Kohtulahend

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-13-14535 Ladus Ehitus OÜ hagi Freezedry Technology OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võla 68 119,20 euro ja viivise saamiseks. Harju Maakohus rahuldas 17.09.2013 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.04.2014 otsusega maakohtu otsuse, jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud mõlemas kohtuastmes hageja kanda. Riigikohus jättis 15.09.2014 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 15.09.2014. 30.09.2014 esitas kostja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 4853,85 eurot (ilma käibemaksuta). 10.10.2014 täpsustas kostja avaldust, tuues välja õigusabitoimingud, mida kostjale ringkonnakohtus osutati. Kostjale osutati maakohtus õigusabi 5 tundi (Advokaadibüroo Lentsius ja Talts arve 201309031 summas 780 eurot, millest hagejal tuleb hüvitada käibemaksuta summa 650 eurot). Ringkonnakohtus tasus kostja riigilõivu 1000 eurot. Õigusabi osutati kostjale 27 tunni ja 45 minuti ulatuses ja kostjale esitati õigusabi eest kaks arvet, millest hagejal tuleb hüvitada 3200 eurot. Kostja paljundas toimikust ka dokumente ja selle eest tuleb hagejal hüvitada 3,85 eurot. Menetluskulud tasus kostja eest Agriland OÜ. 24.10.2014 esitas hageja kostja avaldusele vastuväite, milles palus rahuldada kostja avalduse osaliselt, s.o summas 388,28 eurot. Harju Maakohus rahuldas 10.11.2014 määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 4203,85 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.01.2015 määrusega Harju Maakohtu 10.11.2014 määruse osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 1003,85 eurot ületava osa (väljamõistetud summas sisalduva ringkonnakohtus kantud õigusabikulu 3200 eurot) ning saatis tühistatud osas asja õigusabikulude suuruse kindlaksmääramiseks tagasi esimese astme kohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata osas, millega kohus jättis rahuldamata kostja avalduse hagejalt maakohtus osutatud õigusabi kulude katteks 650 euro väljamõistmiseks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1003,85 eurot, millest 1000 eurot on riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel ja 3,85 eurot dokumentide paljundamise kulu. Riigikohus jättis 01.04.2015 määrusega hageja määruskaebuse menetlusse võtmata. Esimese astme kohtu määrus 20.04.2015 määrusega maakohus rahuldas kostja avalduse Tallinna Ringkonnakohtus kantud õigusabikulude kindlaksmääramise osas osaliselt, mõistes hagejalt välja menetluskulud, s.o esindaja tasu, summas 2190,89 eurot. Kuna menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise aluseks on kohtulahend, mis on jõustunud enne 01.01.2015, siis tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) kuni 31.12.2014 kehtinud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise korrast. Menetluskulude kindlaksmääramisel kuulub kohaldamisele asjas tehtud sisulise otsuse jõustumise aja seadus ka seetõttu, et menetluskulude kindlaksmääramise esmane lahend maakohtus on tehtud enne 01.01.2015. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväited, siis tuleb kontrollida kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2015 määrusest kostja poolt 2(5)

