Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. november 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-54324
Tsiviilasi
Geri Trans OÜ hagi Truck Trading Estonia OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
5061,69 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. juuni 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Geri Trans OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Geri Trans OÜ (rk: 11700953), esindaja vandeadvokaat Anu Talu Vastustaja (kostja): Truck Trading Estonia OÜ (rk: 10986077), esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 5. juuni 2015 otsus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
Jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
Välja mõista Geri Trans OÜ-lt Truck Trading Estonia OÜ kasuks 260 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Geri Trans OÜ esitas 11.07.2014 maakohtule Truck Trading Estonia OÜ vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise 11 815,90 eurot, viivise alates 21.12.2011 kuni 10.07.2014 k.a 2421,18 eurot ja viivise alates 11.07.2014 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt käis hageja veok DAF XF105 (registreerimismärgiga XXX) 27.07.2011 kostja juures remondis. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, millega kostja kohustus vahetama veoki õlijahuti ja jahutusvedeliku toru ning hageja pidi tasuma selle eest 1263,77 eurot. 03.11.2011 süttis Rootsi Kuningriigis Halmstadi ja Helsingborgi vahelisel kiirteel veoki jahutusvedeliku temperatuuri näidik. Hageja seaduslik esindaja sõitis väikesel kiirusel esimese parklani, kus avastas, et mootoris olid segunenud mootoriõli ja jahutusvedelik. Vestfold Maskin og Bil organiseeris veoki transpordi Rootsist Eestisse. Hageja ei seostanud probleemi kostja poolt 27.07.2011 tehtud remonttöödega. Hageja pöördus Fameron OÜ poole, kus selgus, et mootoris oli katki üks hülss. Fameron OÜ esindaja selgituste kohaselt vajas ülekuumenemise tõttu remonti kogu mootor ning Fameron OÜ remontis 2011. a detsembris mootorit 9528,26 euro eest. Pärast remonti sõitis hageja veokiga Tallinna, kus süttis taas veoki jahutusvedeliku temperatuuri näidik. Fameron OÜ teostas garantii korras uue remondi. 14.12.2011 remondi käigus avastati mootori silindri õlipihustis silikooni tükk. Lähemal vaatlusel selgus, et õlijahuti konsool oli mootori külge kinnitatud silikooniga. Vea avastamisest teavitati koheselt kostjat. Kostja on tunnistanud, et õlijahuti konsooli (mooduli) tihendeid ei vahetatud, aga remondijuhise kohaselt ei tohi silikooni kasutada. Kostja vastutab hagejale kahju tekkimise eest VÕS § 641 lg 4 alusel, kuna jättis remonti tehes vahetamata õlijahuti mooduli tihendid. Hageja sai otsest varalist kahju 9601,49 eurot (transport Rootsi Kuningriigist Eesti Vabariiki 2513 eurot ja mootori remont 7088,49 eurot). Lisaks jäi hagejal saamata tulu 2214,41 eurot, kuna auto remondi tõttu pidi hageja loobuma osadest tellimustest. Summad on esitatud ilma käibemaksuta. Hageja teatas kostjale 21.12.2011, et tal on nõue kostja vastu, ning sellest ajast hakkab kulgema VÕS § 113 lg 1 kohane viivis. Kostja vastuväidete aluseks olev If P&C Insurance AS ekspertiis ei ole sõltumatu ja objektiivne. Selles on jäetud arvestamata kuumakahjustustest tekkinud mootoriressursi vähenemine ning asjaolu, et ükski töökoda ei anna remondile garantiid juhul, kui ei vahetata välja kõiki kahjustatud mootori osasid. Lisaks on ekspertiisis ebaõigesti kajastatud tegelikke asjaolusid.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei tunnistanud töövõtulepingu rikkumist. Kohtuistungil võttis kostja omaks, et kasutas õlijahuti konsooli tihendi asemel silikooni, kuid väitis, et silikooni tohib kasutada. Kui hagi mingis osas rahuldatakse, palus hageja kahjuhüvitist ja viivist
