Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-14-22667/19
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 02.06.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2708

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

2.06.2015, Tallinn

Kohtuasja number

2-14-22667

Kohtuasi

OC hagi Garažeerimisühistu Habersti vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.12.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind

OC apellatsioonkaebus

Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

341 eurot

nende Hageja OC (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XXX-XX XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap Kostja Garažeerimisühistu Habersti (rk 100482499, asukoht Õismäe tee 112A, 13513 Tallinn), seaduslik esindaja Tõnu Kuusik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 11.12.2014 otsus jätta muutmata.

2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3.Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta hageja kanda.

4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Pooled vaidlesid selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 191 euro hüvitamist. Hageja tugines asjaolule, et hageja kahju tekkis kostja poolt pakutava parkimisteenuse kasutamisel ja kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest, kuna ei taganud hagejale tema vara säilimist. Hageja nõudis kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist. Hageja ja kostja vahelist parkimisteenuse osutamist reguleerib parklas nähtavale kohale paigutatud teeninduseeskiri, mille p 3.8 järgi kontrollitakse parkimisel sõiduki välist korrasolekut ja avariitunnustega sõiduki defektide kohta tehakse parkla töötaja poolt kanne vastavasse kausta. Tõendeid, et 15.03.2014 oleks hageja sõiduauto kohta kandeid tehtud, ei esitatud. Seega luges kohus tõendatuks, et 15.03.2014 hageja autol väliseid avariitunnuseid ei esinenud. Teeninduseeskirja p 3.9 järgi kannab parkla täielikku vastutust pargitud sõiduki mittesäilimise ja rikkumise eest. Hoiulevõtja ei vastuta vigastuste eest, mis on hoiulevõetud sõiduautodele tekitatud kuritahtlike või huligaansete rünnete tagajärjel ja parkla territooriumil kõrvalparkivate sõidukite poolt tekitatud kriimustuste eest, kuid osaleb võimaluste piires süüdlase väljaselgitamisel. Kostja vastusest nähtuvalt suletakse parkla ööseks kella 23.00-24.00 vahel ja kõrvalistel isikutel puudub võimalus väravast sisenemiseks. Parkla on ümbritsetud aiaga. Puudusid tõendid, et parkla väravaid 15.03.2014 ei suletud. Asjaolu, et parklas toimuvat jälgib valvur, ei anna alust eeldada, et valvega parklas on tagatud iga pargitud auto kõrvale mehitatud valve. Kostja tegi kõik endast oleneva, mida on