Tallinna Ringkonnakohtu menetluses kantud õigusabikulude osas summas 3200 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud aruande järgi on kostjale Tallinna Ringkonnakohtus osutatud õigusabi 27 tunni ja 45 minuti ulatuses järgnevalt: - 08.10.2013 asja materjalidega tutvumine, esmane hinnang positsioonile apelleerimiseks, 2 h; - 16.10.2013 Harju Maakohtu kantseleis toimikuga tutvumine, 2 h; - 17.10.2013 Harju Maakohtu kantseleis toimikuga tutvumine (köide II), 1 h; - 18.10.2013 toimiku materjalidega tutvumine, tõendite läbitöötamine, 6 h; - 21.10.2013 apellatsioonkaebuse koostamine, ülelugemine, kliendiga kooskõlastamine, 10 h 20 min; - 05.11.2013 suhtlus kohtuga seoses digitaalallkirjaga apellatsioonkaebusel, 5 min; - 5.11.2013 digitaalallkirjaga varustatud apellatsioonkaebuse kohtule edastamine, suhtlus vastustajaga kirjaliku istungi võimalikkusest ning kompromissi sõlmimise osas, 25 min; - 20.11.2013 telefonivestlused ja e-kirjavahetus vastustajaga seonduvalt kompromissiga, kirjaliku menetlusega, 30 min; - 13.12.2013 suhtlus kliendi ja kohtuga, 35 min; - 14.01.2014 istungiks ettevalmistumine, istungil kliendi esindamine, 4 h 30 min; - 17.01.2014 istungi protokolli ülevaatamine, 20 min. Apellatsioonkaebuse esitamise vajaduse osas esmase hinnangu andmiseks on vajalik materjalidega tutvumine. Samas ei ole esmase hinnangu andmine kuigi ajakulukas – esmane hinnang oma olemuselt ei tohiks eeldada sügavat põhjalikkust ja ajamahukat tegevust. Seega on materjalidega tutvumise ning hinnangu andmise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Tsiviilasja toimiku (kd II) teadete lehelt nähtuvalt on kostja esindaja 16.10.2013 ning 17.10.2013 tutvunud tsiviilasja toimikuga. Esindajal on õigus toimikuga tutvuda ning kokku 3 tundi toimikuga tutvumiseks on mõistlik ja põhjendatud ajakulu. Toimiku materjalidega tutvumine ning tõendite läbitöötamine 18.10.2013 on põhjendatud 3 tunni ulatuses. Kostja esindaja hindas juba eelnevalt materjale esmaselt, tutvus toimiku ja selle materjalidega ning seega ei saa materjalidega taaskord tutvumine ning tõendite läbitöötamine olla sedavõrd ajakulukas tegevus. Kostja on 21.10.2013 esitanud apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 17.09.2013 otsusele (kd II lk 102-111). Arvestades esitatud dokumendi sisu ning mahuga ja tsiviilasja keerukusega, tuleb lugeda dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks (sh kliendiga kooskõlastamise ajakulu) 8 tundi ja 30 minutit. Kohtuga suhtlemine (seoses digitaalallkirjaga apellatsioonkaebusel) ning digitaalallkirjaga varustatud apellatsioonkaebuse kohtule edastamine ei ole selliseks ajakuluks, mida oleks mõistlik vastaspoolelt välja mõista. Need tegevused ei nõua juriidilisi eriteadmisi. Vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda suhtlusele vastustajaga kulunud 1 tund. Tallinna Ringkonnakohtus toimus 14.01.2014 kohtuistung kell 11.01-11.49. Istungiks ettevalmistamine ning hiljem protokolliga tutvumine ei ole kuigi ajakulukad tegevused. Seega tuleb istungiks ettevalmistamise, istungil osalemise ning hiljem protokolli ülevaatamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda 2 tundi ja 30 minutit. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud kostja esindaja ajakulu 19 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli esitatud arvete ja osutatud teenuste ajakulu alusel 115,31 eurot/tund, mis on mõistlik ning vastab kohtupraktikas tunnustatud 3(5)