vähendada. Hageja enda tegevus põhjustas mootori ulatusliku kahjustumise, kuna näidiku süttimisel ei tohi autoga edasi sõita. Põhjendatud pukseerimisteenuse maksumus oleks 696 eurot ning ummistunud pihusti tagajärjel tekkinud kahjustuste kõrvaldamise maksumus 2296,73 eurot (koos käibemaksuga). Saamata jäänud tulu nõue on alusetu ja tõendamata. Lisaks on hageja kaotanud VÕS § 644 lg 3 alusel õiguse puudusele tugineda, kuna ta ei pöördunud kostja poole mõistliku aja jooksul pärast väidetava puuduse avastamist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 5. juuni 2015 otsusega hagi osaliselt ja mõistis Truck Trading Estonia OÜ-lt Geri Trans OÜ kasuks välja põhivõla 6754,21 eurot ning viivise põhivõlalt 6754,21 eurot alates 21. detsembrist 2011 kuni 5. juunini 2015 (k.a) 1995,35 eurot ja alates
6.juunist 2015 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 27.07.2011 töövõtulepingu hagejale kuuluva veoki remondiks (õlijahuti ja jahutusvedeliku toru vahetuseks). Kohus luges tõendatuks, et kostja poolt õlijahuti konsooli remondil kasutatud silikoon jõudis õlipihustisse ning põhjustas mootoriõli ja jahutusvedeliku segunemise, mille tõttu sõiduk vajas remonti. Seega ei olnud kostja tehtud töö nõuetekohane ega vastanud lepingutingimustele. Kostjale teatati puudusest vahetult pärast puuduse avastamist. Silikooni sattumine õlijahutisse ei ole seotud sellega, et hageja kasutas sõidukit punase märgutule süttides edasi. Kohus saab hageja tegevust arvestada ainult kahju suuruse hindamisel. Kostja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kõigi hageja nimetatud kulude ja saamatu tulu ning kostja tehtud veoki remondi vahel on põhjuslik seos. Ilma silikooni sattumiseta õlipihustisse ei oleks selliseid kahjusid tekkinud. Hageja esitatud arvetega on tõendatud, et hageja on transpordikulud 2100 eurot ja 413 eurot tasunud ning need tuleb kostjalt VÕS § 115 alusel välja mõista. Remondikulude kandmise tõendamiseks on hageja esitanud Fameron OÜ 20.11.2011 arve summas 7940,22 eurot (-rihm ja pingutid 851,73 eurot = 7088,49 eurot ilma käibemaksuta). Arve on tasutud. Tunnistaja R.R. (Fameron OÜ tegevdirektor) ütluste kohaselt ei ole Fameron OÜ 20.11.2011 arves õlijahuti remondiga seotud rihm ja rihmapinguti, ülejäänud tööd on seotud õlijahutist tuleneva remondiga. Tunnistaja M.M. teatas kohtuistungil, et jääb varsemalt antud arvamuse juurde (tl 27–37). Tunnistaja arvamuse järgi ei ole saalede vahetus seotud õlipihusti ummistusest tekkinud tagajärgedega ning see tuleks arvest maha võtta, kuid arvele peaks lisama õlipihusti hinnaga 112,86 eurot. Tunnistaja arvamuse kohaselt oli Fameron OÜ 20.11.2011 arves toodud hindu aluseks võttes remondi maksumus 2409,59 eurot (1913,94+112,86+käibemaks). Remondi maksumuse kohta eksperthinnangut ei ole. Kohus leidis, et antud juhul tuleb eelistada tunnistaja M. M arvamust, kuna ta ei ole seotud kummagi poolega ega ole veokit remontinud. Lisaks arvestas kohus VÕS § 127 lg-ga 1, mille järgi kahjustatud isik tuleks asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud ilma kahju tekitava sündmuseta. Nimetatud sättest tulenevalt ei saa hageja sattuda soodsamasse olukorda, kahjustatud mootoril tuli välja vahetada võimalikult vähe detaile. Seega tuleb kostjalt välja mõista remondikulude katteks 2026,80 eurot (ilma käibemaksuta). Tulenevalt VÕS § 128 lg-st 4 ja kasumiaruande alusel rahuldas kohus ka hageja nõude saamata jäänud tulu summas 2214,41 eurot väljamõistmiseks. Kahjuhüvitise vähendamiseks ei ole alust. Kokku mõistis kohus kostjalt välja 6754,21 eurot, sh transpordikulud 2513 eurot, remondikulud 2026,80 eurot ja saama jäänud tulu 2214,41 eurot. Kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks pärast kostja esindaja remondi juurde kutsumist, on hageja õigesti alustanud viivise arvestust 21.12.2011. Seadusjärgses määras viivisenõue on
05.06.2015 seisuga 1995,35 eurot. Lisaks mõistis kohus viivise välja TsMS § 267 alusel VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse kuulutamisest.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Geri Trans OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 5. juuni 2015 otsuse tühistamist osas, millega hagi jäeti rahuldamata, ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista Truck Trading Estonia OÜ-lt Geri Trans OÜ kasuks välja kahjuhüvitis kokku 11 815 eurot ning viivised põhivõlalt 11 815 eurot alates
