Ladus Ehitus OÜ hagi OÜ M.K. Door vastu võla saamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. oktoobri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ladus Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. mai 2014, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1548,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ladus Ehitus OÜ (registrikood 12266737), seaduslik esindaja juhatuse liige Aivar Koks Kostja: OÜ M.K. Door (registrikood 11453762), seaduslik esindaja Margus Kiisküla, lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18. oktoobri 2013 otsus osas, millega kohus mõistis Ladus Ehitus OÜ-lt välja menetluskulud OÜ M.K. Door kasuks 1040 eurot ületavas osas ja teha tühistatud osas uus otsus, jättes menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 520 euro ulatuses rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt: 2.1.Jätta rahuldamata Ladus Ehitus OÜ hagi OÜ M.K. Door vastu võla 1068 euro, kahjuhüvitise 360 euro ja viivise saamiseks. 2.2.Menetluskulude jaotus:
2.2.2.OÜ M.K. Door avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt ja välja mõista Ladus Ehitus OÜ-lt OÜ M.K. Door kasuks menetluskulude hüvitamiseks 1040 eurot.
2.2.3.Välja mõista Ladus Ehitus OÜ-lt OÜ M.K. Door kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt, 1040 eurolt, võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Apellatsioonimenetluse kulud jätta kummagi poole enda kanda.
TAOTLUSE LAHENDAMINE
Jätta rahuldamata Ladus Ehitus OÜ taotlus Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 2014 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Ladus Ehitus OÜ esitas 22.05.2013 Harju Maakohtule hagi OÜ M.K. Door vastu võla 1068 eurot, kahjuhüvitise 360 euro ja viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis hageja 2012.a augustis kostjalt kaks tõstandust koos paigaldusega oma ehitusobjekti tarbeks. Kostja väljastas hagejale tellimuse kinnituse ja ettemaksu arve. Hageja tasus kostjale ettemaksu arve alusel 1068 eurot, so 50% tellimuse maksumusest. 2012.a novembris pöördus hageja kostja poole palvega väljastada teine osa tellitud uste arvest. Kostja vastas hagejale, et ta on hageja tellitud uksed müünud kolmandale isikule ja tasutud ettemaksuga seonduvat tuleks hagejal uurida enda tellija käest. Kostja hagejale ettemaksu 1068 eurot ei tagastanud. Kostja ei tarninud hagejale tellimuse alusel tellitud tooteid. Samuti on kostja keeldunud hageja tellimuse täitmisest. Hageja hinnangul on kostja sõlmitud lepingust taganenud. Kostja vastu ettemaksu tagastamise nõue muutus sissenõutavaks kostja poolt 04.12.2012 keeldumisega hageja tellimuse täitmisest.
3.Hageja pöördus SPRT Inkasso OÜ poole nõude sissenõudmiseks ja sellest tulenev kulu hagejale on 360 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväite kohaselt tellis hageja kostjalt teenuse uste valmistamiseks ja paigaldamiseks kolmanda isiku objektile. Kostja ei ole lepingust taganenud ega müünud uksi kolmandale isikule. Hageja tellis uksed koos paigaldusega oma lepingulise kohustusena tööettevõtulepingu nr SIM/1 alusel, mis oli sõlmitud hageja kui töövõtja ja Freezedry Technologi OÜ kui tellija vahel. Kostja paigaldas uksed objektile Simuna, XXX XX X vastavalt lepingule, millega kostja täitis tellimuse. Hageja on kinnitanud, et kostja on tööd teostanud Freezedry Technology OÜ-le kuuluval kinnistul Simuna, XXX XX X. Hageja on tsiviilasjas nr 2-13-14353 esitatud hagis selgesõnaliselt avaldanud, et uksed on tarnitud ja paigaldatud. Tellimuse eest tasus hageja ettemaksuarve (50%) ja kolmas isik teise poole arvest (50%). Kostjale teatati, et hageja kui objekti XXX X Simuna töövõtja ja Freezedry Technology OÜ kui tellija 02.05.2012 tööettevõtuleping on lõpetatud ja arve teine pool peale uste paigaldamist paluti kostjal teha uue töövõtja nimele. Kostja on tellimuse täitnud, mistõttu ei kuulu hageja poolt nõutud summa tagastamisele. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1560 eurot ja menetluskuludelt viivise vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.
