IN hagi MN vastu täisealise lapse elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.09.2016.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1080 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IN apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): IN (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Aleksei Naumkin Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): MN (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.09.2016.a otsus osaliselt osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Teha tühistatud osas uus lahend, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi 15.03.2016.a – 18.04.2016.a eest summas 229,68 eurot ja 200 eurot igakuiselt alates 19.04.2016.a kuni hageja kutseõppe tasemeõppes õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21-aastaseks saamiseni ning jätta menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda.
2.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.Rahuldada IN’i hagi osaliselt.
2.2.Välja mõista MN’ilt IN’i kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 15.03.2016.a – 18.04.2016.a eest summas 229,68 eurot.
2.3.Välja mõista MN’ilt IN’i kasuks igakuine elatis 200 eurot alates 19.04.2016.a kuni IN’i kutseõppe tasemeõppes õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui hageja 21-aastaseks saamiseni.
1(7)
Tsiviilasi nr 2-16-6185
2.4.Jätta maakohtu menetluskulud 93% ulatuses kostja MN’i kanda ja 7% ulatuses hageja IN’i kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.19.04.2016.a esitatud hagiavalduse ja 22.08.2016.a täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista elatise 200 eurot igakuiselt alates 15.03.2016.a kuni kutsehariduse omandamiseni või 21-aastaseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja poeg. Hageja on saanud täisealiseks 15.03.2016.a ning jätkab kutsehariduse omandamist kutseõppeasutuses. Alates 15.03.2016.a ei ole kostja hagejale elatist maksnud. Kuivõrd hageja õpib kutseõppeasutuses, puudub tal võimalus teenida sissetulekut ja õppetoetust ta ei saa. Hageja aasta kulutused on kuude peale ära jagades 436,50 eurot kuus, sh kommunaalkulud 80 eurot, toitlustamine kodus 140 eurot, toitlustamine kolledžis 30 eurot, riided 100 eurot, kooli tarbed 13,50 eurot, isikliku hügieeni tarbed 10 eurot, vitamiinid ja ravimid 3 eurot, transpordikulud 40 eurot ja muud kulud 20 eurot. Hageja on täielikult ema vabatahtlikul ülalpidamisel. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja varjab oma tegelikke sissetulekuid. Seda kinnitab asjaolu, et tema perekonna igakuised väljaminekud moodustavad 1061,13 eurot, kuigi pere igakuine sissetulek on 623,53 eurot. Lisaks kuulub kostjale sõiduauto ja suvila. Kostjale kuulub OÜ S, milles ta tegutseb ka juhatuse liikmena. 2015.a majandusaasta aruande kohaselt on OÜ-l S likviidseid vahendeid (raha) summas 25 843 eurot ja jaotamata kasum 17 752 eurot. Seega on kostja võimeline maksma endale suuremat palka või dividende. Kostja on võimeline andma kõigile oma lastele ülalpidamist võrdselt. Kostja kohustused kolmandate isikute ees ei anna alust mitte maksta elatist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus mõista välja elatis 80 eurot kuus alates 15.03.2016.a kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. Hageja on kostja laps, kuid kostja ülalpidamisel on peale hageja veel kaks last. Lisaks toetab kostja oma abikaasat, kes on töötu, kuid ei saa 3-aastase lapse tõttu ka töötutoetust. Kostja abikaasa sissetulek koosneb riigi poolt makstavast lapsetoetusest kahele lapsele summas 157,53 eurot kuus. Kostja töötab talle kuuluvas OÜ-s S santehnikuna ja tema brutotöötasu on 625 eurot kuus (466 eurot neto). Kostja maksab temaga koos elavate laste lasteaiatasu 155 eurot kuus ja kodulaenu 351,13 eurot kuus, millele lisandub kindlustus. Ühele lapsele kulub keskmiselt 390 eurot kuus ja teisele lapsele 320 eurot kuus. Kõikide kohustustega toimetulemist on aidanud kanda nii kostja ema kui ka kostja abikaasa ema. Kostja ema on aga invaliidsuspensionär. Kostja ei ole hagejale maksnud elatist alates 15.03.2016.a, sest ta kustutas hageja ees varasemalt tekkinud elatise võlgnevust tasudes
2(7)
