Geri Trans OÜ hagi Truck Trading Estonia OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
15 200.07 eurot
Menetlusosalised ja nende
• Hageja Geri Trans OÜ (registrikood 11700953, asukoht Soo 18, 80029 Pärnu, [email protected]), esindaja juhatuse liige Riivo Saart • Hageja esindaja vandeadvokaat Anu Talu ([email protected]) • Kostja Truck Trading Estonia OÜ (registrikood 10986077, asukoht Tähe 106c, 51013 Tartu) • Kostja esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ([email protected]) 12.05.2015
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Truck Trading Estonia OÜ-lt Geri Trans OÜ kasuks välja põhivõlg 6754.21 eurot (kuus tuhat seitsesada viiskümmend neli eurot 21 senti).
3.Mõista Truck Trading Estonia OÜ-lt Geri Trans OÜ kasuks välja viivised põhivõlalt 6754.21 eurolt alates 21.12.2011 kuni 05.06.2015 eest (k.a) kokku 1995.35 eurot ning alates 06.06.2015 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Geri Trans OÜ esitas hagi, milles palus välja mõista Truck Trading Estonia OÜ-lt kahjuhüvitis 11 815.90 eurot, viivised alates 21.12.2011 kuni 10.07.2014 k.a 2 421.18 eurot ja viivis alates 11.07.2014 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt käis hageja veok DAF XF105 (registreerimismärk XXX) 27.07.2011 kostja juures remondis. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, millega kostja kohustus vahetama hagejale kuuluva veoki õlijahuti ja jahutusvedeliku toru ning hageja pidi tasuma selle eest 1263.77 eurot. 03.11.2011 süttis Rootsi Kuningriigis Halmstadi ja Helsingborgi vahelisel kiirteel veoki jahutusvedeliku temperatuuri näidik. Hageja arvas temperatuuri näidiku süttides, et tegemist on jahutusvedeliku lõdviku probleemiga ning ei osanud karta suuremat probleemi. Hageja seaduslik esindaja sõitis väiksel kiirusel esimese parklani, kus peatudes kontrollis olukorda ja avastas, et mootoris oli segunenud mootoriõli ja jahutusvedelik. Vestfold Maskin og Bil organiseeris ja teostas hageja veoki transpordi Rootsist Eestisse, hageja tasus sularahas pukseerimisteenuse eest 2100 eurot. Kuna kiirteel peatudes on veoki äravedu väga kallis (kuni 10 000 eurot), tegi juht vähem kuluka valiku ning sõitis ettevaatlikult esimese ohutu peatumiskohani. Veoautol olev kindlustus ei pakkunud pukseerimisteenust. Hageja ei seostanud probleemi kostja poolt 27.07.2011 tehtud remonttöödega. Hageja pöördus Fameron OÜ poole, kus selgus, et mootoris oli katki üks hülss. Fameron OÜ esindaja selgituste kohaselt vajas selle tagajärjel remonti kogu mootor ning Fameron OÜ remontis 2011. a detsembris mootorit 9 528.26 euro eest. Pärast remonti sõitis hageja veokiga Tallinnasse, kus süttis taas veoki jahutusvedeliku temperatuuri näidik. Sellel korral organiseeris ja tasus veoki pukseerimise Fameron OÜ, kes teostas garantii korras uue remondi. 14.12.2011 remondi käigus avastati mootori silindri õlipihustis silikooni tükk. Lähemal vaatlusel selgus, et õlijahuti konsool oli mootori külge kinnitatud rohke silikooniga. Vea avastamisest teavitati koheselt kostja Pärnu esindust. Kostja on tunnistanud, et õlijahuti konsooli (mooduli) tihendeid ei vahetatud, aga remondijuhise kohaselt ei tohi silikooni kasutada. Kostja vastutab hagejale kahju tekkimise eest VÕS § 641 lg 4 alusel, kuna jättis remonti tehes välja vahetamata õlijahuti mooduli tihendid. Hageja sai otsest varalist kahju 9 601.49 eurot (transport Rootsi Kuningriigist Eesti Vabariiki 2 513 eurot ja mootori remont 7 088.49 eurot). Lisaks on hagejal saama jäänud tulu 2 214.41 eurot, auto remondi tõttu pidi hageja loobuma osadest tellimustest. Rendiauto kasutamise hind oleks nullinud sõidust saadava kasumi. Hageja on summad esitanud ilma käibemaksuta. Hageja teatas kostjale 21.12.2011, et tal on nõue kostja vastu ning sellest ajast hakkab kulgema VÕS § 113 lg 1 kohane viivis. Kostja vastuväidete aluseks olev If P&C Insurance AS ekspertiis ei ole sõltumatu ja objektiivne. Selles on jäetud arvestamata kuumakahjustustest tekkinud mootoriressursi vähenemine ning asjaolu, et ükski töökoda ei anna remondile garantiid juhul, kui ei vahetata välja kõik kahjustatud mootori osad. Lisaks on ekspertiisis ebaõigesti kajastatud tegelikke asjaolusid. Hageja leidis, et VÕS § 139 kohaldamine ei ole põhjendatud. Kahju tekkis kostja poolsete ebaõigete töövõtete kasutamise tagajärjel, mille eest hageja ei vastuta.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu.
Kostja töövõtulepingu rikkumist ei tunnistanud ning leidis, et töö tegi puudustega mootorit remontinud Fameron OÜ. Kui mootori kahjustumise põhjus oleks olnud kostja poolt tehtud remont, oleks see esmakordsel Fameron OÜ poole pöördumisel tuvastatud. Seda ei tuvastatud. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et kasutas õlijahuti konsooli tihendi asemel silikooni, kuid leidis, et silikooni tohib kasutada. Hageja enda tegevus põhjustas mootori ulatusliku kahjustumise. Kui on süttinud näidik, tuleb veokiga peatuda. Vastasel korral võib mootor üle kuumeneda ja võivad saada kahjustatud tihendid, kummidetailid või muutuda kogu mootor kasutuskõlbmatuks. Seega käitus hageja autojuht raske hooletusega, kui kasutas sõidukit pärast jahutusvedeliku temperatuuri näidiku süttimist. Kui hageja ei oleks näidiku süttimisel edasi sõitnud, ei oleks vaja mootorit remontida. Seega kuulub kogu kahju VÕS § 139 alusel vähendamisele. Rootsi Maanteeameti soovitatud pukseerimisteenuse pakkuja Assistancekåren vastas, et teenuse maksumus on 3197 SEK/tunnis ning pukseerimine võtab aega ca 1,5 – 2h. See tähendab, et teenuse maksumus oleks 696 eurot ning hageja suurendas teadlikult ja tahtlikult kahju. Lisaks kannab analoogsetes olukordades transpordikulud kindlustusandja (kaskokindlustus) nn autoabi alusel. Kui hagi mingis osas rahuldatakse, palub hageja kahjuhüvitist ja viivist vähendada. Hageja kaotas VÕS § 644 lg 3 kohaselt õiguse puudusele tugineda, kuna pöördus kostja poole alles poolteist kuud pärast väidetava puuduse avastamist. Hageja ei pöördunud kostja poole mõistliku aja jooksul. Hageja nõuab alusetult käibemaksu hüvitamist, kuna hageja on käibemaksukohuslane. Hageja nõue saamatajäänud tulu kohta on alusetu ja tõendamata. Hageja nõue veoki transpordil Rootsis on tõendamata, kuna dokumendist „Vestfold Maskin og Bil“ ei järeldu, et hageja on kellelegi tasunud 2100 eurot. Hageja ei ole esitanud maksekorraldust vastava kulu tegemiseks.
KOHTU SEISUKOHAD
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • 27.07.2011 käis hageja temale kuuluva veokiga DAF XF105 (registreerimismärk XXX) kostja juures õlijahuti ja jahutusvedeliku toru vahetuses (tl 24). Kostja kasutas remondil õlijahuti konsooli tihendi asemel silikooni; • 03.11.2011 süttis Rootsi Kuningriigis Halmstadi ja Helsingborgi vahelisel kiirteel veoki jahutusvedeliku temperatuuri näidik. Hageja seaduslik esindaja sõitis väiksel kiirusel esimese parklani; • hageja pöördus Fameron OÜ poole, kus 2011. a detsembris remonditi mootorit 9 528.26 euro eest; • pärast remonti sõitis hageja veokiga Tallinnasse, kus süttis taas veoki jahutusvedeliku temperatuuri näidik ning Fameron OÜ võttis veoki uuesti remonti; • 14.12.2011 remondi käigus avastati mootorisilindri õlipihustis silikoonitükk. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et pooled sõlmisid 27.07.2011 töövõtulepingu hagejale kuuluva veoki remondiks (õlijahuti ja jahutusvedeliku toru vahetuseks). Hageja nõude lahendamiseks tuleb kohtul analüüsida kolme asjaolu: töövõtja tehtud töö vastavus lepingutingimustele (5.); kas töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest (6.); kas kostja saab nõuda kahju hüvitamist (7.). Lisaks on poolte vahel vaidlus kahju suuruse üle (8.).
5.Töö lepingutingimustele mittevastavus on VÕS § 100, § 101 ja § 642 järgi aluseks töövõtja vastutusele. Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib VÕS § 641 lg 1, mille järgi peab töö vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas.
Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 03.11.2011 süttis hageja veokil jahutusvedeliku temperatuuri näidik. Fameron OÜ-s 14.12.2011 tehtud remondi käigus avastati mootori silindri õlipihustis silikoonitükk. Kostja ei ole selgelt vaidlustanud hageja väidet, et temperatuuri näidiku süttimise põhjustas silikoonitüki jõudmine õlipihustisse. Tunnistaja M.M. ütlustega on tõendatud, et olemasoleva info kohaselt põhjustas õlipihusti ummistuse silikoon. Kostja on võtnud kohtuistungil omaks, et kostja kasutas õlijahuti konsooli tihendi asemel silikooni. OÜ Fameron esindaja R.R. tunnistajana antud ütlustega on tõendatud, et OÜ Fameron auto remondi juures silikooni ei kasutanud. Kostja remontis mootorit 27.07.2011 ning probleem tekkis 03.11.2011. Tunnistajate R.R. ja M.R. ütluste kohaselt võis silikoon pihustisse jõuda umbes nädalaga selle lahti tulemisest, samas ei oska keegi hinnata silikooni lahti tulemise aega. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi muud usutavat võimalust, kuidas silikoon võis mootorisse ning õlipihustisse sattuda, tuleb järeldada, et mootorile kahju tekitanud silikoon on pärit kostja poolt veokile tehtud remondist. Kohus ei pea asjakohaseks kostja vastuväidet, mille kohaselt õlijahuti juures tohib silikooni kasutada. Isegi kui see on juhendi kohaselt lubatud remondivõte (II kd tl 65-80), peaks kostja tagama, et silikoon ei satuks ka hiljem mujale. Oluline on ainult see, kas silikooni kasutamise tagajärjel tekkis kahju. Kohus loeb sellega tõendatuks, et kostja poolt õlijahuti konsooli remondil kasutatud silikoon jõudis õlipihustisse ning põhjustas mootoriõli ja jahutusvedeliku segunemise, mille tõttu hagejale kuuluv sõiduk vajas remonti. Seega ei olnud kostja poolt tehtud töö nõuetekohane ega vastanud lepingutingimustele.
6.Töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest põhimõtteliselt alati. Sellest üldpõhimõttest on töövõtulepingu puhul kolm olulist erandit: 1) tellija ei teata töö puudusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist; 2) pooled on kokku leppinud töövõtja vastutuse piiramises; 3) töö lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas tellijast tulenev sündmus või asjaolu, mille toimumise riski kannab tellija. Kostja on leidnud, et hageja on kaotanud nõudeõiguse VÕS § 644 lg 3 alusel, kuna pöördus kostja poole alles poolteist kuud pärast puuduse avastamist. Hageja sai asjaoludest nähtuvalt silikooni olemasolust teada OÜ Fameron teise remondi käigus 2011. aasta detsembris. Tunnistaja R.R. ütlustega on tõendatud, et teise remondi juurde kutsus tunnistaja mõlema poole esindajad. Seega teatati kostjale puudusest vahetult pärast puuduse avastamist ning kostja VÕS § 644 lg 3 kohane vastuväide ei ole põhjendatud. Kuna kostja ei ole osundanud, et jahutusvedeliku temperatuuri näidiku süttimine on alati seotud õlipihusti probleemiga, ei pidanud hageja 03.11.2011 aru saama kostja tehtud tööde mittevastavusest ega sellest kostjat teavitama. Silikooni sattumine õlijahutisse ei ole seotud sellega, et hageja kasutas sõidukit punase märgutule süttides edasi. Kohus saab hageja tegevust arvestada ainult kahju suuruse hindamisel. Seega vastutab kostja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.
7.Hageja võib tulenevalt VÕS §-st 115 esitada kahju hüvitamise nõude. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on kostjale antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Kohus leiab, et antud juhul ei olnud kostjale nõuetekohase töö tegemiseks täiendava tähtaja määramine vajalik tulenevalt VÕS §-st 115 lg 3. Hageja oli juba pöördunud OÜ Fameron poole tööde tegemiseks ning kostja poolt tehtud töö puudus selgus alles uue remondi käigus. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
8.Poolte vahel on vaidlus tekkinud kahju suuruse üle. Hageja väitel on tal tekkinud järgmine kahju: • transport Rootsi Kuningriigist Eesti Vabariiki 2 513 eurot; • mootori remont 7 088.49 eurot; • saama jäänud tulu 2 214.41 eurot. Kokku on hageja nõue 11 815.90 eurot. Kohus leiab, et kõigi hageja nimetatud kulude ning saamatu tulu ja kostja tehtud veoki remondi vahel on põhjuslik seos. Ilma silikooni sattumiseta õlipihustisse ei oleks hagejal selliseid kahjusid tekkinud. 8.1 Hageja on transpordikulude tõendamiseks esitanud Vestfold Maskin og Bil 08.11.2011 arve summale 2100 eurot (transport Rootsist Eestisse, tl 11) ning TransReval OÜ arve summas 413 eurot (laevapiletid ilma käibemaksuta, tl 43-46). Kostja on mõistlike transpordikulude tõendamiseks esitanud hinnapakkumise 696 eurot (tl 75-77). Kohus loeb hageja esitatud arved põhjendatuks. Kostja ei ole hinnapakkumist esitades arvestanud vajadusega transportida sõiduk Eestisse, vaid on esitanud hinnapakkumise üksnes lähimasse töökotta viimiseks. Kohtule ei ole teada, et veoki remont Rootsis oleks olnud majanduslikult mõistlikum kui Eestis. Hageja on kinnitanud, et veokil ei olnud kindlustust, mis oleks hüvitanud transpordikulud. Lisaks on hageja kinnitanud, et tasus transporditeenuse osutajale sularahas. Kohtul ei ole põhjust hageja väidetes kahelda. Kohus loeb hageja esitatud arvetega tõendatuks, et hageja on transpordikulud tasunud ning need tuleb kostjalt VÕS § 115 alusel välja mõista. 