6.Hageja tellis kostjalt kaks (lükand)ust ja kostja pidi nimetatud uksed paigaldama hageja ehitusobjektile. Seega on poolte vahel võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 tähenduses sõlmitud suuline töövõtuleping, mille tingimusi ja olemasolu kinnitab kostja tehtud tellimuse kinnitus. - Vaidluse all ei ole, et hageja tasus 15.08.2012 ettemaksu-arve nr 212164 alusel kostjale 27.08.2012 ettemaksu 1068 eurot. Nimetatud ettemaks moodustas 50% tellimuse maksumusest; 50% tellimuse maksumusest tasus kolmas isik, st teise osa 50% tellimusest ei tasunud hageja; kostja lepinguliseks kohustuseks oli kahe (lükand)ukse paigaldamine aadressile Simuna XXX XX X.
7.Hageja nõue kostja vastu põhineb sellel, et kostja ei ole väidetavalt lepingust tulenevat kohustust täitnud ja kostja taganes lepingust. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja või hageja oleks töövõtulepingust taganenud, mistõttu puudub hagejal VÕS § 189 lg 1 järgi õigus nõuda lepingu alusel üle antud ettemaksu tagastamist. Kostja paigaldas kaks (lükand)ust aadressile Simuna XXX XX X.
8.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei andnud kostja tööd hagejale üle, mistõttu ei ole kostja täitnud töö (asja) üleandmise kohustust hageja suhtes. Samas ei anna kõnealuse kohustuse mittetäitmine hagejale õigust nõuda ettemaksu tagastamist. Kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et kostja paigaldas kaks (lükand)ust aadressile Simuna XXX XX X, on töövõtulepinguga silmas peetud eesmärk saavutatud ja töö on valminud. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled ei ole leppinud kokku töö vastuvõtmise tingimustes, mistõttu ei kohaldu VÕS § 637 lg 4. Kuivõrd kostja tehtud töö on valminud, on tasunõue muutunud vastavalt VÕS § 367 lg-le 3 sissenõutavaks.
9.Kuivõrd hagejal ei ole kostja vastu töövõtulepingu alusel tasutud raha tagastamise nõuet või muud töövõtulepingust tulenevat raha tasumise nõuet, on alusetud ka teised hagis esitatud nõuded.
10.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Hageja ei esitanud kohtule TsMS § 176 lg 1 alusel määratud tähtaja jooksul vastuväidet kostja menetluskuludele. Kohus lahendas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse TsMS § 177 lg 4 alusel ja rahuldab avalduse täielikult. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda või saata asi uueks arutamiseks maakohtusse tagasi.
12.Maakohus on asjaolude ebaõige hindamise tulemusena jõudnud valele järeldusele, et kostja poolt on lepinguga võetud kohustus täidetud ja et kostja ei ole lepingust taganenud.
13.Maakohus rikkus menetlusnorme sellega, et luges hageja poolt tellitud töö teostatuks kostja ja kolmanda isiku Kothoi OÜ poolt 10.10.2012 allkirjastatud aktiga. VÕS § 638 sätestab tellijale (hagejale) töö vastuvõtmise kohustuse ja kostja ei ole tõendanud hagejale töö üleandmist või asjaolu, et hageja oleks keeldunud tööde vastuvõtmisest. Samuti on maakohus otsuses tuginenud kostja paljasõnalistele väidetele, nagu oleks hageja objektilt „kõrvaldatud“, eirates Harju Maakohtu otsust asjas 2-13-14535, mille kohaselt hageja taganes lepingust ettevõttega Freezedry Tehcnology OÜ viimase olulise lepingurikkumise tõttu. Maakohus jättis hageja esitatud tõendid kogumis hindamata.