Tsiviilasi nr 2-16-6185 igakuiselt 50 eurot. Hageja elab alates 2011.a Venemaal ja kostjal puudub ülevaade, millised on lapse ema võimalused lapse ülalpidamiseks. Pärast kooselu lõppemist hageja emaga jättis kostja hagejale ja tema emale korteri, mida üüritakse välja. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 21.09.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 15.03.2016.a – 18.04.2016.a eest summas 91,90 eurot ja alates 19.04.2016.a summas 80 eurot kuni hageja kutseõppe tasemeõppes õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et hageja on kostja laps, kes jätkab täisealiseks saanuna õpinguid kutseõppeasutuses. Kostja ei vaidle vastu, et ta on kohustatud maksma hagejale elatist seaduses sätestatud määras. Samas palub kostja vähendada elatist, sest tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimesele lausele, § 97 lg-le 2 ja § 99 lg-le 1 ning Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-119-15 (p 10). Kohus tuvastas, et hagejale ei kuulu Eestis kinnisvara, samuti ei kuulu hagejale äriühingute osakuid ega sõidukeid. Kohus möönis, et kuivõrd hageja õpib kutseõppeasutuses, ei saa temalt õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist ning hageja esitas tõendi, et talle ei maksta ka õppetoetust. Seega ei ole hagejal vara enda ülalpidamiseks. Samas nähtub viidatud Riigikohtu lahendist, et PKS § 101 lg 1 ei kohaldu täisealiseks saanud ja kutseõppeasutuses õpinguid jätkava lapse suhtes ja seega ei saa lähtuda kohtupraktikas kinnistunud seisukohast, et kui nõutakse elatise väljamõistmist seaduses sätestatud määras ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Täisealiseks saanud ja õpinguid jätkava lapse ülalpidamise ulatus sõltub tema abivajaduse ulatusest ja kui täisealine õpinguid jätkav laps soovib saada ülalpidamist andma kohustatud isikult elatist, tuleb tal esitada tõendid oma igakuiste vajaduste rahuldamise kulude kohta. Kohus selgitas hagejale tõendamiskoormist 20.04.2016.a määruses ja tegi ettepaneku esitada tõendid, et tema igakuiste vajaduste rahuldamiseks kulub vähemalt 430 eurot kuus, millest poole ulatuses oleks tal õigus nõuda kostjalt elatist. Samuti tegi kohus hagejale ettepaneku esitada tõendid iga kulukirje kohta. Kohus leidis, et hageja poolt koostatud kulude kalkulatsioon ei kinnita hageja igakuiste vajaduste suurust kalkulatsioonis toodud summades. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma igakuiste vajaduste rahuldamiseks kuluvate summade kohta. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud oma igakuiste vajaduste ja nende rahuldamiseks kantavate kulude suurust, ei kuuluks rahuldamisele tema nõue mõista kostjal välja elatis summas 200 eurot. Samas nähtub kostja vastuses, et ta on nõus maksma hagejale elatist summas 80 eurot alates 15.03.2016.a kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. Kohus järeldab sellest, et kostja tunnistab hageja nõuet sumas 80 eurot ja mõistab viimaselt hageja kasuks välja elatise summas 80 eurot kuus alates hagi esitamisest 19.04.2016.a kuni hageja kutseõppe tasemeõppes õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Hageja palus mõista kostjalt välja elatis ka tagasiulatuvalt alates 15.03.2016.a. Hageja nõude alus on PKS § 108. Kuivõrd kostja tunnistas hageja nõuet summas 80 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 15.03.2016.a – 18.04.2016.a eest 91,90 eurot sh 43,90 eurot perioodi 15.03.2016.a – 31.03.2016.a eest. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jättis ta menetluskulud poolte endi kanda.
Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ning palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise
3(7)
Tsiviilasi nr 2-16-6185 200 eurot igakuiselt kuni kutsehariduse omandamiseni. Samuti vaidlustas hageja menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta ja analüüsimata asjaolud ja tõendid elatise väljamõistmiseks, sh hageja igakuiseid vajadusi tõendava kalkulatsiooni ja kostja tegeliku varalise seisundi. Kostja ei esitanud oma vastuväiteid kalkulatsioonile ega vaidlustanud hageja poolt kalkulatsioonis toodud summasid. Maakohus oleks seega pidanud lugema kostja igakuised vajadused tõendatuks ning hindama kostja varalist seisundit elatise maksmiseks. Maakohus oleks pidanud selgitama, millised hagis esitatud asjaolud kostja omaks võtab ning kas ta vaidleb vastu hageja poolt kalkulatsioonis toodud igakuiste vajaduste suurusele. Seejärel oleks maakohus pidanud andma hagejale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid, sh iga kulukirje kohta. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Vastustaja palus võtta tõendina asja materjalide juurde S OÜ vahebilansi seisuga 30.11.2016.a, mille alusel on näha, et ettevõttel on raha üksnes 763 eurot ning ettevõte võttis tegevuse jätkamiseks laenu 20 000 eurot, mille arvelt osteti tööde teostamiseks vajalikke materjale ja teenuseid, teostati remonditöid ja maksti töötasu ja makse ka kostjale väljamakstud töötasult. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue lahendi, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 15.03.2016.a – 18.04.2016.a eest summas 229,68 eurot ja 200 eurot igakuiselt alates 19.04.2016.a kuni hageja kutseõppe tasemeõppes õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21-aastaseks saamiseni ning jätab menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda.