21.detsembrist 2011 kuni 6. juulini 2015 (k.a) 3361,61 eurot ja alates 7. juulist 2015 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuleks eelistada tunnistaja R. R ütlusi M. M ütlustele ja mõista mootori remondi tagajärjel hagejale tekkinud kahju välja täies ulatuses. Ebaõige on kohtu seisukoht, et tunnistaja M. M ei ole seotud kummagi poolega. Kostja ja tunnistaja tööandja If P&C Insurance AS vahel oli kõnealusel perioodil sõlmitud vastutuskindlustuse leping (poliis nr 400372888). Antud asjaolu kinnitas If P&C Insurance AS kohtule 30.09.2014 seisukohas kolmanda isikuna protsessi kaasamise kohta. VÕS § 510 kohaselt peab kindlustusandja vastutuskindlustuse puhul täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Hageja on If P&C Insurance AS koostatud asjatundja arvamuse (ekspertiis nr E42120148U-11) objektiivsuse seadnud kahtluse alla hagiavalduse punktides 8–9 ning esitanud vastuväite M. M kui tunnistaja usaldusväärsuse osas 13.10.2014 seisukohas. Asjatundja arvamus on väidetavalt koostatud 05.06.2012, samas kostja on eksperdi arvamusele tuginenud juba 23.02.2012 kirjas. Kohus eelkirjeldatud asjaolude osas seisukohta ei võtnud, rikkudes TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kriteeriume ning TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud põhjendamise kohustust; 2) jättis kohus tähelepanuta, et praakhülsside ja -kolbide osas hageja poolt 05.12.2014 menetlusdokumendiga edastatud teabe osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Seega on täidetud TsMS § 231 lg-s 4 sätestatud omaksvõtu eeldused, millest tulenevalt pidi kohus asuma seisukohale, et veoki mootori remont oli põhjendatud suuremas ulatuses, kui tunnistaja M. M ütlustega väidetud kahjustuste ulatus; 3) jääb ebaselgeks kohtu seisukoht, kuidas mõjutab tunnistaja R. R ütlusi veoki remontimine tunnistaja töökojas.
5.Truck Trading Estonia OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellandi väide, et kuna M. M töötab If P&C Insurance AS-s, siis ei ole ta usaldusväärne, ebaõige ja sisutu. Esiteks on kohus tuginenud füüsilise isiku M. M ütlustele, mida ta kohtuistungil andis – kohus ei ole tuginenud juriidilise isiku If P&C Insurance AS seisukohtadele. M. M ja kostjal puuduvad seosed. Teiseks ei puutu ka kindlustusandja küsimusse, kuna kohtu seisukohast on oluline tuvastada odavaim remontimisvõimalus. Hageja ei ole sisulisi vastuväiteid odavamale pakkumisele esitanud. Kohtuotsuse põhjendused ei tugine esmasena M. M eelnevalt koostatud dokumentaalsetele tõenditele, vaid tema kui tunnistaja ütlustele. Tunnistajana andis M. M tunnistajavande. Asjaolu, et varasemalt oli M. M andud suuliselt analoogse kokkuvõtte, mille ta kinnitas üle hilisemas kirjalikus arvamuses ja mida ta kinnitas ka vande all tunnistajana, vastupidiselt kinnitab tema usaldusväärsust;
2) ei ole apellandi väide omaksvõtu kohta kooskõlas poolte menetlusdokumentidega. Kostja on menetluse algusest saati vaielnud vastu ka kahju suurusele – kostja vaidles vastu kogu kahjuhüvitisele koos selle kõikide detailidega; 3) ei saanud kohus lähtuda R. R ütlustest ainuüksi seetõttu, et tema pakutud hind on kõrgem kui vastavate kahjustuste likvideerimiseks vajalik. Seega jättis kohus põhjendatult R. R ütlused kui VÕS § 127 lg 1 põhimõttega vastuolus olevad kõrvale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Käesoleval juhul vaidlustas maakohtu otsuse hageja ja seda osas, millega jäeti osaliselt rahuldamata tema nõue mootori remondi kulude välja mõistmata jätmises summas 5061,69 eurot ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja mootori remondi kulud summas 2026,80 eurot, transpordikulud summas 2513 eurot ja saamata jäänud tulu summas 2214,41 eurot, s.o kokku summas 6754,21 eurot.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 5. juuni 2015 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi 6754,21 euro ulatuses.
