Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Selgitused otsusele

pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud; 7.2 TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 7.3 TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 7.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel)

Kostja ei täitnud tarbijakrediidilepinguga võetud kohustusi, ei pidanud kinni maksegraafikust ega teostanud osamakseid kokkulepitud viisil. Kostja on tasunud hagejale kokku 3 makset (28.07.2014, 09.09.2014 ja 13.10.2014) kogusummas 273,89 eurot. Hageja on nimetatud summa tasumisel arvestanud VÕS § 415 järgi tasumise järjekorda: I järjekorras võla sissenõudmiskulud (s.o meeldetuletuskirjad) 24 eurot ning II järjekorras põhivõla katteks 249,89 eurot. Hageja teatas 23.05.2014 kostjale, et laenulepingust ja selle üldtingimustest tulenev nõue on antud menetleda ITM Inkasso OÜ-le. Kostja oli ka nimetatud asjaolust teadlik, sest vastavalt Laenulepingu üldtingimuste punkti 15.1, on laenuandjal õigus lepingus ettenähtud juhtudel anda kõik laenusaaja vastu suunatud nõuded menetleda ITM Inkasso OÜ-le, milleks on laenuandja poolt ITM-le antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. Nõude menetlemise korral jääb laenuandja laenusaaja suhtes edasi võlausaldajaks, kuid nõude menetlemisel ITM Inkasso OÜ poolt tuleb laenusaajal nõuded täita ITM Inkasso OÜ poolt näidatud arvelduskontole. Hagi õigusliku alusena viitab hageja VÕS § 401 lg-le 1, VÕS § 8 lg-le 2, VÕS § 397 lg-le 1, VÕS § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lg-le 1, VÕS § 108 lg-le 1, VÕS § 82 lg-le 7, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg 1 p –le 6, VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS §-le 94 ning palub kohtult mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 350,11 eurot, intressi võlgnevus 288 eurot, lepingutasu 12 eurot, seisuga 13.04.2015 sissenõutavaks muutunud viivised 6,49 eurot ja viivised põhinõudelt 350,11 eurolt alates 13.04.2015 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud seadusjärgses määras. Menetluskuluna on hageja välja toonud riigilõivu summas 125 eurot ja õigusabikulud 90 eurot.

15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10), mille kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi (RKTK 30. oktoober 2013 lahend nr 3-2-1-106-13). Kohtu hinnangul on tüüptingimusena tühine hageja poolt viidatud laenulepingu üldtingimuste p 9.3, millega nõutakse kostjalt ebamõistlikult kõrge meeldetuletustasu maksmist ning sissenõudekulude tasumist vastavalt hageja hinnakirjale. Nimelt on Riigikohus oma lahendis 3-21-120-08, p 15 asunud seisukohale, et VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi võib olla tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Riigikohtu eelviidatud seisukohast lähtuvalt kohus leiab, et nn teenustasu, mida laenulepingu üldtingimuste regulatsiooni järgi peab tasuma lepingus fikseeritud juhtudel lepinguga seotud toimingute eest, on ebamõistlikult suur ning põhjendamatu. Teenustasud 12 eurot meeldetuletuskirjade eest ületavad märkimisväärselt postiteenuseid osutavate ettevõtete tariife ning ei kajasta sooritusega kaasnevat eeldatavat mõistlikku ja põhjendatud kulutust. Ei ole põhjendatud pidada nimetatud teenustasu krediidiandja mõistlikuks võla sissenõudmiskulutuseks VÕS § 415 lg 2 p 1 mõistes ning nimetatud tingimusi, mis sisalduvad ka hageja üldtingimuste p-s 9.3 peab pidama laenusaajat ebamõistlikult kahjustavateks ja tühisteks. Seetõttu tuleb arvestada kostja poolt tagasi makstud summa 273,89 eurot VÕS § 415 lg 2 alusel tervenisti võlgnetava põhisumma katteks, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 326,11 eurot (600 – 273,89). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 397 lg 1 alusel välja mõista lepingu sõlmimise tasu ning kokku lepitud intress kogusummas 300 eurot. Kohus rahuldab VÕS § 113 lg 1 ning VÕS § 94 lg 1 alusel ka hageja viivisenõude. Samas tuleb viivist arvestada kohtu poolt arvestatud põhivõlasummalt, s.o 326,11 eurolt. Perioodi eest 20.01.2015 kuni 01.06.2015 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 21,72 eurot ning alates 02.06.2015 kuni põhinõude kohase täitmiseni viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Sissenõutavaks muutumata viivise arvestus tuleb lõpetada, kui see koos sissenõutavaks muutunud viivisega summaarselt võrdsustub väljamõistetud põhinõudega, s.o 326,11 euroga. Kohus märgib täiendavalt, et hageja on sama tsiviilasja raames maksekäsumenetluses esitanud põhinõude summas 485,43 eurot, mis hagiavalduses on vähenenud 350,11 euroni, seega ligi 135,32 euro võrra. Samasugune põhinõude vähendamine on hageja poolt toimunud ka nt tsiviilasjas nr 2-14-18988. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 05.03.2014 lahendi nr 3-2-1-186-13 ps 24 leidnud, et hagimenetluse ning maksekäsumenetluse nõuete märkimisväärsed erinevused võivad viidata hageja soovile kallutada maksekäsumenetluses maakohut rikkuma TsMS § 481 lgt 21, mille järgi maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata kõrvalnõuetele (eelkõige viivis, intress, lepingutasu, lepingu pikendamise tasu, võlanõude menetlemisega seotud tasud, nt meeldetuletuskirjade eest jms) ulatuses, mis ületab põhinõuet. See võib aga tähendada kohtule tahtlikku valeandmete esitamist võla kohta ja seda vaatamata maksekäsu kiirmenetluses tehtud avaldusele, et hageja on teadlik valeandmete esitamisega kaasneda võivast kriminaalvastutusest. Selline tegu võib muude eelduse olemasolul olla käsitletav karistusseadustiku § 209 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kelmuse katsena, kui varalist kasu on püütud saada tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Riigikohus on viidates sarnase tegevuse süsteemsusele ning selle tõkestamise vajadusele laiemalt esitanud tsiviilasja nr 3-2-1-108-14 raames kuriteoteate. Kuigi käesoleva tsiviilasja raames ei erine põhinõue eelnimetatud lahenditega võrreldes

märkimisväärselt, on kohus siiski seisukohal, et põhinõude maksekäsumenetluses hagimenetlusest suuremana näitamine ei ole aktsepteeritav ning sellist hageja poolset tegevus tuleb taunida. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud pooled võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul hagi osalise rahuldamise tõttu põhjendatud jaotada menetluskulud võrdsetes osades. Kohus arvestab menetluskulude jaotamisel ka maksekäsumenetluses toimunud kohtu võimalikku korduvat eksitamist hageja poolt. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude otsustuses tuleb arvestada hagihinnast tulenevat riigilõivu 125 eurot. Samuti arvestab kohus menetluskuludena hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, summas 35 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 80 eurot [(125+35):2].

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.