teenuse pakkujalt mõistlik oodata, ega ole lepingut rikkunud. Kahju hüvitamise nõude maksmapanekul lasub tõendamiskoormus hagejal. Kuna hageja kostjapoolset kohustuste rikkumist ei tõendanud, puudus võimalus hagejale tekkinud kahju ja kostja kohustuste rikkumise vahel põhjusliku seose tuvastamiseks VÕS § 127 lg 4 järgi. Kostja esitas tõendi auto esmase ülevaatuse kohta, mis teostati koos kliendiga ja tõendis purunenud rulood ei fikseeritud. Asjaolu, et kindlustusfirma hüvitas klaasikahjudega koos rulookahjud, ei tõenda ruloo purunemist klaasiga samal ajal. Vabatahtliku kindlustuse puhul on praktikas levinud, et kindlustusjuhtumi korral esitatakse kindlustusseltsile hüvitamiseks kindlustatavale objektile ajaliselt varem või hiljem tekkinud kahjusid. Kuna hageja soovis kindlustuselt ruloo hüvitamist, rakendus omavastutustasu 191 eurot, mille väljamõistmine kostjalt tuli jätta rahuldamata. Põhjendamata oli hageja väide, et kostja nõudis hagejalt parkimisteenuse eest lubatust suuremat tasu. Teeninduseeskirjade järgi on parkla teenuse lühema kui 15-päevase kasutamise korral tariifiks 2 eurot ööpäevas. Kuna kostja ütles lepingu üles ja hageja seda ei vaidlustanud, viies oma auto parklast ära, oli põhjendatud 9-päevase parkimise eest 18 euro nõudmine. Hageja nõue 9 euro hüvitamiseks tuli jätta rahuldamata. Põhjendamata oli ka hageja nõue 69 euro väljamõistmiseks põhjendusel, et kostja osutas teenust poolikult. Hageja nõue teenusehinna tagasiulatuvaks alandamiseks oli alusetu. Hageja kasutas kostja teenust, ilma varasemaid pretensioone esitamata. Hageja nõue ekspertiisikulude hüvitamiseks tulenes tellitud ekspertiisist, millega hageja soovis tõendada, et sõiduki klaas lõhuti parkla territooriumil. Eksperthinnang anti fotode põhjal 1.05.2014, s.o 45 päeva hiljem, kui vaidlusalune sündmus aset leidis. Kulud kahju kindlaks tegemiseks võivad hõlmata mõistlikke eksperdikulusid, nt hindamaks kahju suurust, kas üldse tasub asja parandada või kas ja kui suures ulatuses on kahju väidetava kahju tekitaja poolt tekitatud. Asjaolu, et kostja ei kontrollinud 15.03.2014 hageja autol väliseid vigastusi, oli kostja riisiko ja puudus vajadus tellida ekspertiisi, tõendamaks, et kahju tekkis parkla territooriumil. Eksperdiarvamus anti ajal, mil hageja pidi olema teadlik ka ruloo kahjustustest, kuid eksperdile ei esitatud ühtegi küsimust tuvastamaks, kas ruloo kahjustused tekkisid seoses sõiduki salongiklaasi purunemisega vmt. Eksperdiarvamus ei sisalda tõendamist vajavaid asjaolusid. Tekkinud kahju suuruse määramiseks ei olnud ekspertiisi tellimine vajalik. Seega ei olnud ekspertiisi näol tegemist mõistliku ega vajaliku kulutusega ja hageja nõue 72 euro saamiseks jäi rahuldamata.