7.Ringkonnakohus selgitab esmalt maakohtu otsuse kontrollimise ulatust. Ringkonnakohus vaatab läbi hageja apellatsioonkaebust, kes on palunud maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ning rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust üksnes osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 651 lg 1).
8.Maakohus on tuvastanud PKS §-s 97 sätestatud üldised eeldused ülalpidamise väljamõistmiseks (et hageja on kostja laps, kes jätkab täisealiseks saanuna õpinguid kutseõppeasutuses) ning selles osas vaidlus puudub.
9.Maakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt 80 euro ulatuses, kuna kostja võttis selles osas hagi õigeks. Ülejäänud nõude osas leidis maakohus, et hageja ei ole tõendanud enda vajadusi. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja on kohtu ette toonud, et tema aasta kulutused arvestatuna ühe kuu peale on 436,50 eurot, mille hulka kuuluvad nii kommunaalkulud, toit, riided, koolitarbed, isikliku hügieeni vahendid, vitamiinid, ravimid, transpordikulud ja muud kulud. Hageja märkis hagiavalduse täienduses, et esitab vajaduste kohta tõendid, kui kostja neile vastu vaidleb. Kostja ei esitanud hageja igakuiste vajaduste osas
4(7)
Tsiviilasi nr 2-16-6185 vastuväiteid ega vaidlustanud neid. Vastuses hagiavaldusele on kostja üksnes palunud vähendada elatist 80 euroni, viidates enda majanduslikule olukorrale ja PKS § 102 lg-le 1 (tl 42 jj). TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ja lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul saab tuvastada, et kostja on omaks võtnud asjaolu, et kostja igakuised vajadused on summas 436,50 eurot, kuivõrd kostja ei ole sellele hageja poolt selgesti esitatud faktiväitele vastuväiteid esitanud. See, et kostja on hageja vajaduste suuruse omaks võtnud kinnitab ka see, et apellatsioonkaebus põhines peamiselt etteheitel, et maakohus on jätnud ebaõigesti kostja omaksvõtu tuvastamata ning kostja seda vastuses apellatsioonkaebusele ei vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus ebaõigesti tuvastamata kostja omaksvõtu hageja vajaduste suuruse osas, rikkudes sellega TsMS § 231 lg-d 2 ja 4. TsMS § 652 lg 7 kohaselt kehtib esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud asjaolu omaksvõtt ka apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus saab seega maakohtu rikkumise kõrvaldada ning tuvastada ise, et hageja igakuised vajadused on igakuiselt 436,50 eurot, mille on kostja omaks võtnud.
10.Seega kuuluks hageja igakuistest vajadustest eelduslikult 50% kandmisele kostja poolt (PKS § 105 lg 3 ja võlaõigusseaduse § 63 lg 1). Kostja esitas hageja elatise nõudele vastuväite PKS § 102 lg 1 alusel, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuivõrd maakohus leidis, et hageja ei ole enda vajadusi tõendanud, ei hinnanud maakohus ka kostja vastuväidet. Ringkonnakohus saab poolte poolt maakohtus esitatud asjaolude ja tõendite alusel ise hinnata vastuväite põhjendatust. Maakohtus palus kostja vähendada elatist 80 euroni, tuginedes mh PKS § 102 lg-le 1. Vastuväite aluseks olevate asjaolude ja tõendite kohtu ette toomise ja tõendamise kohustus oli kostjal. Kostja on vastuses hagile märkinud, et tema sissetulek on 466 eurot kuus (neto), mida ta saab talle endale kuuluvast ettevõttest OÜ S, ning kostja abikaasa sissetulek on peretoetus igakuiselt kokku 157,53 eurot. Kostja poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on kostjal vaja tasuda igakuiselt enda elukoha soetamiseks võetud pangalaenu 351,13 eurot kuus ja täiendavalt kohustuslikku kindlustust ning lisaks kulub kahe alaealise lapse ülalpidamiseks igakuiselt kokku 710 eurot. Eelnimetatud sissetulekute ja kulutuste kohta on kostja esitanud ka tõendid. Kokku on kostja poolt kohtu ette toodud igakuised kulud seega 1061,13 eurot. Eelduslikult on kostja pere igakuised kulutused veelgi suuremad, kuivõrd eelnimetatud kogusummas ei ole arvestatud kostja poolt märgitud kohustuslikku kindlustust seoses eluasemelaenuga ning kostja enda ja tema abikaasa kulutusi. Ka laste kulude kalkulatsioonis on kostja arvestanud laste osaks ka kommunaalmaksed (tl 57), mis kogusummas on eelduslikult suuremad.
