Tallinna linna avaldus alaealiste laste suhtes vanemate hooldusõiguse äravõtmiseks ja lastele eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.06.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AI ja KI määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Karin Kuslap Puudutatud isik I: AI (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Raivo Bergson Puudutatud isik II: GI (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Raivo Bergson Puudutatud isik III: AI (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Puudutatud isik IV: KI (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 17.06.2016 määrus jätta muutmata.
2.AI ja KI määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud Tallinna linna ning AI ja KI menetluskulud nende endi kanda. Määruskaebuse esitamisest tingitud AI ja GI menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 06.05.2016 Harju Maakohtule avalduse, milles palus alaealiste laste AI (puudutatud isik I) ja GI (puudutatud isik II) vanematelt AI-lt (puudutatud isik III) ja KI-lt (puudutatud isik IV) vanema hooldusõigused täielikult ära võtta ning määrata laste eestkostjaks avaldaja. Avaldaja palus esialgse õiguskaitse korras eraldada lapsed perekonnast, peatada vanemate hooldusõiguse ja määrata ajutise eestkostja. 09.05.2016 esialgse õiguskaitse määrusega eraldas maakohus lapsed perekonnast ja peatas ajutiselt vanemate hooldusõiguse kuni kohtulahendi jõustumiseni. Samuti määras maakohus avaldaja laste ajutiseks eestkostjaks kuni kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui 6 kuuks.
2.Avalduse kohaselt on vanemad oma tegevuse ja tegevusetuse tulemusena seadnud ohtu laste arengu ja tervise. Vanemad ei suuda tagada laste jaoks turvalist ja puhast kasvukeskkonda, neil puudub arusaam eluaseme korrashoiust, laste hooldamisest, kasvatamisest ning ravimisest. Lisaks tarvitavad vanemad laste juuresolekul alkoholi. Puudutatud isik I ei täida koolikohustust ning õpib teist aastat esimeses klassis. Vanemad ei ole lapsele tähelepanu pööranud ega teda koolis käimisel toetanud. Puudutatud isik II on erivajadustega laps, kel on vaimupuue ja diagnoositud nahahaigus, mille ravimisega ei ole vanemad süstemaatiliselt tegelenud. Perearst ei ole last viimase kahe aasta jooksul näinud. Laps ei saa vanemate tegevuse tõttu kvaliteetset kodust hooldust viisil, mis laseks tal elada ilma end sügeluse pärast pidevalt vigastamata. Vanematel puudub täielik ettekujutus sellest, kuidas peab erivajadustega lapsega tegelema ja teda hooldama. Laps peaks sügisel kooli minema, kuid käesolevaks ajaks ei ole vanemad tegelenud lapse hariduskorralduse küsimusega, määratlemata on lapse koolitüüp. Lapsele on määratud puue ja olemas kehtiv rehabilitatsiooniplaan, kuid vanemad ei ole selles lapsele ettenähtud teenuseid kasutanud. Kokku on lastekaitse teinud kodukülastusi kaheksal korral (13.04.2015, 20.04.2015, 31.08.2015, 07.09.2015, 09.11.2015, 17.12.2015, 11.04.2016 ja 03.05.2016). Enne seda on pere olnud Haabersti, Põhja-Tallinna ja Lasnamäe Linnaosavalitsuse vaateväljas. Korduvalt on lastekaitse töötajad kodukülastuste käigus rääkinud eluaseme koristamise vajadusest ning nõustanud laste ema laste hooldamise teemal. Perega on püütud tegeleda aasta aega, kuid tulemusi ja edasiminekuid ei ole. Vanemad annavad lubadusi, mida ei täida ning tehtud märkustele ei reageeritud. Eluase on jätkuvalt must ja korratu, põrandad pesemata, alkoholipudelid on olnud korteris igal kodukülastuse ajal.
3.02.05.2016 pöördus lastekaitse poole Tallinna kiirabi meedik informatsiooniga, et väljakutse ajal avastati kaks hooldamata last äärmiselt räpastes elutingimustes. Andmeid
täpsustades selgus, et tegemist on lastekaitse töös oleva perekonnaga, kellele on antud viimane võimalus oma elukorraldust muuta viisil, et laste kasvatamine kodus oleks nende huve kahjustamata reaalselt võimalik. 03.05.2015 kodukülastusel õnnestus korterisse siseneda politsei kaasabil ning kutsuti kiirabi ning lapsed toimetati tervisliku seisundi väljaselgitamiseks Tallinna Merimetsa nakkushaiglasse. Vestlusest arstiga selgus, et puudutatud isikul II on välja ravimata nahalööve, mis vajab pikaaegset ravi.
4.Lastele määratud esindaja oli seisukohal, et avalduse rahuldamine vastab laste huvidele. Puudutatud isikud I ja II viibivad turvakodus. Puudutatud isik I avaldas, et soovib minna oma koju. Puudutatud isiku II sooviks on minna koju ema ja isa juurde. Laste viibimiskoha sotsiaaltöötaja sõnul on vanemad käinud lapsi vaatamas ning viibinud laste juures poole tunni kaupa. Vanematest on raske aru saada, millal nad on purjus või kained. Senine kogemus on näidanud, et vanemad ei tule laste kasvatamisega toime. Laste ema ei osanud telefonivestluses öelda, kus täpselt lapsed viibivad. Vestlusest jäi mulje, et ema võis olla alkoholijoobes. Ema avaldas, et soovib lapsi tagasi. Laste isaga ei ole laste esindajal õnnestunud kontakti saada. Esindajal tekkis asja materjali ja puudutatud isikutega vestluse põhjal mulje, et alaealiste laste vanemad ei ole täiel määral võimelised mõistma oma rolli laste kasvatamisel ega suuda tagada neile vajalikku kasvukeskkonda, tagada vajalikku ravi jm. Vanematest tingituna on lapsed jäänud vanemliku hoolitsuseta ja vajaliku arstiabita. Probleemi lahendamiseks ei ole vanemad ise abi otsinud ega nõustunud tegema koostööd ka eestkosteasutusega.
5.16.06.2016 kohtuistungil teatas puudutatud isik III, et vanemad nõustuvad kõikide tingimustega, et lapsi tagasi saada. Korter on nüüd puhas ja korras. Samas teatasid vanemad, et nõustuvad avaldusega neilt hooldusõiguse äravõtmiseks ja sellega, et lastele määratakse eestkostjaks kohalik omavalitsus. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 17.06.2016 määrusega avalduse ning võttis puudutatud isikutelt III ja IV vanema hooldusõiguse täielikult ära ning määras puudutatud isikute I ja II eestkostjaks kuni nende täiskasvanuks saamiseni avaldaja. Kohus märkis, et lapsed võivad eestkostja nõusolekul teha pisitehinguid eestkostja lubatud määras. Kohus jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.
7.Vastavalt avaldusele elavad puudutatud isikud III ja IV ning nende lapsed puudutatud isik I ja puudutatud isik II kahetoalises korteris, kuhu Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekandeosakonna lastekaitse talitus on teinud kodukülastusi kaheksal korral (13.04.2015, 20.04.2015, 31.08.2015, 07.09.2015, 09.11.2015, 17.12.2015, 11.04.2016 ja 03.05.2016). Perekonna elukohaks olevas korteris on valitsenud kestvalt antisanitaarsed tingimused (sh suitsuving ning laste ees alkoholi tarbimine) ning alaealistele lastele pole tagatud elementaarne hoolitsus, sh arsti juures käimine. Vanemad ise koduses olukorras probleemi ei näe ja põhjendavad koristamata jätmist tööl käimisega. Perega on püütud teha koostööd ca 1 aasta jooksul olukorra muutmiseks, kuid tulemusi ei ole. Puudutatud isiku I koolikohustuse täitmine on olnud episoodiline ning laps on puudunud koolist üle 200 tunni. Vanemad selgitavad seda asjaoluga, et laps on tihti haige ja äratuskell ei tööta hommikul. Sealjuures ei tea vanemad lapse koolis edasijõudmise kohta õigeid andmeid. Puudutatud isik I kordab esimest klassi, kuid vanemate sõnul käib ta teises klassis. Vanemad ei tea klassijuhataja nime ega kontakte. Lapsel on tuvastatud puudujäägid lugemisoskuses, mis võib tingitud olla kodusest olukorrast, kus vanemad reaalselt lastega ei tegele ega arvesta nende huve ja arengut. Puudutatud isikul II on tuvastatud äge lööve ja
nahahaigus, mille tagajärjel on nahal haavandid (kohati väga sügavad ja veritsevad). Lapsele pole tagatud adekvaatset ravi. Lisaks on lapsel tuvastatud raske vaimne puue, kuid vanemad on sisuliselt selles osas tegevusetud ning lapsele määratud rehabilitatsiooniplaani ei järgi. Vanemad pole sealjuures teadlikud kehtivast rehabilitatsiooniplaanist. Lisaks eeltoodule puudub info selle kohta, et vanemad oleksid uurinud võimalusi või korraldanud puudutatud isiku II edaspidist haridusteed. Vanemad ei suuda lapsi nõuetekohaselt hooldada, mis väljendub nii eeltoodus, kui ka selles, et kodukülastuste ajal on lapsed olnud alati arusaamatul põhjusel kodus (koolis või lasteaias viibimise asemel), riided väga määrdunud. Kodus on lemmikloomadena koer ja vabalt jooksevad ringi tšintšiljad. Põrandal vedelevad muu hulgas koera väljaheited. Kodukülastustel on korteris viibinud ka kõrvalisi meessoost isikuid, kes on tõenäoliselt saabunud sinna alkoholi tarbimise eesmärgil. Politsei ja lastekaitse koostööna ning Tallinna Kiirabi abiga paigutati lapsed 03.05.2016 Tallinna Merimetsa Nakkushaiglasse selgitamaks välja laste tervislik seisund ja määrata puudutatud isikule II adekvaatne ravi.
8.Kohus leidis, et avaldusele lisatud kodukülastusaktides esitatud kirjeldus kinnitab avalduses esile toodut. Puudutatud isiku I esimese klassi kordamist kinnitab XXX poolt 30.09.2015 väljastatud iseloomustus, milles muu hulgas tuuakse esile, et lapse lugemisoskus on puudlik ning laps käib koolis ebaregulaarselt. Lisaks märgitakse iseloomustuses, et lapsevanemad tulevad vahel lapsele järgi ebamäärases füüsilises olekus. Puudutatud isiku II jaoks vajaliku ravi puudumist kinnitab 21.12.2015 lastehaigla poolt väljastatud pöördumine Tallinna linna poole. Sellest nähtub muu hulgas see, et ema ei ole lubanud last haiglasse jätta, kui see on vajalik olnud. Analoogiliste probleemidega puutus kokku ka perekonna eelmistes elukohtades Haabersti Linnaosa Valitsus, mida kinnitab 25.09.2015 väljastatud Haabersti Linnaosa Valitsuse kirjalik vastus Mustamäe Linnaosa Valitsusele.
9.TsMS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. PKS § 123 kohaselt teeb kohus esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
10.Kohus asus seisukohale, et avaldaja on veenvalt põhistanud ja tõendanud, et puudutatud isikud III ja IV ei ole suutnud tagada oma lastele normaalset kasvukeskkonda koos elementaarse hoolitsusega. Arvestades tuvastatud asjaolusid on tõenäoline, et laste elama asumisel oma vanematega jätkub samasugune olukord, mis on ilmselgelt laste huvidega vastuolus ning ohuks nende tervisele ja arengule. Tekkinud olukord on tingitud vanemate tegevusetusest, mis arvestades eelöeldut on väga tõenäoliselt jätkuv ka edaspidi. Vanemad pole pika aja kestel üles näidanud vähimatki tahet olukorda parandada. Vanemate eluviisid ja soovimatus hoolitseda oma laste eest ning erivajadusega lapse jätmine ilma teda arendava abi ja hädavajaliku ravita seavad ohtu laste füüsilise ja vaimse tervise, hariduse omandamise ja kaugemas perspektiivis ka elu. Lapsed on jäetud abitusse olukorda, kuna nad ei suuda oma vanusest tulenevalt ise enda eest hoolitseda ja vajavad vanemate igapäevast abi ja tähelepanu täisväärtuslikuks arenguks, kuid seda vanemate poolt antud olukorras pole. Olukorras, kus laste heaolu on ohustatud, tuleb selle tagamiseks võtta tarvitusele vajalikud abinõud. Eeltoodud seisukohta on Riigikohus kinnitanud lahendis 3-2-1-78-15, et kohtul tuleb lapse heaolu tagamiseks kohaldada eelkõige perekonda toetavaid abinõusid ning üksnes juhul, kui sellised meetmed ei ole tulemust andnud või on ilmne, et neil positiivset mõju ei oleks, saab kohus võtta vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult ära.
11.Kohus märkis, et ei pea vajalikuks laste ärakuulamist, kuna kohaliku omavalitsuse poolt esitatud asjaoludest nähtub avalduse põhjendatus ja vajadus lapsed perekonnast eraldada. Lisaks sellele on laste vanemad 16.06.2016 toimunud kohtuistungil avaldanud, et nad on avaldusega nõus, vastuväiteid ei ole. Maakohus leidis, et põhjendatud on määrata laste eestkostjaks avaldaja. Määruskaebus
12.04.07.2016 esitasid puudutatud isikud III ja IV Harju Maakohtu 17.06.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palusid maakohtu määruse tühistada ning jätta avalduse rahuldamata. Menetluskulud palusid puudutatud isikud III ja IV jätta poolte endi kanda.
13.Puudutatud isikud III ja IV vaidlevad vastu kohtumääruses märgitule, et nad nõustusid avaldusega ning esitasid kohtuistungil allkirjastatud kinnituse, et neil ei ole avaldusele vastuväiteid. Kohtuistungil viis tõlk puudutatud isikud III ja IV eksitusse, selgitades neile, et nad peavad allkirjastama kinnituse vanemaõiguste ajutiseks äravõtmiseks, kuna muidu võetakse neilt vanemaõigused alaliselt ära. Kui kohus leiab, et nõusolek on antud, siis võtavad puudutatud isikud III ja IV selle tagasi. Hooldusõiguse vanematelt äravõtmiseks puudus alus, kuna selle eelduseks on PKS §-st 135 tulenevalt eelnev teiste abinõude rakendamine. Ka laste heaolu ohustamine ei ole aset (ega tõendamist) leidnud. Käesoleval juhul saab kohaldada perekonda toetavaid meetmeid ning hooldusõiguse äravõtmine ei ole proportsionaalne meede. Vanemad üritavad oma eluviisi muuta ja olukorda lahendada. Määruskaebuse esitajad viitasid Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-78-15. Maakohtul ei olnud määruse tegemise ajaks veel selge, kas vanemad suudavad PKS § 134 lg 1 mõttes olukorda muuta. Seega ei olnud maakohus lahendi tegemise ajaks asja ammendavalt arutanud ega selgitanud välja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Olukorras, kus vanem soovib last ise kasvatada ja osaleb lapse elus ka pärast lapse perekonnast eraldamist ning on nõus oma elukombeid ja senist elukorraldust muutma ja tegema selleks linnavalitsusega koostööd, tuleb vanemale, enne hooldusõiguse äravõtmist, kohaldada muid abinõusid ja anda võimalus näidata, kas ta suudab olukorda muuta ja last ähvardanud ohu kõrvaldada. Pärast laste perekonnast eemaldamist külastavad vanemad oma lapsi pidevalt selleks ettenähtud ajal ja korras. Lapsed armastavad oma vanemaid ning nii lapsed kui vanemad soovivad elada koos. Vastused määruskaebusele
14.Avaldaja oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vanemad on aastate jooksul jätnud tegemata laste jaoks olulised meditsiinilised toimingud, mistõttu on kannatada saanud laste tervis. Vanemad teatasid lastekaitse töötajatele korduvalt, et saavad ise hakkama ega vaja kõrvalabi. Aja kulgedes muutus raskemaks ka kodukülastuste tegemine. Vanemad ohustasid puudutatud isiku I vaimset ja psühholoogilist eakohast arengut. Täielik ükskõiksus ja huvi puudumine lapse edasijõudmise suhtes viis selleni, et kaks aastat esimeses klassis käinud tüdruk viiakse teise klassi piisavate teadmisteta, sest seadus ei anna võimalust kolmandat aastat esimese klassi jätkamiseks. Käesolevaks ajaks on selgunud, et puudutatud isiku II vaimne areng võinuks olla väiksema mahajäämusega normist, kui vanemad oleks vaevunud lapse logopeedilise vajadusega tegelema. Samuti on selgunud, et laste suuhügieeniga ei ole tegeletud ning laste hambad vajavad pikaajalist ravi. Pärast laste eraldamist perekonnast on vanemate huvi laste ravi ja käekäigu vastu olnud passiivne. Puudutatud isik III ei soovinud võtta osa puudutatud isikuga II nahaarsti külastamisest ning logopeedi vastuvõtule minnes teatasid vanemad, et neil ei ole aega. Vanemad käivad lapsi vaatamas vaheldumisi ning on esinenud aegu, mil vanemad kohale
ei ilmu. Turvakeskuse töötajate andmetel on vanemad kahel korral käinud lapsi vaatamas alkoholi joobes.
15.Lastele määratud esindaja oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Asjas puuduvad tõendid, et vanemad oleksid oma elukorraldust muutnud ja laste vajadustele vastavaks kohaldanud. Vanemate nõustamine ei ole soovitud tulemust andnud. Hooldusõiguse puudumine ei takista vanematel lastega suhtlemast. Edasine menetluse käik
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 17.06.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning puudutatud isikute III ja IV määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.PKS § 134 lg 1 kohaselt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas PKS § 143 lg-s 3 ning PKS §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Riigikohus on selgitanud, et vanemalt hooldusõiguse äravõtmine või hooldusõiguse peatamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (Riigikohtu 16.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-16, p 17). Ringkonnakohtu arvates on maakohus tuvastanud õigesti asjas tähtsust omavad asjaolud, on oma seisukohti põhjendanud ning lähtunud otsustuse tegemisel laste huvidest. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiiridest väljunud ning seega puudub alus maakohtu määruse muutmiseks.
19.Alusetu on määruskaebuse väide, mille kohaselt ei ole laste heaolu ohustamine tõendamist leidnud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asjas esitatud tõendite alusel leidnud põhjendatult, et vanemate eluviis ning suutmatus täita oma kohustusi on seadnud ohtu ning kahjustanud laste tervist ning vaimset heaolu. Vanemad on suhtunud hoolimatult puudutatud isiku I koolikohustuse täitmisesse ning hariduse omandamisse. Sealjuures on laps jäänud kordama esimest klassi ning viidud lõpuks üle teise klassi ebapiisavate teadmistega. Vanemad ei ole tegelenud puudutatud isiku II puudest tulenevate erivajadustega ega ole taganud talle vajalikku ravi. Pärast lapse perest eraldamist selgus, et lapsel on ravimata nahalööve, mis vajab pikaajalist ravi. Samuti on avaldaja määruskaebusele esitatud vastuses välja toonud, et laste suuhügieeniga ei oldud tegeletud, mistõttu vajasid mõlemad lapsed kohest hambaravi.
20.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt puudus vanematelt hooldusõiguse äravõtmiseks alus, kuna määruse tegemise ajaks ei olnud veel selge, kas
vanemad suudavad olukorda muuta ning kohus oleks pidanud kohaldama teisi abinõusid. PKS § 135 lg 2 võimaldab hooldusõiguse täielikult ära võtta, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Arvestades asjaolusid ei oleks muud meetmed käesoleval juhul küllaldased ohu ärahoidmiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Mustamäe Linnaosavalitsuse lastekaitsetöötajad tegelenud perega enne kohtule avalduse esitamist 1 aasta jooksul ning teinud sealjuures kaheksa kodukülastust. Vanematele on selle aja jooksul antud võimalus olukorda parandada. Vanemaid on kohaliku omavalitsuse töötajate poolt nõustatud ning neile on pakutud abi, kuid eeltoodu ei ole tulemusi andnud. Ringkonnakohus märgib, et abistavate meetmete rakendamiseks peab ka abistatav isik ise olema valmis abi vastu võtma. Vanemad on vältinud eestkosteasutusega koostööd, sealjuures on kodukülastuse tegemiseks olnud vajalik ka politsei kaasabi. Vanemad ei ole suutnud tagada laste jaoks sobivat ja puhast kasvukeskkonda ning nad ei ole tulnud toime laste hooldamisega, jättes lapsed ilma arenguvõimalustest ning vajalikust ravist. Käesoleval juhul on põhjust arvata, et vanematel puudub tegelik huvi laste käekäigu vastu ning arusaam laste hooldamisest ja kasvatamisest.
21.Määruskaebuse esitajad ei ole ka ise põhjendanud, milliseid perekonda toetavad meetmeid oleks maakohus pidanud hooldusõiguse äravõtmise asemel kohaldama. Üksnes paljasõnalised väited selle kohta, et vanemad soovivad oma elukorraldust muuta ning on selleks valmis tegema koostööd, ei ole maakohtu määruse muutmise jaoks piisavad. Avaldaja on vastuses määruskaebusele välja toonud, et ka pärast laste perekonnast eraldamist ei ole vanemad oma eluviise muutnud. Vanematel on olnud võimalus lastega regulaarselt suhelda, kuid vanemate huvi laste käekäigu vastu on olnud passiivne. Määruskaebuse vastuse kohaselt ei ole puudutatud isik III soovinud võtta osa puudutatud isikuga II nahaarsti külastamisest ning logopeedi vastuvõtule minnes teatasid vanemad, et neil ei ole aega. Osadel kokkulepitud külastusaegadel on vanemad jätnud kohale tulemata, sealjuures on vanemad käinud lapsi vaatamas alkoholi tarvitamise tundemärkidega või alkoholijoobes. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust eeldada, et muude abinõude kohaldamine võiks olla ohu ärahoidmiseks ja laste heaolu tagamiseks piisav. Seega on maakohus leidnud põhjendatult ning kooskõlas laste huvidega, et on olemas alus hooldusõiguse äravõtmiseks (PKS § 135 lg 2).
22.Lisaks on vanemad määruskaebuses väitnud, et allkirjastasid kohtuistungil ekslikult nõusoleku hooldusõiguse äravõtmiseks ning soovivad selle tagasi võtta. TsMS § 550 lg 1 p 2 järgi lahendatakse hooldusõiguse asjad hagita menetluses. Hagita menetluses ei ole kohus tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus on määruse põhjendustes küll märkinud, et vanemad on avaldusega nõustunud, kuid avalduse rahuldamist on maakohus põhjendanud muude asjaoludega. Seega ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.
23.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
24.TsMS § 171 lg 1 järgi kannab kaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud kaebuse esitaja. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muuhulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi jätta hagita perekonnaasja menetluskulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab
kolleegium määruskaebuse esitamisest tingitud puudutatud isikute I ja II menetluskulud riigi kanda. Määruskaebus esitamisest tingitud avaldaja ja puudutatud isikute III ja IV menetluskulud on kohtuasja olemust arvestades põhjendatud TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 172 lg 1 alusel jätta nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.