Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. detsember 2014.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-22667
Tsiviilasi
XXXhagi GÜ XXX vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
341 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja Margit Teino (D.A.S. Õigusabikulude kindlustuse AS (registrikood 11275929, e-post [email protected]) Kostja GÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
18.11.2014
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja XXXja lepinguline esindaja Margit XXX; kostja seaduslikud esindajad XXX ja XXX
registrimärgiga XXX. Parkimisteenuse osutamine toimus parkla teeninduseeskirja alusel. Hageja parkis 15.03.2014 oma sõiduauto parklasse. Päev hiljem sõidukile järele minnes nägi hageja, et pargitud sõiduki tagumine salongiklaas oli öösel parklas katki löödud. Hageja kutsus politsei, kes sündmuse fikseeris. Kindlustus hüvitas sõiduki remondi, kuid omavastutus 191 eurot jäi hageja kanda. Seega on hagejale sõiduki klaasi lõhkumisega tekitatud kahju 191 eurot. Parkimishinna alandamist 69 euro võrra põhjendab hageja sellega, et kostja osutas küll parkimisteenust, kuid ööpäevaringset valvet mitte. Parkimise eest tasutud 18 eurost soovib hageja 9 euro hüvitamist, kuna parklateenuse kasutamine alla 15 päeva kuus, mille puhul tuli parkimise eest tasuda 2 eurot ööpäevas, ei tulenenud hageja tahtest kasutada teenust väiksemas määras, vaid kostja korraldusest auto parklast ära viia. Fotode põhjal 01.05.2014 tehtud eksperthinnangu tellis hageja tõendamaks, et auto lõhuti parklas. Hageja nõue ekspertiisi kulude summas 72 euro hüvitamiseks tuleneb hageja poolt tellitud ekspertiisist, kuna parkla leidis kahjunõudele esitatud vastuses (tl 28-29), et sõiduk on lõhutud kusagil mujal väljaspool parkla territooriumit, soovis hageja tõendada, et sõiduki klaas ei ole lõhutud kusagil mujal, vaid see on lõhutud parkla territooriumil. Eksperthinnang on antud fotode põhjal. FIE XXX poolt 01.05.2014 tehtud eksperthinnangus (tl 34-35) on ekspert leidnud, et sõiduki tagaklaas on purunenud fotodel fikseeritud sündmuspaigas seisva sõiduki korral. Vaatamata sellele, et sündmuskohal käisid politseinikud ja lõhutud auto viidi sealt ära, ei tunnistanud parkla nõuete esitamisel, et sõiduk lõhuti parklas ning tõendamaks seda asjaolu, oli hageja sunnitud tellima selle tasulise eksperthinnangu ja seepärast hageja palub selle summa so 72 eurot parklalt välja mõista. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista, menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kostja peamised vastuväited hageja nõuetele on järgmised: - 18 eurose parkimistasu nõudmine hagejalt on põhjendatud ning vastavuses kehtivate tariifidega (alla 15 päevase parkimise korral 2 eurot ööpäevas); - nõue 69 euro saamiseks on põhjendamatu, kuna hageja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni eelnevatel kuudel parkimisteenuse osutamise kohta ning parkimisteenust on hagejale osutatud täies mahus; - eksperdi arvamus on fotode põhjal teostatud 45 päeva hiljem. Eksperdile esitati üksnes küsimus „Kas purunenud klaas on purunenud fotodel esitatud sündmuskohas?“ Ekspert ei ole kirjeldanud katkist rulood või sinna sattunud võimalikke klaasikilde. Klaasi lõhkumisel oleks pidanud käivituma signalisatsioon. Eksperdi vastuses sisaldub üksnes arvamus ühe võimaliku tõenäosuse kohta, mida ei saa pidada tõendiks. Ekspertiisi tellimine oli hageja isiklik asi ja need kulud tuleb jätta tellija kanda. - omavastutus summas 191 eurot tuleb jätta hageja kanda, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et hageja ruloo oleks kahjustunud või tuleks hüvitada kostja süülise käitumise tulemusena. Kohtu põhjendused Pooled 14.10.2014 toimunud kohtuistungil kompromissile ei jõudnud. Hageja jäi 18.11.2014 kohtuistungil oma nõuete juurde, kahju on tekitatud parkla poolt. Kostja hageja nõuetega ei nõustu. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja kasutas alates 13.11.2013 kostja poolt pakutavat parklateenust asukohas Tallinnas XXX. Hageja tasus parklateenuse eest 30 eurot kuus. Kostja juhatuse
16.05.2005 protokolliga nr 24 on kinnitatud parkimisteenuse teeninduseeskiri. Poolte vahel on tegemist lepingulise suhtega. Parkla on aiaga piiratud ja territooriumile puudub vaba juurdepääs, parklas on ööpäevaringne valve valvuri näol. Hageja parkis 15.03.2014 oma sõiduauto Honda CR-V registrimärgiga XXX eelnimetatud parklasse. 16.03.2014 oli sõiduauto tagumisel luugil olev salongiklaas purunenud. Hageja pöördus sõidukil olevate kahjude hüvitamiseks kindlustusfirma poole, kes pärast auto esmast ülevaatust ja kahjude fikseerimist väljastas hagejale garantiikirja sõiduauto tagumise salongiklaasi vahetamisega tekkinud kulude hüvitamiseks summas 404,86 eurot. Klaasi vahetusele omavastutust ei rakenda. Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 191 euro hüvitamist. Hageja tugineb nõude esitamisel asjaolule, et hageja kahju on tekkinud kostja poolt pakutava parkimisteenuse kasutamisel Tallinnas XXX asuvas parklas. Kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest, kuna ei taganud parklateenuse kasutajale, s.o hagejale, tema vara säilimist. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuleb kontrollida, kas kahju hüvitamise üldised eeldused on täidetud. Pooled ei vaidle, et kahjunõude tekkimise ajal oli neil lepinguline suhe ning, et hagejale on sõiduauto salongiklaasi purunemisega tekkinud kahju. Seega tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas kostja on lepingut rikkunud ning lepingu rikkumisel tuvastada põhjuslik seos rikkumise ja hagejale tekitatud kahju vahel. Hageja ja kostja vahelist parkimisteenuse osutamist reguleerib parklas nähtavale kohale paigutatud teeninduseeskiri, mille punkti 3.8 järgi kontrollitakse parkimisel sõiduki välist korrasolekut ja avariitunnustega sõiduki defektide kohta tehakse parkla töötaja poolt kanne vastavasse kausta. Tõendeid selle kohta, et 15.03.2014 oleks hageja sõiduauto kohta kandeid tehtud, kohtule esitatud ei ole. Seega loeb kohus tõendatuks hageja väited, et 15.03.2014 hageja sõiduautol väliseid avariitunnuseid ei esinenud. Teeninduseeskirja punkti 3.9 järgi kannab parkla täielikku vastutust pargitud sõiduki mittesäilimise ja rikkumise eest. Hoiulevõtja ei vastuta vigastuste eest, mis on hoiulevõetud sõiduautodele (haagistele) tekitatud kuritahtlike või huligaansete rünnete tagajärjel. Samuti hoiulevõtja ei vastuta parkla territooriumil kõrvalparkivate sõidukite poolt tekitatud kriimustuste eest, kuid osaleb võimaluste piires süüdlase väljaselgitamise menetlemisel. Kostja vastusest nähtuvalt suletakse parkla ööseks kella 23.00-24.00 vahel ning kõrvalistel isikule puudub võimalus väravast sisenemiseks. Parkla on ümbritsetud aiaga, mis takistab kõrvalistel isikutel parkla territooriumile vaba juurdepääsu. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et parkla väravaid kõnealusel kuupäeval ei oleks suletud. Asjaolu, et parklas toimuvat jälgib valvur, ei anna hagejale alust eeldada, et valvega parklas on tagatud iga pargitud auto kõrvale mehitatud valve. Kohtu hinnangul on kostja teinud kõik endast oleneva, mida sellise teenuse pakkumisel on teenuse pakkujalt mõistlik oodata, ega ole seetõttu lepingut rikkunud. Kahju hüvitamise nõude maksmapanekul lasub tõendamiskoormus hagejal, kes peab tõendama kostja kohustuse rikkumise, oma kahju ning põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Hageja ei ole selgitanud, milles konkreetselt kostjapoolne rikkumine, teenuse mittekohane täitmine või hooletus seisneb. Vaidlust ei ole, et hagejale on sõiduauto salongiklaasi purunemisega tekkinud kahju, kuid kuna hageja kostjapoolset kohustuse rikkumist tõendanud ei ole, puudub võimalus ka hagejale tekkinud kahju ja kostja kohustuste rikkumise vahel põhjusliku seose tuvastamiseks. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna põhjusliku seose tõendamiskoormis on kahju saajal, on tema kohustuseks tõendada, et kahju tekkis kostjast tulenevatest asjaoludest. Kohtu hinnangul ei ole hageja veenvalt tõendanud ka asjaolu, et sõiduauto ruloo purunemise ja lõhutud salongiklaasi vahel oleks seos. Kostja on kohtule esitanud tõendi auto esmase ülevaatuse kohta, mis teostati koos kliendiga ning tõendist nähtuvalt purunenud rulood fikseeritud ei ole. Asjaolu, et kindlustusfirma hüvitas klaasikahjudega koos ka hageja auto
rulooga seonduvad kahjud, ei tõenda ruloo purunemist salongiklaasiga samal ajal. Vabatahtliku kindlustuse puhul on praktikas üsna levinud, et kindlustusjuhtumi korral esitatakse kindlustusseltsile hüvitamiseks ka kindlustatavale objektile ajaliselt varem või hiljem tekkinud kahjusid. Kuivõrd hageja soovis kindlustusfirmalt ka rikutud ruloo hüvitamist, rakendus hageja suhtes kindlustustingimustes sätestatud omavastutustasu summas 191 eurot, mille väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Hageja nõue kostjalt 191 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue, et kostja on hagejalt nõudnud parkimisteenuse eest lubatust suuremat summat, on kohtu hinnangul põhjendamata. Kostja teeninduseeskirjadest tulenevalt on parkla teenuse lühema kui 15 päevase kasutamise korral parkimistariifiks 2 eurot ööpäevas. Kuivõrd kostja ütles hagejaga sõlmitud parkimisteenuse lepingu üles ning hageja seda ei vaidlustanud, vaid viis oma auto parklast ära, on põhjendatud 9 päevase parkimise eest 18 eurose tasu nõudmine. Seega tuleb hageja nõue 9 euro hüvitamiseks jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul on põhjendamata ka hageja nõue 69 euro väljamõistmiseks põhjendusel, et kostja on osutanud parkla teenust poolikult. Hageja nõue teenusehinna tagasiulatuvaks alandamiseks on alusetu, kuna hageja on kostja pakutavat teenust teeninduseeskirjas sätestatud alusel ja ulatuses kasutanud ja tingimustega nõustunud ning mingeid pretensioone ta osutatud teenuse kohta varem esitanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja nõude 69 euro kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja nõue ekspertiisi kulude summas 72 euro hüvitamiseks tuleneb hageja poolt tellitud ekspertiisist, millega hageja soovis tõendada, et sõiduki klaas ei ole lõhutud kusagil mujal, vaid see on lõhutud parkla territooriumil. Eksperthinnang on antud fotode põhjal 01.05.2014, s.o 45 päeva hiljem, kui vaidlusalune sündmus aset leidis. Kohtu hinnangul võivad kulud kahju kindlaks tegemiseks hõlmata mõistlikke eksperdikulusid, nt hindamaks kahju suurust või seda, kas üldse tasub asja parandada või kas ja kui suures ulatuses on kahju väidetava kahju tekitaja poolt tekitatud. Hageja tellitud ekspertiisiga ei ole võimalik saavutada hageja soovitud eesmärki. Asjaolu, et kostja ei kontrollinud 15.03.2014 hageja sõiduautol väliseid vigastusi, on kostja riisiko. Seega puudus hagejal vajadus tellida ekspertiisi selleks, et tõendada, et kahju on tekkinud parkla territooriumil. Eksperdiarvamus on antud kahju tekkimise ajast oluliselt hiljem, s.o ajal, mil hageja pidi olema teadlik ka ruloo kahjustustest. Samas ei ole eksperdile esitatud ühtegi küsimust tuvastamaks asjaolusid, kas ruloo kahjustused võivad olla tekkinud seoses sõiduki salongiklaasi purunemisega vmt. Eksperdi arvamus ei sisalda vähimalgi määral tõendamist vajavaid asjaolusid, s.o kostjapoolsete kohustuste rikkumist, mille tagajärjel võis hagejale kahju tekkida. Tekkinud kahju suuruse määramiseks ei olnud kõnealuse ekspertiisi tellimine vajalik, kuna kahjude suurust hindas kindlustusfirma. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et tellitud ekspertiisi näol ei ole tegemist mõistliku ega vajaliku kulutusega, mistõttu tuleb hageja nõue 72 euro kostjalt väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Kohus märgib, et hageja poolt 20.11.2014 kohtule esitatud täiendavad dokumendid jätab kohus tähelepanuta, kuna dokumendid on esitatud hilinemisega. Avalduste esitamise õigeaegsus ja tähtajad on sätestatud TsMS §-des 329 ja 330. Kohus lõpetas asja sisulise arutelu ning teatas 18.11.2014 kohtuistungil otsuse tegemise aja. Kuivõrd dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende hagejale tagastamiseks. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.