Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-14-54324
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. juuni 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-14-54324
Tsiviilasi
Geri Trans OÜ hagi Truck Trading Estonia OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
15 200.07 eurot
Menetlusosalised ja nende
• Hageja Geri Trans OÜ (registrikood 11700953, asukoht Soo 18, 80029 Pärnu, [email protected]), esindaja juhatuse liige Riivo Saart • Hageja esindaja vandeadvokaat Anu Talu ([email protected]) • Kostja Truck Trading Estonia OÜ (registrikood 10986077, asukoht Tähe 106c, 51013 Tartu) • Kostja esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ([email protected]) 12.05.2015
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri.
Kostja töövõtulepingu rikkumist ei tunnistanud ning leidis, et töö tegi puudustega mootorit remontinud Fameron OÜ. Kui mootori kahjustumise põhjus oleks olnud kostja poolt tehtud remont, oleks see esmakordsel Fameron OÜ poole pöördumisel tuvastatud. Seda ei tuvastatud. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et kasutas õlijahuti konsooli tihendi asemel silikooni, kuid leidis, et silikooni tohib kasutada. Hageja enda tegevus põhjustas mootori ulatusliku kahjustumise. Kui on süttinud näidik, tuleb veokiga peatuda. Vastasel korral võib mootor üle kuumeneda ja võivad saada kahjustatud tihendid, kummidetailid või muutuda kogu mootor kasutuskõlbmatuks. Seega käitus hageja autojuht raske hooletusega, kui kasutas sõidukit pärast jahutusvedeliku temperatuuri näidiku süttimist. Kui hageja ei oleks näidiku süttimisel edasi sõitnud, ei oleks vaja mootorit remontida. Seega kuulub kogu kahju VÕS § 139 alusel vähendamisele. Rootsi Maanteeameti soovitatud pukseerimisteenuse pakkuja Assistancekåren vastas, et teenuse maksumus on 3197 SEK/tunnis ning pukseerimine võtab aega ca 1,5 – 2h. See tähendab, et teenuse maksumus oleks 696 eurot ning hageja suurendas teadlikult ja tahtlikult kahju. Lisaks kannab analoogsetes olukordades transpordikulud kindlustusandja (kaskokindlustus) nn autoabi alusel. Kui hagi mingis osas rahuldatakse, palub hageja kahjuhüvitist ja viivist vähendada. Hageja kaotas VÕS § 644 lg 3 kohaselt õiguse puudusele tugineda, kuna pöördus kostja poole alles poolteist kuud pärast väidetava puuduse avastamist. Hageja ei pöördunud kostja poole mõistliku aja jooksul. Hageja nõuab alusetult käibemaksu hüvitamist, kuna hageja on käibemaksukohuslane. Hageja nõue saamatajäänud tulu kohta on alusetu ja tõendamata. Hageja nõue veoki transpordil Rootsis on tõendamata, kuna dokumendist „Vestfold Maskin og Bil“ ei järeldu, et hageja on kellelegi tasunud 2100 eurot. Hageja ei ole esitanud maksekorraldust vastava kulu tegemiseks.
Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 03.11.2011 süttis hageja veokil jahutusvedeliku temperatuuri näidik. Fameron OÜ-s 14.12.2011 tehtud remondi käigus avastati mootori silindri õlipihustis silikoonitükk. Kostja ei ole selgelt vaidlustanud hageja väidet, et temperatuuri näidiku süttimise põhjustas silikoonitüki jõudmine õlipihustisse. Tunnistaja M.M. ütlustega on tõendatud, et olemasoleva info kohaselt põhjustas õlipihusti ummistuse silikoon. Kostja on võtnud kohtuistungil omaks, et kostja kasutas õlijahuti konsooli tihendi asemel silikooni. OÜ Fameron esindaja R.R. tunnistajana antud ütlustega on tõendatud, et OÜ Fameron auto remondi juures silikooni ei kasutanud. Kostja remontis mootorit 27.07.2011 ning probleem tekkis 03.11.2011. Tunnistajate R.R. ja M.R. ütluste kohaselt võis silikoon pihustisse jõuda umbes nädalaga selle lahti tulemisest, samas ei oska keegi hinnata silikooni lahti tulemise aega. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi muud usutavat võimalust, kuidas silikoon võis mootorisse ning õlipihustisse sattuda, tuleb järeldada, et mootorile kahju tekitanud silikoon on pärit kostja poolt veokile tehtud remondist. Kohus ei pea asjakohaseks kostja vastuväidet, mille kohaselt õlijahuti juures tohib silikooni kasutada. Isegi kui see on juhendi kohaselt lubatud remondivõte (II kd tl 65-80), peaks kostja tagama, et silikoon ei satuks ka hiljem mujale. Oluline on ainult see, kas silikooni kasutamise tagajärjel tekkis kahju. Kohus loeb sellega tõendatuks, et kostja poolt õlijahuti konsooli remondil kasutatud silikoon jõudis õlipihustisse ning põhjustas mootoriõli ja jahutusvedeliku segunemise, mille tõttu hagejale kuuluv sõiduk vajas remonti. Seega ei olnud kostja poolt tehtud töö nõuetekohane ega vastanud lepingutingimustele.
aasta lõpus oleks hagejal tavapärane käive puudunud. Vaidlusalune veok kuulus hagejale, ei olnud rendiauto ning kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et asendusauto rentimine oleks olnud ebamõistlikult kulukas. Kostja viidatud Tartu Ringkonnakohtu seisukoht tsiviilasjast nr 2-12-14939 ei ole antud juhul kohaldatav, kuna hageja ei kasutanud rendiveokit. Tegemist on oletusliku tuluga, mille saamist ning suurust on väga raske tõendada. Kohus leiab, et praegusel juhul saab saamata jäänud tulu tõendada tavapärase käibe ära näitamisega. Tulenevalt VÕS §-st 128 lg 4 ning kasumiaruande alusel rahuldab kohus hageja nõude saamata jäänud tulu väljamõistmiseks summas 2 214.41 eurot. 8.4 Kostja on palunud kahjuhüvitist vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel, kuna kahju tekkis osaliselt hageja enda tegevuse tõttu. OÜ P-Trucks on andnud kostjale kirjaliku arvamuse, mille kohaselt tuleb punase ohutule süttimisel peatuda ohutult esimesel võimalusel (tl 73). Pooled on esitanud veoauto DAF manuaali, mille kohaselt kui sõidu ajal süttib hoiatustuli „STOPP“ või kõlab helisignaal, tuleb peatada sõiduk ettevaatlikult. Tuleb parkida ohutusse kohta ning lülitada mootor välja (tl 108). Kohus leiab, et hageja käitus kiirteel olles mõistlikult ning vastutustundlikult, kui ta sõitis väiksel kiirusel esimese parklani ning peatus seal. Hagejalt ei saanud mõistlikult oodata, et ta sellises olukorras jääks keset kiirteed seisma. Liiklusohtliku olukorra tekitamine ei ole VÕS § 139 lg 1 eesmärgiga kooskõlas. Seega ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja transpordikulud 2 513 eurot, remondikulud 2026.80 eurot ning saama jäänud tulu 2 214.41 eurot, kokku 6754.21 eurot.
Kohus on rahuldanud hageja põhinõude 57% ulatuses. Seejuures on tuvastatud, et hagejal on nõudeõigus kostja vastu, kuid hageja nõutud remondikulud on liialt kõrged. Kohus leiab, et sellises olukorras on õiglane TsMS § 163 alusel jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse kohaldada TsMS § 163 lg 2, kuna kostja on kohtule vastuseks hagi menetlusse võtmise määrusele teatanud, et kompromiss ei ole võimalik. Kostja ei ole menetluse kestel pakkunud hagejale kompromissina summat, mille kohus välja mõistab. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskulud on riigilõiv 550 eurot, asja läbivaatamise kulu 180 eurot (eksperdile makstud tasu) ning õigusabikulu 1400 eurot ilma käibemaksuta. Kostja on menetluskulude suuruseks nimetanud õigusabikulud 3789 eurot ilma käibemaksuta. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei tule TsMS § 174 alusel kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.