Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 03.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number: 2-14-58329/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 03.06.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1095

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

03.juuni 2015.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-14-58329

Tsiviilasi

Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi T. K. vastu põhivõlgnevuse 456,36 euro, järelmaksuintressi 45,51 euro, krediidiintressi 5,57 euro, võla sissenõudmisega seotud kulu 114,74 euro, viivise 65,15 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

810,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Kaupmehe Järelmaks OÜ – registrikood 11906650, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006 Esindaja: Alar Kondrjatev – Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, registrikood 11652332, asukoht Rüütli 23 Tartu 51006; e-post: [email protected] Kostja: T. K. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduses: xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; rahvastikuregistrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

esindajad

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi T. K. vastu tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista T. K. Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks 769 (seitsesada kuuskümmend üheksa) eurot 74 senti 18.05.2012.a sõlmitud järelmaksulepingust nr 1206648/96TA tuleneva võla katteks, sealhulgas põhivõlgnevus 456,36 eurot, järelmaksuintress 45,51 eurot, krediidiintress 5,57 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 114,74 eurot ja kohtuotsuse tegemise seisuga 03.06.2015 sissenõutavaks muutunud viivis 147,56 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse 2 (4)

tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtu poolt antud tähtaja jooksul hagiavaldusele ei vasta (tl 5). Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja vastavalt TsMS §-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on kostjale isiklikult kätte toimetatud 16.02.2015.a (tl 61). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on arvestanud viivise summa lepingujärgses määras (27% aastas, s.o. 0,074% päevas) põhinõudest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 147,56 eurot (hagiavalduse koostamise seisuga 01.10.2014.a sissenõutavaks muutunud viivis 65,15 eurot + ajavahemiku 02.10.201403.06.2015.a eest arvestatud viivis 76,97 eurot). Edasi lisandub viivis protsendina põhinõudest – 456,36 x 0,074%, s.o 0,34 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot väljamõistmist (tl 4). Riigilõivu tasumine on kontrollitud (tl 24). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 3 (4)