8.2 Hageja on remondikulude kandmise tõendamiseks esitanud Fameron OÜ 20.11.2011 arve summas 7940.22 eurot (-rihm ja pingutid 851.73 eurot = 7088.49 eurot ilma käibemaksuta, tl 12). Arve on tasutud 27.07.2012 , 08.10.2012 ja 29.01.2013 maksekorraldustega (tl 13, 14, 15). Tunnistaja R.R. andis kohtuistungil ütluseid, mille kohaselt Fameron OÜ 20.11.2011 arves ei ole õlijahuti remondiga seotud rihm ja rihmapinguti, ülejäänud tööd on seotud õlijahutist tuleneva remondiga. Tunnistaja M.M. teatas kohtuistungil, et jääb varsemalt antud arvamuse juurde (tl 27-37). Tunnistaja arvamuse kohaselt ei ole saalede vahetus seotud õlipihusti ummistusest tekkinud tagajärgedega ning see tuleks arvest maha võtta, kuid arvele peaks lisama õlipihusti hinnaga 112.86 eurot. Tunnistaja arvamuse kohaselt oli Fameron OÜ 20.11.2011 arves toodud hindu aluseks võttes remondihinna maksumus 2409.59 eurot (1913.94 + 112.86 + käibemaks). Remondi maksumuse kohta eksperthinnangut ei ole. Kohus leiab, et antud juhul tuleb eelistada tunnistaja M.M. arvamust, kuna ta ei ole seotud kummagi poolega ega ole vaidlusalust veokit remontinud. Lisaks arvestab kohus VÕS §-ga 127 lg 1, mille kohaselt kahjustatud isik tuleks asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud ilma kahju tekitava sündmuseta. Nimetatud sättest tulenevalt ei saa hageja sattuda soodsamasse olukorda, kahjustatud mootoril tuli välja vahetada võimalikult vähe detaile. Seega tuleks kostjalt hageja kasuks välja mõista remondikulude katteks 2026.80 eurot (summa toodud ilma käibemaksuta). 8.3 Hageja väitel on tal seoses remondiga saamata jäänud tulu 2 214.41 eurot ning ta on esitanud selle tõendamiseks kasumiaruande (tl 47-57). Kostja on sellele vastu vaielnud ning leidnud, et ainult kasumiaruandega ei saa saamata jäänud tulu tõendada. Hageja selgitas vastuseks kohtu küsimustele, et pidi veoki remondi tõttu loobuma osadest tellimustest ning rendiauto hind oleks saadava kasumi nullinud. Hageja kasumiaruandest nähtuvalt oli hageja kasum 2011. aasta 10 kuu jooksul 14 762.66 eurot ning käibedeklaratsioonidest nähtub, et hagejal on olnud igal kuul käive vähemalt 5500 eurot, enamasti oluliselt rohkem. Hageja ei saanud seoses remondiga sõiduki kasutada 03.11. – 20.12.2011, s.t umbes poolteist kuud ning kumbki pool ei ole esitanud dokumente, mis annaks alust arvata, et
aasta lõpus oleks hagejal tavapärane käive puudunud. Vaidlusalune veok kuulus hagejale, ei olnud rendiauto ning kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et asendusauto rentimine oleks olnud ebamõistlikult kulukas. Kostja viidatud Tartu Ringkonnakohtu seisukoht tsiviilasjast nr 2-12-14939 ei ole antud juhul kohaldatav, kuna hageja ei kasutanud rendiveokit. Tegemist on oletusliku tuluga, mille saamist ning suurust on väga raske tõendada. Kohus leiab, et praegusel juhul saab saamata jäänud tulu tõendada tavapärase käibe ära näitamisega. Tulenevalt VÕS §-st 128 lg 4 ning kasumiaruande alusel rahuldab kohus hageja nõude saamata jäänud tulu väljamõistmiseks summas 2 214.41 eurot. 8.4 Kostja on palunud kahjuhüvitist vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel, kuna kahju tekkis osaliselt hageja enda tegevuse tõttu. OÜ P-Trucks on andnud kostjale kirjaliku arvamuse, mille kohaselt tuleb punase ohutule süttimisel peatuda ohutult esimesel võimalusel (tl 73). Pooled on esitanud veoauto DAF manuaali, mille kohaselt kui sõidu ajal süttib hoiatustuli „STOPP“ või kõlab helisignaal, tuleb peatada sõiduk ettevaatlikult. Tuleb parkida ohutusse kohta ning lülitada mootor välja (tl 108). Kohus leiab, et hageja käitus kiirteel olles mõistlikult ning vastutustundlikult, kui ta sõitis väiksel kiirusel esimese parklani ning peatus seal. Hagejalt ei saanud mõistlikult oodata, et ta sellises olukorras jääks keset kiirteed seisma. Liiklusohtliku olukorra tekitamine ei ole VÕS § 139 lg 1 eesmärgiga kooskõlas. Seega ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja transpordikulud 2 513 eurot, remondikulud 2026.80 eurot ning saama jäänud tulu 2 214.41 eurot, kokku 6754.21 eurot.
9.Viivised Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivised alates 21.12.2011 kuni 10.07.2014 k.a 2 421.18 eurot ja viivis alates 11.07.2014 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks pärast kostja esindaja remondi juurde kutsumist, on hageja õigesti alustanud viiviste arvestust 21.12.2011. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet seaduses toodust erinevas viivisemääras ning kohus lähtub arvestustes VÕS §-st 113 lg 1. Kohus arvestab viiviseid järgmiselt: 21.12.2011 kuni 31.12.2011 viivis 18.82 eurot (6754.21 eurot * 0,0925 / 365 * 11); 01.01.2012 kuni 31.12.2012 viivis 607.87 eurot (6754.21 * 0,09 / 366 * 366); 01.01.2013 kuni 30.06.2013 viivis 293.06 eurot (6754.21 * 0,0875 / 365 * 181); 01.07.2013 kuni 31.12.2013 viivis 289.41 eurot (6754.21 * 0,0850 / 365 * 184); 01.01.2014 kuni 30.06.2014 viivis 276.32 eurot (6754.21 * 0,0825 / 365 * 181); 01.07.2014 kuni 31.12.2014 viivis 277.49 eurot (6754.21 * 0,0815 / 365 * 184); 01.01.2015 kuni 05.06.2015 viivis 232.38 eurot (6754.21 * 0,0805 / 365 * 156). Kokku on viivisenõue seadusjärgses määras 5. juuni 2015.a seisuga seega 1995.35 eurot (18.82 eurot + 607.87 eurot + 293.06 eurot + 289.41 eurot + 276.32 eurot +277.49 eurot + 232.38 eurot). Lisaks mõistab kohus viivise välja TsMS § 267 alusel VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates otsuse kuulutamisest.
10.Kohus jätab tähelepanuta vaidlusaluse mootori kohta esitatud fotod, kuna kohtul ei ole nende analüüsimiseks eriteadmisi ning asjas ei ole ekspertiisi läbi viidud (tl 16-23). Poolte kirjavahetus ei tõenda ühtegi vaidluse all olevat asjaolu (tl 25-26, 38-41, 78-87). Samuti jätab kohus kõrvale R.R. kirja hageja esindajale, kuna see ei ole kohane tõend (tl 42).
11.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kohus on rahuldanud hageja põhinõude 57% ulatuses. Seejuures on tuvastatud, et hagejal on nõudeõigus kostja vastu, kuid hageja nõutud remondikulud on liialt kõrged. Kohus leiab, et sellises olukorras on õiglane TsMS § 163 alusel jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse kohaldada TsMS § 163 lg 2, kuna kostja on kohtule vastuseks hagi menetlusse võtmise määrusele teatanud, et kompromiss ei ole võimalik. Kostja ei ole menetluse kestel pakkunud hagejale kompromissina summat, mille kohus välja mõistab. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskulud on riigilõiv 550 eurot, asja läbivaatamise kulu 180 eurot (eksperdile makstud tasu) ning õigusabikulu 1400 eurot ilma käibemaksuta. Kostja on menetluskulude suuruseks nimetanud õigusabikulud 3789 eurot ilma käibemaksuta. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei tule TsMS § 174 alusel kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.