4.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda või poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4). Maakohus tõlgendas ebaõigesti parkla teenusetingimusi ja leidis, et lepingu rikkumist ei esinenud. Teenusetingimuste p 3.9 regulatsioon, mis seostub vastutuse välistamisega, on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leidis põhjendamatult, et hageja eeldas iga sõiduki kõrvale mehitatud valvet. Teenus ei vastanud lepingutingimustele, kuna parklas ei olnud tagatud lubatud kohane valve ja nimetatu tingis kahju tekkimise võimaluse. Hageja peamiseks eesmärgiks hoiulepingu sõlmimisel oli sõiduki ohutuse tagamine ja kostja oli sellest teadlik. Hoiulepingu sätetele tuginemine ilmneb teenusetingimustest ja asjaolust, et tegu oli valvega parklaga. Teenusetingimustes oli kokku lepitud vastutus asja kahjustumise eest. VÕS §-st 883 tulenevalt lasub hoidjal kohustus asja valvata ja tagada asja säilimine, hoidja kannab vastutust asja säilimise ja kahju tekkimise eest. Vastutuse välistamine ei ole tasulise hoiulepingu puhul lubatud ja hagejal tekkis õigustatud ootus, et sõidukit valvatakse. Vastupidist ei ole kostja põhjendanud. Hageja parkis sõiduki nii, et valvuril oleks sellest ülevaade. Hageja tõendas põhjusliku seose lepingu rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Valvur oleks saanud ära hoida sõiduki tagaklaasi ja ruloo lõhkumise. Kostja märkis 9.04.2014 e-kirjas, et parkla ei kontrolli ega vastuta parklasse toodud sõidukite tehnilise seisukorra ega visuaalse väljanägemise eest. Nimetatu on vastuolus teenusetingimuste p-ga 3.8. Seega kostja tunnistas lepingutingimustele mittevastava teenuse osutamist. Vastutust välistavate sätete tühisuse tingib ka tüüptingimuste regulatsioon ja hoiulepingu regulatsiooni eesmärk. Lepingu olemusega vastuolus ja hageja huvisid ebamõistlikult kahjustav on tingimus, mille kohaselt ei vastuta kostja juhtumite eest, mille vältimiseks hageja sõiduki valvega parklasse parkimiseks lepingu sõlmis. Maakohus andis hinnaalandamise nõudele vale hinnangu. Asjaolu, et sõidukile ei tekkinud varem kahju, ei tõenda, et teenust osutati vastavalt lepingutingimustele. Hinna alandamise summa määramisel lähtus hageja hoiulepingu eesmärgist ja proportsionaalsusest. Kostja väide, et valve ei moodustanud parkimistasust olulist osa, on vastuolus lepinguga ja hageja õigustatud ootusega, kuna tegemist oli valvega parklaga. Maakohus ei andnud hinnangut kostja poolt teenusetingimuste ühepoolse muutmise õiguspärasusele (VÕS § 887). Kohus jättis vääralt 9 eurot välja mõistmata. Teenusetingimuste ühepoolne muutmine hinna osas ei ole kooskõlas hoiulepingu regulatsiooniga ja õiguskindluse põhimõttega. Lepingu sõlmimisel ei olnud juurdekleebitud lisatingimus lepingu osaks. Kostja ei ole hagejat viivitamata teavitanud tingimuste muutumisest. Maakohus leidis ebaõiglaselt, et ekspertiisi kulud ei ole põhjendatud. Kostja märkis 17.04.2014 vastuses, et kahju tekkimine parklas ei ole tõendatud. Hageja tellis kohtuvälise kompromissi saavutamise eesmärgil ekspertiisi, tuvastamaks, et sõidukile tekkis kahju parklas. Asjaolu, et hagejal puudus vajadus täiendavalt kahju tekkimist tõendada, ei olnud ekspertiisi tellimise hetkel selge. Ka 14.10.2014 istungil leidis kostja, et kahju parklas tekkimine ei ole tõendatud. Seega oli tegemist mõistliku ja vajaliku kulutusega. Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et omavastutus 191 eurot ei kuulu hüvitamisele. Hageja tõendas, et omavastutuse rakendamise tingis rulookahju. Juhul kui kohus leidis, et omavastutuse rakendamine oli seotud ruloo purunemisega, oleks pidanud kohus pooltele oma seisukohta selgitama ja andma võimaluse esitada tõendeid või võimaldama ekspertiisi