11.Hageja on esitanud kostja seisukohtadele vastuväited ning leidnud, et kostja varjab enda tegelikke sissetulekuid. Hageja leidis, et kostja tahtlikkust varjata enda tegelikku majanduslikku seisundit kinnitab ka see, et kostja pere avaldatud kulud ületavad kostja pere sissetulekuid. Võistlevas hagimenetluses on poole enda otsustada, mis asjaolud ta kohtu ette toob (TsMS § 5 lg 1). Arvestades, et kostja on toonud kohtu ette asjaolud, millest nähtub, et kostja pere igakuised kulud ületavad kostja pere igakuiseid sissetulekuid, leiab ringkonnakohus samuti, et kostja ei ole toonud kohtu ette kostja tulude osas kõiki asjaolusid. Kostja on küll esitanud S OÜ raamatupidaja poolt allkirjastatud tõendi selle kohta, et kostja neto töötasu on 466 eurot, kuid nimetatud tõend ei välista teiste sissetulekute puudumist. Olles äriühingu ainuomanik, on kostjal võimalik ka muul viisil tulu saada äriühingust. Arvestades eeltoodut, ei ole kostja muutnud usutavaks, et tema pere igakuised sissetulekud on üksnes märgitud suuruses. Sel
5(7)
Tsiviilasi nr 2-16-6185 põhjusel ei saa kohus ka leida, et elatise maksmine täiendavalt 120 euro ulatuses kahjustab kostja ülalpidamist. Esitades sellekohase vastuväite peab kostja ka tooma kohtu ette sellekohased asjaolud ja tõendid. Põhistamata on ka kostja väide, et kostja invaliidsuspensionärist ema ja kostja abikaasa ema aitavad igakuiselt kostja pere kõikide kohustustega toimetulemisel. Arvestades kostja pere kulude ja märgitud sissetulekute igakuist suurt vahet, ei ole see eluliselt usutav. Lisaks on kostja täiendavalt apellatsioonkaebuse vastuses (tl 163 pöördel) märkinud, et ta suudab tasuda täiendavalt 150 eurot hagejale ja tema emale elatisena ja võlgnevuse katteks. See viitab samuti, et kostja tegelikud võimalused elatise tasumiseks on suuremad, kui kostja esitatud sissetuleku andmete alusel võimalik oleks. Seega leiab ringkonnakohus eeltoodust tulenevalt, et kostja ei ole muutnud usutavaks ega tõendanud, et 200 euro maksmine hagejale igakuiselt elatisena kahjustab tema tavalist ülalpidamist.
12.Vastuses apellatsioonkaebusele esitas kostja uusi asjaolusid. Kostja märkis, et S OÜ tegevus oli täielikult seiskunud ja sissetulekud puudusid ka aastal 2014.a, kuid 2015.a kevadel asus kostja ametlikult firmasse tööle ning sõlmis allhankelepingu oma endise tööandjaga. Kostja märkis, et seisuga 30.11.2016.a on ühingul raha 763 eurot ja suvel 2016.a võeti tegevuse jätkamiseks käibelaen 20 000 eurot, millega osteti tööde teostamiseks vajalike materjale ja teenuseid, teostati remonttöid ja maksti töötasu. Kostja märkis ka, et tal ei ole võimalik teist tööd kõrvale võtta ega pole võimalik töötasu tõsta. Kostja esitas uue tõendina S OÜ vahebilansi seisuga 30.11.2016.a. Iseenesest esitas hageja S OÜ majandusnäitajatega seotud asjaolud juba maakohtus vastuseks kostja vastusele 22.08.2016.a. Toimikust ega kohtute infosüsteemist aga ei nähtu, et need oleks kostjale edastatud või tehtud nähtavaks. Seega on usutav, et eelnimetatud asjaolusid ega tõendeid ei olnud kostjal võimalik varem esitada ning seega saab ringkonnakohus neid arvestada asja lahendamisel. Ringkonnakohus aga ei leia, et apellatsioonkaebuse vastuses toodud asjaolude alusel tuleks hagi jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et hagi tuleks rahuldada, kuna hageja ei ole muutnud usutavaks, et ta on kohtule esitanud kõik andmed enda varalise seisu kohta ning kohus ei saanud tuvastada, et hagejale ülalpidamise tasumine kahjustab tema tavalist ülalpidamist. Asjaolude alusel, et ühingul on vahebilansi kohaselt raha 763 eurot ning äriühing võttis laenu 20 000 eurot, ei ole võimalik kohtul teha järeldust, et kostja majanduslik seisund on selline, et hagejale 200 euro tasumine kahjustab tema tavalist ülalpidamist. Kohus ei saa eeldada, et 200 euro tasumine kahjustab kostja tavalist ülalpidamist. Selleks, et kostja vabaneks elatise tasumisest, pidi kostja tooma kohtu ette kõik asjaolud ja tõendid enda majandusliku seisundi kohta, mis veenaks kohut, et elatise maksmine kahjustaks tema tavalist ülalpidamist. Kostja pole seda teinud.
13.Lisaks on kostja märkinud nii vastuses hagile kui ka vastuses apellatsioonkaebusele, et kostja jättis hagejale ja tema emale korteri Tallinnas, mida nemad kasutavad täiendava tuluallikana. Kostja ei ole seda aga tõendanud. Hageja vaidles kostja väitele vastu. Maakohus tuvastas, et hageja ei oma Eestis kinnisvara ega ka muud vara ning hageja ei saa õppetoetust. Seega ei saa sellist üldsõnalist väidet arvestada elatisekohustuse kindlaksmääramisel. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ülalpidamist antakse PKS § 100 lg 1 kohaselt rahas. Asjaolusid, mis võimaldaks sellest kõrvale kalduda, kostja kohtu ette toonud ei ole.
14.Hageja on vaielnud vastu kostja poolt esitatud vastuväitele seoses tema varalise seisundiga ning leidnud, et kostja varjab oma tegelikku tulu. Hageja on enda vastuväited üle korranud ka apellatsioonkaebuses, mis toimetati kostjale kätte. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal võimalik nii maakohtus ning hiljemalt apellatsioonkaebuse vastuses tuua kohtu ette kõik asjaolud ja tõendid, et põhjendada, et tema varaline seisund ei võimalda hagejale elatist maksta. Kostja esitas küll asjaolusid ja tõendeid enda pere sissetulekute ja kulutuste kohta, kuid arvestades kohtu ette toodud asjaolusid, ei ole kohtu jaoks usutav, et kostja on toonud kõik ja
6(7)
Tsiviilasi nr 2-16-6185 tõesed andmed enda majandusliku seisundi kohta kohtu ette. Eeltoodud põhjustel tuleb hagi rahuldada apellatsioonkaebuses soovitud ulatuses.
15.Hageja palus apellatsioonkaebuses, et kohus mõistaks tema kasuks välja 200 eurot alates 15.03.2016.a kuni kutseõppe lõppemiseni või 21-aastaseks saamiseni. Maakohtusse esitas hageja hagi 19.04.2016.a. 15.03.2016.a sai hageja täisealiseks. Seega perioodi 15.03.2016.a – 18.04.2016.a on võimalik elatist välja mõista üksnes tagasiulatuvalt. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega tuleb perioodi 15.03.2016.a – 31.03.2016.a eest välja mõista 109,68 eurot (200 eurot / 31 päeva × 17 päeva) ning perioodi 01.04.2016.a – 18.04.2016.a eest 120 eurot (200 eurot / 30 päeva × 18 päeva) ehk kokku tagasiulatuvalt perioodi 15.03.2016.a – 18.04.2016.a eest elatist 229,68 eurot. Alates 19.04.2016.a peab kostja tasuma hagejale igakuiselt elatist 200 eurot kuni hageja poolt kutseõppe tasemeõppes õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 215 eurot elatist igakuiselt. 22.08.2016.a vähendas hageja enda nõuet 200 euroni ning ka apellatsioonkaebuses palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise 200 eurot. Seega rahuldab ringkonnakohus hagi osaliselt ning TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd hagi rahuldati 200 euro ulatuses, tuleb 93% ulatuses jätta menetluskulud kostja kanda (200 eurot / 215 eurot × 100%) ning 7% ulatuses hageja kanda.
17.Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
18.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.