õigusteenuse tunnihinna mõistlikule suurusele. Seega on kokku põhjendatud menetluskulu, s.o ringkonnakohtus kantud õigusabikulu, suuruseks 2190,89 eurot (käibemaksuta). Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada osaliselt ja määrata kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabile kulunud ja hüvitamisele kuuluvaks ajaks 8 tundi. Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2015 määruses, millega tühistati maakohtu 10.11.2014 määrus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, leidis ringkonnakohus muu hulgas, et advokaat peab olema oma tööd tehes efektiivne, tehes vajaliku töö ära võimalikult väikse ajakuluga. Maakohus ei ole eeltooduga arvestanud. 19 tundi õigusabi, mille hüvitamiseks maakohus määras 2190,89 eurot, kulus kostjal vaid menetlusele ringkonnakohtus, kus esitati apellatsioonkaebus ja toimus 1 istung kestvusega alla 1 tunni. Maakohtus, kus toimus samas kohtuasjas kokku 3 istungit ja asja sisuline kohtulik arutelu, deklareeris kostja enda kantud lepingulise esindaja kuluks 780 eurot. Maakohtus esindas kostjat sama tasemega esindaja nagu ringkonnakohtuski. Maakohus leidis, et põhjendatud õigusabikulu on toimiku materjalidega tutvumisele kulunud aeg 7 tundi. Hageja hinnangul tulenes see menetluskulu asjaolust, et kostja vahetas lepingulist esindajat. Lepingulise esindaja vahetamisega kaasnenud kulu ei ole mõistlik ega vajalik menetluskulu olukorras, kus üks vandeadvokaat asendatakse samaväärse vandeadvokaadiga. Uue lepingulise esindaja toimikuga tutvumise kulu 7 tundi tuleb jätta hüvitamata. Maakohus on ekslikult leidnud, et apellatsioonkaebuse koostamise kuluks on mõistlik ja vajalik aeg 8 tundi ja 30 minutit. Vandeadvokaadi õigusteadmisi ja praktilist kogemust arvestades õiguslikult mitte raskes vaidluses apellatsioonkaebusele koostamisele kulunud aeg ei saa olla üle 4 tunni. Samuti leidis maakohus ekslikult, et põhjendatud kulu istungiks ettevalmistamisele, istungil osalemisele (48 minutit) ja protokolliga tutvumisele on 2 tundi ja 30 minutit. Istungil ei ilmnenud istungi pidamise vajadust. Istungil kordas kostja vaid apellatsioonkaebuses toodut. Põhjendatud ajakuluks on 48 minutit istungile kulunud aeg ja 12 minutit protokolli tutvumisele kulunud aeg, kokku 1 tund. Vastus määruskaebusele Kostja leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Ühtlasi palub kostja hagejalt välja mõista 150 eurot täiendavat menetluskulu menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hageja määruskaebustele vastuste koostamise eest. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada väljamõistetud esindajatasu 1614,34 eurot ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja vaidleb vastu lepingulise esindaja toimikuga tutvumise ajakulule apellatsioonimenetluses 7 tundi, kuna see tulenes asjaolust, et kostja vahetas lepingulist esindajat. Hageja väide on osaliselt 4(5)

põhjendatud. Kostja ei vaidle vastu, et ta vahetas lepingulist esindajat apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras, kus menetlusosaline vahetab menetluse kestel lepingulist esindajat, ei ole põhjendatud teiselt menetlusosaliselt välja mõista lepingulise esindaja kulu osas, mis tuleneb uue lepingulise esindaja poolt asja materjalidega tutvumisest nö täies ulatuses ja algusest peale. Lepingulise esindaja vahetamine menetluse kestel on menetlusosalise õigus, kuid sellest tingitud täiendavate võimalike kulude kandmise riski ei ole alust panna teisele menetlusosalisle. Samas saab eeldada, et ka eelnevalt kostjat esindanud esindaja pidanuks enne apellatsioonkaebuse esitamist asja materjalidega veelkord tutvuma. Arvestades asja mahtu ja keskmist keerukust, on põhjendatud kostja lepingulise esindaja toimikuga tutvumise ajakulu apellatsioonkaebuse esitamise otsustamiseks ja ettevalmistamiseks 7 tunni asemel 2 tunni ulatuses, s.o ulatuses, mis oleks eelduslikult olnud põhjendatud ka juhul, kui lepingulist esindajat ei oleks vahetatud. Muus osas on maakohtu määrus ringkonnakohtu hinnangul seaduslik ja põhjendatud. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu ja sisukust, on selle koostamiseks märgitud ajakulu 8 h ja 30 minutit vajalik ja põhjendatud. Seega tuleb kostja lepingulise esindaja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks hinnata kokku 14 tundi ja arvestades tunnihinda 115,31 eurot, on kostja vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1614,34 eurot (14 x 115,31). Vastuses määruskaebusele on kostja esitanud taotluse hagejalt 150 euro täiendava menetluskulu väljamõistmiseks menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hageja määruskaebustele vastuste koostamise eest. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse rahuldamata, kuivõrd TsMS § 178 lg 4 tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu

/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv

/digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.