8.1.Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt seisneb apellandi peamine etteheide maakohtule selles, et maakohus on põhjendamatult eelistanud tunnistaja M. M ütlusi tunnistaja R. R ütlustele ning sellest tulenevalt rahuldanud mootori remondi kulude hüvitamise nõude osaliselt. Ringkonnakohus apellandi seisukohaga ei nõustu. Iseenesest õige on see apellandi väide, et kostja ja tunnistaja M. M tööandja If P&C Insurancce AS vahel oli vaidlusalusel perioodil sõlmitud vastutuskindlustuse leping. Samas ei saa ainuüksi nimetatud asjaolust järeldada, et tunnistaja M. M ütlused ei oleks tõesed ning ta oleks ebaobjektiivselt kirjeldanud vajalike remonditööde mahtu. Tunnistaja M. M on kinnitanud kohtuistungil, et kõik arvel nr 2761 (I kd, t.l 12) kirjeldatud tööd ei olnud seotud õlipihusti ummistusest tekkinud tagajärgedega. Tunnistaja M. M ütlustega on kooskõlas hageja seisukoht 02.10.2012 e-kirjas (I kd, t.l 38-39), milles hageja on kinnitanud miinimumkahju arvesse võtmise võimalust summas 2792,33 eurot (sh transpordikulu 495,60 eurot). Samas e-kirjas on hageja seisukohal, et kindlustusvõtja ja kindlustusandja omavahelised lepingulised suhted ei oma puutumust hageja nõudega kostja vastu. 18.11.2014 kohtuistungil (I kd, t.l 118) on hageja vastuseks kohtu küsimusele võimaliku kompromissi sõlmimiseks vastanud: „Kindlustus pakkus hüvituseks 2296,73 eurot, kostja pakkus 495,60 eurot ja lisaks soovime pukseerimise kulu.“ Seega on ka hageja olnud menetluse kestel seisukohal, et mootori remondi vajalikud ja põhjendatud kulud on väiksemad kui arvel nr 2761 märgitud.
Eeltoodu kinnitab maakohtu järeldust, et mootori remonditööde vajalike ja põhjendatud kulude kindlaksmääramisel on usutavamad tunnistaja M. M ütlused. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgist lähtudes ei tohi kahjustatud isik sattuda soodsamasse olukorda võrreldes sellega, milles ta oli enne kahju tekitamist. Seetõttu ei ole õige apellandi väide, et mootori remondi kulude kindlaksmääramisel tulnuks maakohtul lähtuda tunnistaja R. R (arve nr 2761 koostanud OÜ Fameron tegevdirektor) ütlustest. 8.2 Apellant on leidnud, et kuna kostja ei esitanud vastuväiteid tema 05.12.2014 menetlusdokumendis esitatud teabele (I kd, t.l 198-200), siis on täidetud TsMS § 231 lg-s 4 sätestatud omaksvõtu eeldused. Ringkonnakohus apellandi seisukohaga ei nõustu ning leiab, et apellandi arusaamine omaksvõtust ei ole kooskõlas TsMS § 231 lg-s 4 sätestatuga. 05.12.2014 menetlusdokumendis esitas hageja küsimused eksperdile ning omaksvõttu TsMS § 231 lg 4 tähenduses ei saa järeldada sellest, kas kostja esitas hageja küsimustele vastuväiteid või mitte.
9.Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (57%) on maakohus jätnud põhjendatult menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja on koostanud vastuse apellatsioonkaebusele ning menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kulutanud sellele 2 tundi ja 7 minutit. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu vastuse koostamise eest on 2 tundi ning lähtudes tunnihinnast 130 eurot, tuleb apellandilt vastustaja kasuks välja mõista 260 eurot. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et lepingulise esindaja tunnihind 130 eurot on mõistlik ja põhjendatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.