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohtu tuvastatud ja poolte vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tasulise parklateenuse kasutamise lepingu ning hageja sõiduauto sai kostja parklas kahjustada ajavahemikul 15.03-16.03.2014. Hageja heitis kostjale ette, et kostja pakutud parklateenus ei vastanud lepingutingimustele, kuna parklas ei olnud tagatud lubatud kohane valve, mis tingis kahju tekkimise võimaluse. Hageja nõudis kostjalt 341 euro hüvitamist - omavastutuse eest 191 eurot, parkimise eest enamtasutud 9 eurot, teenuse hinna alandamise eest 69 eurot ja tellitud ekspertiisi eest 72 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja tasunõuded ei ole põhjendatud. Praegusel juhul nõuab hageja kostjalt kahjuna 191 eurot kindlustuse poolt rakendatud omavastuse eest. Teeninduseeskirja p 3.9 kohaselt kannab kostja täielikku vastutust pargitud sõiduki mittesäilimise eest ja rikkumise eest. Kostja vabaneb sellest vastutusest, kui tõendab, et sõiduki mittesäilimine või rikkumine toimus mitte tema süü läbi (tl 10). Asja materjalist nähtub, et kindlustuse 18.03.2014 garantiikirjaga on fikseeritud üksnes hageja auto klaasikahju (tl 66, 69) ning hageja kindlustus on vastava kahju täies mahus hüvitanud. Lisaks on hageja 14.10.2014 istungil selgitanud, et „Paar päeva hiljem avastasime, et ruloo on katki. Arvan et see võis ka juhtuda 16-ndal [...] Kui avastasime ruloo kahjustuse, pidime ise tasuma, ruloo ise maksis 207 või 220, täpselt ei mäleta. 191 on enesefinantseering.“ (tl 78-79). Seega ei ole küsimus selles, kas hagejal tekkis õigustatud ootus, et tema sõidukit valvatakse ning kas kostja vastutab hagejal kahju tekkimise eest teeninduseeskirja p 3.9 alusel, vaid selles, et hageja nõuab kostjalt 191 euro hüvitamist ruloo kahjustumise eest, mille tekkimise aeg teada ei ole. Seda kinnitab hageja ka seletuses 18.11.2014 istungil, et kui ta 2 päeva hiljem auto luugi avas, oli ruloo terve (tl 95-99). Samale järeldusele on jõudnud ka hageja kindlustus, mistõttu rakenduski omavastutus. Eeltoodust tulenevalt ei ole omavastutuse summa väljanõudmine kostjalt kahjuna põhjendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole teeninduseeskirja p 3.9 osas, mis näeb ette kostja vastutuse kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolul, vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on piirata lepingust või seadusest tulenevate õiguste kuritarvitamist. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (Riigikohtu 20.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 14). Ringkonnakohus leiab, et VÕS § 104 lg-st 1 tulenevalt võisid hageja ja kostja kokku leppida selles, et kostja vastutab oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Seetõttu ei anna poolte esiletoodud asjaolud alust kohaldada hea usu põhimõtet ning jätta kohaldamata teeninduseeskirja p-st 3.9 tulenev. Samuti ei ole veenvad hageja väited lepingu tühisuse kohta tüüptingimuste regulatsiooni alusel. Asja materjaliga on kooskõlas maakohtu seisukoht, et kuna hageja ei vaidlustanud kostjapoolset lepingu ülesütlemist 9.04.2014, tuli hagejal teeninduseeskirja kohaselt tasuda 2 eurot ööpäeva eest juhul, kui auto viibib parklas vähem kui 15 päeva kuus (tl 18). Seega jättis maakohus põhjendatult kostjalt 9 eurot välja mõistmata. Hageja väitel andis maakohus hinna alandamise nõudele vale hinnangu, kuna kostja osutas hagejale parkimisteenust, kuid ööpäevaringne valve parklas puudus. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja on kohtule esitatud vastuses kinnitanud ööpäevaringse valve olemasolu (tl 63) ning hageja ei vastupidist tõendanud. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kostja on teinud kõik endast oleneva, mida oli sellise teenuse pakkujalt mõistlik oodata. Hageja kasutas alates 13.11.2013 kostja teenust teeninduseeskirja alusel, nõustus lepingu tingimustega ning mingeid pretensioone osutatud teenuse kohta varem ei esitanud. Seetõttu ei ole teenuse hinna alandamise eest 69 euro nõue põhjendatud. Hageja pole tõendanud ka ekspertiisikulude 72 eurot mõistlikkust ja vajalikkust. Tellitud ekspertiis on tuvastanud fotode põhjal, et sõiduki klaas purunes parkla territooriumil. Kuivõrd sõidukile tekkinud kahjule andis hinnangu ka hageja kindlustus, ei olnud nimetatud asjaolu tuvastamine ekspertiisi abil 45 päeva pärast vaidlusaluse sündmuse aset leidmist vajalik. Samas ei ole eksperdil palutud hinnata, kas rulookahju tekkis samaaegselt kui klaasikahju, kuigi just rulookahju eest rakendati kindlustuse omavastutust. Tellitud ekspertiisiga ei ole samuti tõendatud kostja kohustuste rikkumine. Eespool esitatud põhjustel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus