AA avaldus alaealise lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse AA-le üleandmiseks MR vastuavaldus alaealise lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse MR-le üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. detsembri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MR määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: AA (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Kolga Puudutatud isik I: MR (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ilja Sipari Puudutatud isik II: DR (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Eestkosteasutus: Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 13. detsembri 2016 määrus ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määrata vandeadvokaat Natalja Santaševa riigi õigusabi tasuks määruskaebemenetluses 72 eurot (koos käibemaksuga). Tasu väljamaksmise korraldab Eesti Advokatuur.
Muus osas jaotatakse menetluskulud asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada kaevata. Asjaolud
1.AA esitas 30.06.2016 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse alaealise lapse DR suhtes ja anda lapse hooldusõigus üle avaldajale. Menetluskulud palus avaldaja jätta lapse ema MR kanda.
2.Avalduse kohaselt on isa ja lapse suhtlemiskord kuni lapse kooli minekuni määratud kindlaks Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2016 kompromissi kinnitava määrusega tsiviilasjas nr 2-14-63244. Ema rikub tahtlikult kohtumäärust ega luba lapsel ja isal kohtuda, millega kahjustab last. Isal ja lapsel puudub ema aktiivse tegevuse tulemusel kontakt alates septembrist 2013.
3.Isa pidi kohtumääruse alusel kohtuma pojaga ajavahemikul jaanuar kuni juuni 2016 Tallinna Perekeskuses sotsiaaltöötaja juuresolekul 10 korda. Isal õnnestus lapsega kohtuda ühel korral 29.01.2016, kus kohtumistel osalenud spetsialistid tõdesid isa ja lapse head suhet. Perekeskus kinnitas isa ja lapse kohtumised veel kuuel korral, kuid ema lapsega kohale ei tulnud.
4.Ema püüab leida põhjendust kohtumisele mitte tulla, nt väidab, et laps ei saa tulla, kuna ta käib basseinis protseduuril või et laps on haige. Kuna ema tegevuse tõttu tekkisid lapsel motoorsed tikid, määras arst 05.02.2016 lapsele 10 korda füsioteraapia kuurina basseini protseduurid. Ema viis lapse protseduuridele tegelikult vaid neljal korral. Arst lõpetas 31.03.2016 füsioteraapia kuuri, kuna ema ei toonud last kohale. Lapse perearst väitis aga avaldajale, et lapsega ei ole arsti poole pöördutud.
5.Lapse ema ei vasta telefonikõnedele, mistõttu ei saa isa lapsega üldse suhelda. Laps ei käi lasteaias ega eelkoolis. Sellise käitumisega kahjustab ema last otseselt. Isaga suhtlemise keelamise tõttu on laps ema poolt segadusse aetud, mis mõjutab lapse psüühikat. Isa palved lapse emale lõpetada selline käitumine ja lähtuda lapse huvidest ei ole tulemusi andnud. Ema ei luba viia last psühhoterapeudi vastuvõtule, kuigi laps vajab nõustamist ja teraapiat vanemate juuresolekuta. Vanematevahelise konflikti tõttu ei julge laps emaga koos olles tõtt rääkida. Isa on nõus osalema perenõustamisel, kuid lapse ema takistab seda.
6.Avaldaja esitas 19.05.2016 kohtule avalduse suhtlemist korraldava määruse rikkumise kõrvaldamiseks lepitusmenetluse algatamiseks (tsiviilasi nr 2-16-7942). Kohus võttis avalduse menetlusse ja määras vanemate isiklikult ärakuulamise ajaks 27.06.2016. Lapse ema kohtusse ei ilmunud. 27.06.2016 kohtuistungil sai avaldaja teada uutest asjaoludest, mistõttu võttis avalduse lepitusmenetluse korraldamiseks tagasi. Nimelt ilmnes, et lapse ema suhtes on viimastel kuudel alustatud mitmeid kriminaalmenetlusi KarS § 199, § 120, § 121 ja § 323 tunnustel. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna seisukoha kohaselt tuleks lapse ema suhtes läbi viia ekspertiis tema vaimse seisundi, agressiivse ja vägivaldse käitumise põhjuste ja lastele ohtlikkuse hindamiseks. Eestkosteasutus tegi ettepaneku anda esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks lapse turvalisuse ja stabiilse kasvukeskkonna tagamiseks lapse viibimiskoha otsustusõigus tema isale. Kriminaalasjas nr 16230101258 määrati lapse emale kohtupsühhiaatriline ekspertiis.
7.Avaldaja soovib osa võtta lapse kasvatamisest. Lapse ema on oma eluviisi tõttu lapsele ohtlik ning lapse turvalisuse ja stabiilse kasvukeskkonna tagamiseks tuleb vanemate ühine hooldusõigus lõpetada. Ainuhooldusõiguse üleandmine avaldajale on kooskõlas lastekaitse seaduse põhimõtetega, millega tagatakse lapse õigus ja parim huvi kasvada perekonnas. Samuti on see mõistlik, kuna tagab lapse parimad huvid ja pakub lapsele perekonnakeskset täisväärtuslikku elu. Seisukohad avalduste suhtes
8.Lapse ema palub jätta isa avalduse rahuldamata, lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda ainuhooldusõigus emale. Menetluskulud palub ema jätta lapse isa kanda.
9.Avaldaja ei ole täitnud oma kohustust last ülal pidada. Ta ei ole lapsele elatist maksnud, mistõttu on tema suhtes algatatud täitemenetlus. Avaldajal puudub alaline töökoht ja sissetulek. Väidetavalt on ta ise oma ema ülalpidamisel. Arusaamatuks jääb, kuidas ta sellisel juhul saab lapse ainuhooldusõiguse saamisel last ülal pidada. Ebaõige on avaldaja väide, et hooldusõiguse üleandmine on lapse huvides.
10.Tõele ei vasta, et avaldaja on saanud lapsega kohtuda ainult ühe korra. Ema on otsinud võimalusi lapse ja isa suhtluse suurendamiseks väljaspool perekeskust ja saatis detsembris 2015 avaldaja esindajale e-kirju. Laps ja isa kohtusidki, kuid kohtumisel osales ka avaldaja ema, kes ründas lapse ema verbaalselt ja kohutas sellega lapse ära. Ringkonnakohtu määruse alusel veebruaris 2016 perekeskuses toimunud lapse ja isa kohtumine oli lapsele väsitav, ärritav ja häiriv. Pärast kohtumist diagnoositi lapsel motoorne silmade pilgutamine. Tõele ei vasta väide, et lapse haigused on tingitud ema käitumisest.
11.Avaldaja ei ole kunagi huvi tundnud lapse kasvatamise, tema tervisliku seisundi või arengu vastu. Tema isadus tuli tuvastada kohtu kaudu. Avaldaja ei ole last kunagi kasvatanud ja tal puuduvad lapsega suhtlemiseks ning tema kohtlemiseks vajalikud oskused ja kogemused. Avaldaja käitumine on järsk ja ebastabiilne ning ta kaotab kiiresti kannatuse. Avaldaja on teise isiku ründamise ja vägivallatsemise eest karistatud. Lisaks peab laps kuulama avaldaja verbaalset, ähvardavat sõimu lapse ema suhtes, mis tekitab lapses paanikat ja hirmu. Avaldaja ei ole näidanud üles initsiatiivi perekeskuses lapsega kohtumiste kokkuleppimiseks. Seda teeb lapse ema. Avaldaja ei ole soovinud lapsega ka telefoni teel vestelda. Avaldaja on käinud lapsel külas lasteaias, kuid laps pelgab isa tema äkilise ja agressiivse käitumise pärast. Avaldaja tõmbab ja rebib last tugevalt käest.
12.Laps tunneb end emaga turvaliselt, hooldatuna ja hoolitsetult koos samas majas elava vanaema ja vennaga. Lapsele on tagatud arengule vajalikud tingimused ja turvalisus ning ülalpidamine. Lapse ema möönab, et tema tervis on halb ja tal esineb stressi, kuid see ei ole takistanud lapse nõuetekohast armastavat kasvatamist ja tema eest hoolitsemist. Ema on stabiilne ja lapse suhtes ülihooliv. Isa kaebuste ja avalduste tõttu on ema pidevalt kontrollitud ja mingeid kõrvalekaldeid ei ole leitud. Avaldaja on teinud politseile ema kohta mitmeid avaldusi, kuid rikkumised ei ole tõendamist leidnud. Ema töötab, tema peres kasvab veel üks laps, kelle sportlikud ja õpitulemused on suurepärased. Ema on lapse arengusse ja kasvatusse panustanud täie tõsiduse ja jõuga, mida näitab ka see, et koolipsühholoog tunnistas lapse arengult kooliküpseks. Ema ja laps on väga lähedased, nende omavaheline suhe soe ja armastav, mida ei saa öelda lapse ja isa suhte kohta.
13.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et lapse huvides on hooldusõiguse osaline lõpetamine ja otsustusõiguse lapse viibimiskoha, tervise ja hariduse osas
üleandmine lapse isale. Arvestades käesolevat olukorda on tõsised kahtlused, kas lapse ema on võimeline lapse suhtes hooldusõigust teostama ja tegelema tema kasvatamisega. Avaldaja muretseb lapse heaolu pärast ja on võimeline tagama lapsele turvalise keskkonna. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
14.Kohus rahuldas avalduse osaliselt ja jättis vastuavalduse rahuldamata. Kohus lõpetas osaliselt lapse vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes, andes avaldajale ainuotsustusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha määramisel. Kohus lubas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg 4 ja § 28 lg 2 alusel kohtutäituril kasutada määruse sundtäitmisel vajadusel lapse ema suhtes vahetut jõudu ja siseneda ema nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida. Ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Määruse jõustumisel lõpeb esialgse õiguskaitse kohaldamine. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel on lubatud jõuga sundtäitmise kohaldamine. Lapsele määratud esindaja kulu jättis kohus riigi kanda ja teiste menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
15.Määruse kohaselt on mõlema vanema väitel teine vanem vägivaldne ega suuda seetõttu lapse hooldusõigust teostada. Lapse isa on süüdi mõistetud avaliku korra raskes rikkumises, kehalise väärkohtlemises, kehalise väärkohtlemisega ähvardamises, tunnistaja ähvardamises ja elatise tasumisest kõrvalehoidumises. Lapse ema suhtes on algatatud kriminaalasi kehalises väärkohtlemises, ähvardamises, salajases varguses ja avalikus varguses. Inkrimineeritavad kuriteod on toime pandud ajavahemikul 11.03.201620.06.2016. Ema ei ole kriminaalkorras süüdi mõistetud.
16.Puuduvad tõendid selle kohta, et kumbki vanem oleks olnud lapse suhtes vägivaldne. Samuti puuduvad kummagi lapsevanema kohta tõendid selles, et nad oleks otseselt lapse hooletusse jätnud. Käesolevas vaidluses ei ole aga isa karistatus (va karistatus elatise tasumisest kõrvalehoidumise eest) ega ema suhtes algatatud kriminaalasi olulised.
17.Isa on aastaid tahtlikult hoidunud kõrvale lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest, millega ta on rikkunud lapse varahooldusõigust. Ema on aastaid rikkunud lapse isikuhooldusõigust sellega, et on välistanud lapse suhtlemise teise vanemaga. Isa ja laps on alates septembrist 2013 kohtunud lapsega üksikutel kordadel. Ema viibis lapsega Venemaal ilma teise vanema nõusolekuta ja jättis omaalgatuslikult ära isa ja lapse kohtumised. Ema on aastaid vältinud koostööd lastekaitsega, et mitte võimaldada lapsel isaga suhelda. Samuti eiras ema maakohtu esialgse õiguskaitse määrust, millega määrati lapse elukohaks kohtumenetluse ajaks isa elukoht ja kohustati ema last isale välja andma. Varasemalt on ema eiranud lapse ja isa suhtlemist reguleerinud kohtumäärusi. Kohtumääruste eiramisest nähtub, et ema ei mõjuta lubama lapsel ja isal suhelda ka Eesti Vabariigi kohtuvõim. Käesoleva asja arutamise ajal võimaldas ema isal ja lapsel kohtuda kolmel korral. Kahe kohtuistungi vahel toimuma pidanud neljast ööbimisega kohtumisest toimus üks. Ema on käesolevas asjas võimaldanud isal ja lapsel mõned korrad suhelda üksnes kohtumenetluse tõttu. Ema senise käitumise põhjal on kindlalt ettenähtav, et pärast kohtumenetluse lõppu isa ja lapse kohtumisi ei toimu.
18.Lapse elamistingimused isa juures on hinnatud lapsele sobivateks. Lastekaitsetöötajate arvamuse kohaselt tuleb isa lapsega toime, isa abistab lapse hooldamisel tema ema. Ilmnenud ei ole põhjuseid, miks peaks takistama lapse ja isa suhtlemist. Ema tegutsemine on aastaid last kahjustanud. Kuna ema on isa lapse elust välistanud, tuleb vanemate ühine
hooldusõigus osaliselt lõpetada ja anda isale ainuotsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramisel. Sellisel juhul tekib lapsel võimalus suhelda mõlema vanemaga.
19.Lapse üleandmise kohustuse täitmiseks on võimalik kasutada kohtutäituri abi ja kohtutäituril on õigus kasutada jõudu (TMS § 179 lg 4). Ema varasema käitumise põhjal (kohtumääruste korduv eiramine) on alust eeldada, et ta ei anna last isale vabatahtlikult välja. Sundtäitmist tuleb lubada ka 15.07.2016 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse täitmiseks. Määruskaebus
20.Lapse ema palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta isa avaldus hooldusõiguse temale üleandmiseks rahuldamata ja anda lapse hooldusõigus täies ulatuses üle lapse emale. Alternatiivselt palub ema anda lapse hooldusõigus emale üle osaliselt lapse elukohta puudutavas osas või saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtusse. Menetluskulud palub ema jätta isa kanda.
21.Maakohus kohaldas vääralt perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-t 1 ja tegi lahendi, mis ei lähtu lapse huvidest. Kohus ei tuvastanud, millised on käesolevas asjas lapse parimad huvid, piirdudes ainult lapse isikuhooldusõigusega.
22.Kohus jättis tähelepanuta, et laps on sünnist saadik elanud koos oma emaga, kes on lapse eest hoolitsenud ja pühendunud tema kasvatamisele. Lapsel on emaga sellest tulenevalt tugev hingeline side. Arusaamatuks jääb, kuidas on tagatud lapse parimad huvid, kui laps eraldatakse temale harjumuspärasest keskkonnast ja antakse üle isale, kes ei suuda ega soovi ülalpidamiskohustust isegi miinimummääras täita. Isa ei ole tegutsenud lapse parimates huvides. Ta on kuritahtlikult hoidnud kõrvale lapsele elatise maksmisest ja tema majanduslik valmisolek last kasvatada on olematu. Lapse eraldamine temale harjumuspärasest keskkonnast ei ole lapse huvides, tekitab talle tugevaid kannatusi ja on vastuolus PKS § 137 lg-s 3 sätestatuga. Kohus jättis arvestamata ka asjaoluga, et lapsel on vanem vend, kes elab koos ema ja lapsega. Vendade teineteisest eraldamine ei ole lapse huvides.
23.Maakohus jättis tähelepanuta, et isa on kriminaalkorras korduvalt karistatud peamiselt vägivallakuritegude toimepanemise eest, mh on ta kasutanud jõhkrat vägivalda (vastu nägu löömine) ka lapse alaealise venna suhtes. On ainult aja küsimus, millal osutub ka laps isa vägivalla ohvriks. Isale ainuotsustusõiguse andmine lapse elu- ja viibimiskoha määramisel võib seada ohtu lapse vaimse ja kehalise tervise.
24.Kohus ei selgitanud välja lapse seisukohalt olulisi asjaolusid, sh drastiliste muutuste mõju lapsele. Lapse esindaja ei ole lapsega vestelnud, vähemalt mitte teemal, kas laps on valmis emast eraldi elama. Kohus viitas küll, et laps ütles ärakuulamisel, et ta tahaks koos elada ja suhelda mõlema vanemaga, kuid on välja selgitamata, kas laps tahab elada emast eraldi. Maakohus jättis lahendamata ema 29.11.2016 taotluse lapse korduvaks ärakuulamiseks. 29.11.2016 kohtuistungil selgus, et eestkosteasutus ei ole kindel, kas isa saab igapäevase lapse hooldamisega hakkama.
25.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna lahendas asja tuginedes tõenditele, mida pooled ei saanud uurida. Asja materjalidest puudub lapse ärakuulamise protokoll ja kohtu väide, et laps tahaks elada mõlema vanemaga, ei ole seetõttu millegagi tõendatud. Kuigi hagita menetluses protokollib kohus menetlustoimingu üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks, peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsus peab rajanema üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus
lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Hagita menetluses tehtavale määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut.
26.Vanemate ühine hooldusõigus tuleb lõpetada ja anda ainuhooldusõigus lapse emale. Hooldusõiguse teostamisel tekkivate probleemide vältimiseks võiks vanemate lahuselu korral vaadata vanemate ühise hooldusõiguse tervikuna ümber ja muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-11 p 21). Vastused määruskaebustele
27.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud lapse ema kanda. Maakohtu määrus on asjakohane ja põhjendatud, määrusega on tagatud lapse parimad huvid ja perekonnakeskne täisväärtuslik elu. Lapse ema rikub jätkuvalt ja tahtlikult kohtumäärusi, millega rikub perekonna- ja lastekaitseseaduse sätteid. Ema sekkub tugevalt lapse ja isa omavahelistesse suhetesse ja on alust arvata, et ta teeb seda ka edaspidi. Ema väited, et laps on kasvanud ainult emaga, on sellest tulenevalt asjakohatud. Ema ei anna isale võimalust tõestada, et ta on hea isa. Ema suhtes on algatatud mitu kriminaalasja, mis kinnitab, et ema eluviis on lapsele ohtlik. Ebaõiged on väited selle kohta, et lapse eraldamine tema vennast ei ole tema huvides. Lapse ema vanem poeg elab tema bioloogilise isa juures, mistõttu laps kohtub oma vennaga harva. Tegelikult ei ole ema lapse kasvatamises osalenud, laps ei käinud lasteaias ega eelkoolis, millega ema kahjustas last otseselt. Ainuhooldusõiguse lapse emale andmise korral isa oma poega enam ei näe.
28.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et maakohtu määrus ei ole lapse huvidega vastuolus. Kohus selgitas piisavalt asjaolusid ja uuris tõendeid. Varasemad menetlused on näidanud, et ema ei taga isale lapsega suhtlemist, ei täida kohtumäärusi ega tee koostööd lastekaitsetalitusega. Ei saa väita, et ainult lapse isa on kriminaalkorras karistatud. Ka lapse ema suhtes on algatatud mitmed kriminaalmenetlused. Lapse esindaja vestles lapsega isiklikult. Loomulikult armastab laps oma ema, tal on emaga tugev emotsionaalne side ja ta on harjunud emaga elama. Õige on määruskaebuse seisukoht, et lapsele tekkinud olukord võib olla väga stressi tekitav. Samas ei saa väita, et isa ei ole võimeline tegelema oma lapsega ja muretsema tema heaolu pärast, kuna laps ei ole isaga elanud. Vanemate vahel on pikaajaline konflikt ja keerulised suhted, mis mõjub lapsele negatiivselt. Vanematel tuleb proovida leppida kokku ja seada lapse huvid esikohale.
29.Eestkosteasutus on seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Menetluse edasine käik
30.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu määruse põhjendused
31.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659, § 657 lg 1 p 3 ja § 656 lg 1
p 1 alusel materiaal- ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
32.Maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis tingib maakohtu määruse tühistamise sõltumata määruskaebuse põhjendustest ja asja saatmise tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks (TsMS § 656 lg 1 p 1 ja § 659). Nimelt jättis maakohus lapse ema vastuavalduse menetlemata. Asja materjali kohaselt esitas lapse ema 04.08.2016 maakohtule vastuse isa avalduse kohta, milles palus jätta selle rahuldamata. Samuti palus ema lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse ja anda ainuhooldusõiguse lapse emale. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega ema vastuavalduse rahuldamata, kuid tsiviilasja materjali kohaselt ei ole maakohus ema avaldust menetlenud. Avaldust ei ole menetlusse võetud ja selle kohta ei ole teistelt menetlusosalistelt seisukohta küsitud. Ema avaldust ei ole arutatud ka asjas peetud kohtuistungitel. Ema kordas oma taotlust ka määruskaebuses, kuid ringkonnakohus ei saa ema taotluse põhjendatust hinnata enne, kui maakohus on avaldust nõuetekohaselt menetlenud ja selle suhtes oma seisukoha võtnud. Seega tuleb asi saata tagasi maakohtule ema avalduse menetlemiseks.
33.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ka sellega, et jättis menetlusosaliste seisukohad välja selgitamata. TsMS § 552 lg 2 kohaselt peab kohus alaealist puudutavas menetluses tegema koostööd valla- ja linnavalitsusega, mh küsima valla- või linnavalitsuse seisukohta. Käesoleval juhul kaasas kohus 07.07.2016 määrusega eestkosteasutuse tsiviilasja menetlusse ja kohustas eestkosteasutust esitama seisukoha lapse isa esialgse õiguskaitse avalduse ja põhiavalduse kohta. Eestkosteasutus esitas 27.07.2016 seisukoha esialgse õiguskaitse avalduse kohta ja selgitas, et saab lõpliku arvamuse põhiavalduse osas anda pärast lapse ema suhtes määratud psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist. Psühhiaatrilise ekspertiisi akt esitati kohtule 20.09.2016, kuid eestkosteasutus ei esitanud pärast seda põhiavalduse kohta oma seisukohta ja kohus selle esitamist ka ei nõudnud. Maakohtu määruse kirjeldavas osas märgitu, et eestkosteasutus toetas kohtuistungil isa avaldust, ei ole kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Eestkosteasutus osales kolmest kohtuistungist ühel. Kohtu 29.11.2016 istungi protokollist nähtub, et eestkosteasutus ei võtnud istungil avalduse suhtes selget seisukohta. Maakohus sellele tähelepanu ei pööranud ja rikkus tsiviilasja lahendamisel ilma eestkosteasutuselt seisukohta küsimata menetlusõiguse norme. Asja uuel läbivaatamisel tuleb TsMS § 552 lg 2 alusel küsida eestkosteasutuse seisukohta esitatud avalduste kohta.
34.Õige on määruskaebuses toodud etteheide ka selle kohta, et maakohus jättis lahendamata ema 22.11.2016 taotluse lapse korduvaks ärakuulamiseks. TsMS § 442 lg 5 (koosmõjus § 463 lg 2) kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kohus ei võtnud taotluse osas seisukohta ka asja lahendamise kohta tehtud määruses. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelnimetatud taotlus lahendada.
35.Samuti on määruskaebus põhjendatud selles osas, et maakohus ei selgitanud välja lapse seisukohast olulisi asjaolusid ega kaalunud lapse huve. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nõuetekohaselt põhjendamata (TsMS § 465 lg 2 p 8). PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Maakohus eeltoodut ei arvestanud. Maakohtu määrus lähtub põhjendustes üksnes lapse õigusest suhelda oma lahuselava vanemaga, kuid jätab tähelepanuta ja kaalumata lapse huvid ja asjaolud, mida tuleb PKS § 137 lg 3 kohaselt
hooldusõiguse üle otsustamisel arvesse võtta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb selleks, et saaks teha otsustuse lapse hooldusõiguse küsimuses, kindlaks teha lapse huvid.
36.Maakohus lõpetas käesoleval juhul vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt ja andis hooldusõiguse osaliselt üle lapse isale põhjusel, et ema ei võimalda isal lapsega kohtuda. Ringkonnakohus juhib tähelepanu TsMS §-le 563, mille kohaselt tuleb suhtlemist reguleeriva kohtulahendi rikkumise korral algatada kohtulik lepitusmenetlus. TsMS § 563 lg 7 p 3 kohaselt saab kohus teha muudatusi vanema õigustes lapse suhtes alles pärast kohtuliku lepitusmenetluse ebaõnnestumist. Lisaks vanemate ühise hooldusõiguse (osalisele) lõpetamisele võib kaaluda ka lapse ja vanema suhtlemise korraldamiseks erieestkostja näol vahendaja määramist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-100-14). Samuti saab lepitusmenetluse ebaõnnestumisel otsustada sunnivahendite rakendamise üle (TsMS § 563 lg 7 p 1). Kohaste abinõude valikul tuleb arvestada ka kohustust kohaldada lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-15 p 36). Kuna käesoleval juhul ei ole lepitusmenetlust läbi viidud, ei võinud kohus teha muudatusi vanema õigustes lapse suhtes põhjendusega, et ema takistab isa ja lapse suhtlemist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb avaldajale eeltoodut selgitada ja teha kindlaks, millistel asjaoludel ja mida avaldaja kohtult taotleb või taotleda saab.
37.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et põhjendatud ei ole etteheide selle kohta, et asja materjalide juures ei ole lapse ärakuulamise protokolli. TsMS § 477 lg 8 kohaselt protokollib kohus hagita menetluses menetlustoimingu üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. TsMS § 477 lg 8 neljanda lause kohaselt tuleb juhul, kui protokolli ei koostata, menetlustoimingutega seotud olulised asjaolud märkida ära kohtulahendis. Käesoleval juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus kuulas lapse ära ja laps seletas kohtule, et tema tahab elada koos ja suhelda mõlema vanemaga. Seega nähtub maakohtu määrusest lapse seisukoht. Määruskaebuse väide, nagu tõendaks lapse kohtule avaldatud seisukohta üksnes ärakuulamise protokoll, ei ole õige. Kohus avaldas lapse seisukoha menetlusosalistele nii 06.10.2016 kui ka 29.11.2016 kohtuistungil (kd I tl 199 pöördel ja kd II tl 32 pöördel). Väide, et menetlusosalistel ei olnud võimalik lapse seisukoha kohta oma arvamust avaldada, on seega ebaõige.
38.Alaealise lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja taotluse kohaselt kulus tal määruskaebemenetluses määruskaebusega tutvumiseke ja sellele seisukoha koostamisele 1 tund ja 30 minutit. Vastavalt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste §-le 10, on nimetatud toimingute eest ette nähtud tasu kokku 60 eurot (lisandub käibemaks).
39.Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 alusel määrab kohus alaealise lapse esindaja tasu suuruseks 72 eurot (koos käibemaksuga). Tasu maksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel advokatuur.
40.Muus osas otsustatakse menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine asjas tehtavas lõpplahendis. Reet Allikvere