Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N. D. on sõiduki Land Rover Freelander (registreerimismärk xxx, ehitusaasta 1999) omanik. 10.06.2013. a oli sõiduk pargitud elumaja juurde, kus hageja elab (Kooli 16, Püssi). 10.06.2013. a kella 20.30 paiku sõitis E. M. jalgrattaga otsa hageja sõidukile ja lahkus sündmuskohast. Juhtum on salvestatud videoregistraatoriga. Ida Prefektuur alustas väärteomenetlust ning karistas kostjat. Õnnetuse tulemusena tekitati sõidukile kahju. Remondi maksumus oli 282 eurot. Hageja püüdis kohtuväliselt kostjaga kahju hüvitamises kokkuleppele jõuda, kuid kostja keeldus kahju hüvitamisest.
2.Kostja esitas 30.12.2013. a vastuse hagile (tl 21-23). Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on kohtuvälise menetleja 08.11.2013. a otsuse väärteoasjas vaidlustanud Viru Maakohtusse esitatud kaebusega (väärteoasi 4-13-7898).
3.Kohtu 03.03.2014. a määrusega peatati tsiviilasja menetlus kuni väärteoasjas 2-13-56895 tehtava lahendi jõustumiseni (tl 31-32).
4.Viru Maakohus jättis 16.05.2014. a E. M.i kaebuse Ida prefektuuri 08.11.2013. a otsuse peale väärteoasjas 2440,13,004945 rahuldamata (tl 40-44). Riigikohus jättis 15.09.2014. a E. M.i kaitsja kassatsiooni menetlusse võtmata. Kohus uuendas menetluse 16.02.2015. a (tl 48-49).
5.E. M. esitas 11.05.2015. a kohtule vastuse hagile (tl 56-58). Kostja märkis, et Viru Maakohtu poolt uuritud tõendid väärteoasja arutamisel ei kinnita kahju olemasolu ja selle tekitamist kostja poolt juhitava jalgrattaga. Kohtuotsuses nähtuvalt on uuritud tõendina liiklusõnnetuse kohta koostatud akti, millest nähtub, et hagejale kuuluvale sõidukile Land Rover xxx on tekitatud mõlk tagauksele. Samas on kohus eelnevalt uurinud fototabeleid, millest nähtub, et sõidukil registreerimismärgiga xxx tagaosas paremal ülanurga suunas on nähtav vigastus. A. R. on 19.06.2013. a esitanud ettekande, mille järgi oli sõidukil ära rebitud numbrimärgivalgustus ning autol oli suur mõlk. Hageja on aga kohtus öelnud, et katki oli iluvõre ja oli mõlk. MVN OÜ tõend, milline on välja antud 13.06.2013. a sisaldab hinnapakkumist tagaluugi parandamiseks ja värvimiseks. Seega kirjeldavad kõik tõendid sõidukile tekitatud vigastusi oluliselt erinevalt nii selle asukoha kohta, kui ka vigastuse olemuse kohta. Sündmuskoha vaatlusprotokoll, mida on kohus käsitlenud liiklusõnnetuse kohta koostatud aktina, koostati 19.06.2013. a ning sellega
fikseeriti, et kahjustada oli saanud sõiduauto Land Rover tagauks (mitte tagaosa, iluvõre ega ka numbrimärgi valgustus). Sõidukile tekitatud vigastusi on erinevalt kirjeldanud ka tunnistaja D, politseiametnik R. ning seda kirjeldavad ka hilisemalt tehtud fotod. Vaatlusprotokoll tunnistajate poolt kirjeldatud vigastusi ei kinnita. Üksi kohtuvälise menetleja poolt kogutud ning ka kohtus uuritud tõend ei kirjelda vigastusi peale väidetavat liiklusõnnetust, vaid need on tehtud oluliselt hiljem. Seega 10.06.2013. a õhtul keegi sõidukil vigastusi ei näinud ega tuvastanud sh. ka tunnistaja ja hageja ise. Siinkohal tuleb arvestada ka asjaoluga, et sõidukile paigaldatud valvesignalisatsioon tööle ei hakanud, seega on välistatud kostja ja sõiduki kokkupuude selliselt, et sõidukile sai tekitada nähtavaid vigastusi. Kostja on sellest johtuvalt seisukohal, et kohus ei ole tõendeid piisavalt hinnanud, nendes esitatut võrrelnud ning on teinud sellest tulenevalt meelevaldse järelduse, et nimetatud tõenditega on tõendatud varalise kahju tekitamine ja suurus10.06.2013. a. kostja poolt hagejale kuuluvale sõidukile. Hageja ise n.ö. kokkupõrget pealt ei näinud, samuti ei näinud ta autol olevaid kahjustusi 10.06.2013. a – nimetatud asjaolu kinnitas hageja ise 03.04.2014. a kohtuistungil antud ütlustega (Hageja tegi tiiru ümber auto ja ütles midagi ei ole). Lisaks eeltoodule on tõendatud, et sõidukile on ka varem otsa sõidetud (tunnistaja N. D. ja V.B. ütlused), lisaks pargiti sõidukit maja ees kogu aeg – seega ei ole teada millal ja kelle poolt tegelikult sõidukile tunnistajate poolt kirjeldatud vigastused on tekitatud. Ei ole eluliselt usutav, et jalgrattaga sõidukile otsa sõites saab sõidukile tekitada selliseid erinevaid vigastusi, kuna jalgratta kiirus oli 4-6 km/h ja tegemist on pöördekohaga – seega ei olnud ka võimalik kiiremini liigelda. Ei tohi jätta tähelepanuta, et varale tekitatud kahju kohta esitatud tõendid (tunnistajate ütlused, dokumentaalsed tõendid) on vastuolulised nii kahju suuruse, vigastuste asukoha kui ka olemasolu kohta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Asja materjalidest nähtub, et 08.11.2013. a Ida prefektuuri otsusega on E. M.ile määratud rahatrahv liiklusõnnetusest mitteteatamise eest, liiklusnõuete rikkumise eest, millega tekitati varaline kahju ja liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest. Otsusest nähtub, et 10.06.2013. a kell 20.30 juhtis E. M. jalgratast, ei valinud õiget sõidukiirust, ei tulnud juhtimisega toime ning sõitis otsa seisvale sõidukile Land Rover registreerimismärgiga xxx, põhjustas liiklusõnnetuse ja materiaalse kahju auto omanikule, lahkus sündmuskohalt, ei teatanud politseile, kui teatamine oli kohustuslik (tl 60). E. M. on 09.10.2013. a andnud ütlusi väärteo kohta: „10.06.2013. a sõitsin maalt rattaga koju. Ilm oli vihmane, möödudes rattaga käisin sõites käega vastu autot. Vihmase ilma tõttu vigastusi sõidukil ei märganud. Kuna vigastusi ei täheldanud, lahkusin koju. Mõlgi suhtes olen kategooriliselt vastu, kuna siis oleksin lõhkunud peaga tagaklaasi või vigastaksin ennast. Tagatule iluvõre suhtes võisin käega küll purustada. Seega kahju summa 300 eurot ma nõus maksma ei ole ja süüdi ei tunnista“ (tl 62p, 63). Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseiniku A. R.i 19.06.2013. a ettekandest nähtub, et 11.06.2013. a teatas N. D., et tema naaber E. M. kahjustas sõidukit, olles jalgrattaga sõitnud vastu autot. Teataja näitas ka videosalvestust, kus oli näha, et E. M. sõitis jalgrattaga vastu autot, kukkus, võttis jalgratta kaasa ja lahkus. E. M. ütles, et maksab kinni kõik, mis teataja vajab. Kohapeal tehti vigastatud autost fotod. Autol oli nähtavad numbrimärgi valgustus ära rebitud ja suur mõlk (tl 63 p). N. D.i 13.06.2013. a avaldusest nähtub, et ta avastas sõiduki kahjustused järgmisel hommikul, kui hakkas tööle sõitma (11.06.2013. a). E. M. tunnistas oma süüd politseipatrulli juuresolekul ja tahtis kohe kahju hüvitada. N. D. ütles, et ta ei tea kahju suurust (remondi maksumust) ning pöördub autoteenindusse. Koostati
hinnapakkumine 300 eurot. Kui ta seda E. M.ile teatas, hakkas viimane naerma ja keeldus kahju hüvitamisest (tl 64).
8.Kohus vaatas videosalvestust, mis on tehtud registraatoriga. Videosalvestuselt on näha, et kaks naist ja 3 jalgratast on sõiduki tagaosa juures, üks naine kükitab auto tagaosas sinna kukkunud isiku abistamiseks.
9.Kohus leiab, et mitte ükski kostja vastuväide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
10.VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
11.Asja materjalidest nähtub, et MVEN OÜ on 13.06.2013. a teinud hinnapakkumise Land Rover Freelander (xxx) parandamiseks summas 300 eurot (tagaluugi parandamine + värvimine, tl 8). N. D. on 10.09.2013. a MVEN OÜ-le esitanud avalduse tellimuse auto remondiks (Tööd: demontaaž ja montaaž, plekksepatööd, värvimine, abimaterjalid, tl 9). MVEN OÜ 13.09.2013. a sularahaarvest nähtub, et auto remont maksis kokku 282 eurot (tl 10). Seega on hageja kahju suurus tõendatud.
12.Kohus märgib, et kostja ei ole käitunud heas usus, kui on algselt lubanud politseitöötajate juuresolekul kahju hüvitada, kuid kahju suuruse teadasaamisel oma lubadusest taganenud ning asunud otsima vastuolusid väärteomenetluses kogutud materjalidest.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13.Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja hageja menetluskulud, milleks on 75 eurot hagiavalduse esitamisel makstud riigilõiv ja õigusabikulud 100 eurot, kokku 175 eurot.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 162 lg 1 sätestatud üldreegli kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
15.Kohus jätab hageja menetluskulud kostja kanda, sest hagi rahuldatakse.
KOHTUOTSUSE EDASIKAEBAMINE
16.Kohus lahendas asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 637 lg 2-1).
17.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.