isiku menetluskulude nimekirja. Puudutatud isiku seisukohad on esitatud ca kahel leheküljel ning menetluskulude nimekiri ca ühel leheküljel. Kohtu hinnangul ei ole vastavalt Riigikohtu seisukohale põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu hüvitamine avaldaja poolt. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus 27.01.2015.a koostatud menetlusdokumendi põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 1,5 tundi summas 150 eurot (1,5h x 150 eurot/h).
34.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas nähtub, et XXXAS esindajal on 18.02.2015.a kulunud lepingu täiendamisele seoses käesoleva tsiviilasjaga 0,25 tundi. Kohus jätab eelnimetatud kulu rahuldamata, kuivõrd lepingu täiendamine ei ole käesoleva kohtumenetlusega seotud põhjendatud ning vajalik toiming, mille kulude väljamõistmine avaldajalt oleks põhjendatud.
35.Kohus, kontrollinud puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ülejäänud kohtumenetluses teostatud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, lisaks hinnanud esitatud dokumentide sisu ja mahtu, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti vastab õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega.
36.Kokku loeb kohus puudutatud isikud lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 12,25 tundi summas 1 060 eurot. Puudutatud isiku menetluskulud on kokku 1 316,12 eurot (õigusabikulu 1 060 eurot + tõlkekulu 206,12 eurot + riigilõiv 50 eurot). Kohus mõistab avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja puudutatud isiku menetluskulud seoses kohtumenetlusega summas 263,22 eurot (tulenevalt Harju Maakohtu 13.02.2015.a määruse menetluskulude jaotusest 20% põhjendatud ja vajalike menetluskulude summast 1316,12 eurot). Puudutatud isiku avaldus jääb rahuldamata summas 25 eurot (taotletud summa 288,22 eurot – rahuldatud summa 263,22 eurot). Tasaarvestus
37.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada avaldaja ja puudutatud isiku vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 3 736,64 eurot (3999,86 eurot – 263,22 eurot).
38.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 736,64 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.