14.Kostja esitas kohtule alles 27.09.2013 väidetavalt 10.10.2012 allkirjastatud akti, mille kohaselt seisuga 10.10.2012 on Kothoi OÜ võtnud kostjalt vastu tööd, paigaldatud uksed objektil aadressiga Simuna XXX XX X. Alates 2012.a detsembrist, kui hageja esindaja pidas kompromissiläbirääkimisi kostja juhatuse liikmega, ei esitanud kostja kordagi sellist seisukohta ega akti. Eeltoodust tulenevalt loobus hageja kohtuasjas nr 2-13-14535 tõstanduste osas nõudest objekti omaniku Freezedry Tehcnology OÜ vastu. Harju Maakohtu 17.09.2013 otsuse järgi asjas 2-13-14535 on Freezedry Tehcnology OÜ kinnitanud, et 2012.a septembri lõpu seisuga on objekt valmis tehtud vaid osaliselt, ülejäänud tööd on tegemata, sh on ehitamata seinad, põrandad, katus, tegemata siseviimistlus, paigaldamata küttesüsteemid. Ilma seinte ja põrandate eelneva väljaehitamiseta ei ole tõstanduste paigaldamine tehnoloogiliselt võimalik ja 10 päevaga seinte ja põrandate väljaehitamine ei ole antud projekti mahtude põhjal mõeldav. Eelnevaga on tõendatud, et kostja poolt esitatud 10.10.2012 akt ei kajasta olukorda õigesti ja on koostatud tagantjärele kohtu eksitamiseks. Kui uksed oleks olnud kostja poolt objektile paigaldatud seisuga 10.10.2012, olnuks kostja poolt eluliselt usutav lähetada see akt hagejale esimese päringu saamisel 2012.a detsembris ja hageja ei oleks 2013.a augustis loobunud nõudest uste maksumuse ja paigalduse osas Freezedry Tehcnology OÜ vastu asjas 2-13-14535. Hageja kuriteokaebuse alusel on Põhja Prokuratuur algatanud kriminaalmenetluse Kothoi OÜ juhatuse liikme KJ tegevuse osas dokumendi võltsimise, võltsitud dokumendi kasutamise ja kelmuse tunnusel.
15.Kostja on lepingust taganenud ja ettemaksu alusel toodetud uksed müünud kolmandale isikule Kothoi OÜ. Kostja ei ole tööd üle andnud ja ka hageja tellija on kohtuasjas 213-14535 kinnitanud, et tõstanduksi paigaldatud ei ole. Maakohtu menetluse käigus ei asunud kostja kordagi positsioonile, et leping on jõus, vastupidi, kostja esitas 10.10.2012 akti, millest nähtub, et kostjal oli leping Kothoi OÜ-ga ja akti sisu kohaselt arvestatakse hageja tasutud ettemaks seadusliku aluseta kolmanda isiku kasuks ja et kostja on lepingust hagejaga taganenud, kuna kostja täidab hagejalt saadud ettemaksu alusel ja kokkuleppel kolmanda isikuga lepingut kolmandale isikule. Eeltoodust
tulenevalt oli maakohtu otsus hagejale üllatav ning vastuolus TsMS § 436 lõigetega 3 ja 4.
16.Maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskulude suurus on maksimummäära lähedane ja jätab arvestamata asjaolu, et maakohus lahendas asja lihtmenetluses. Maakohus ei kontrollinud kostja poolt kantud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Asjaolu, et kostja kinnitab, et menetluskulud on kantud antud menetluses ja/või hageja ei esitanud vastuväidet menetluskuludele, ei vabasta kohut kantud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollist (TsMS § 175 lg 1, Riigikohtu lahend nr 3-2-1107-13 punkt 13). Kostja on lihtmenetluses esitanud paljasõnalise, ühegi õigusliku argumentatsioonita vastulause hagile, arvamuse ja kaks tõendit (millest üks on jõustunud kohtuotsus teises tsiviilasjas), menetluses ei ole peetud kohtuistungeid, aga sellele vaatamata on kohus rahuldanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 1560 eurot, mis on antud tsiviilasja hinna menetluskulude maksimummäära 1600 eurot lähedane menetluskulu. Hagejal oli õigust eeldada oluliselt madalamaid menetluskulusid, lähtudes asja lahendamisest lihtmenetluses. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt, so menetluskulude hagejalt kostja kasuks väljamõistmise osas 1040 eurot ületavas summas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 520 euro saamise osas rahuldamata.
19.Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub muus osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
20.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja tegi hageja poolt 2012.a augustis tellitud töö valmis, st valmistas kaks tõstandust (maakohtu otsuses on ebaõigesti märgitud, et tegemist oli lükandustega) ja paigaldas need ehitisele asukohaga Simuna, XXX XX X. Leping lõppes kohase täitmisega ja hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt 27.08.2012 tasutud ettemaksu tagasi. Hageja ei tõendanud oma väiteid, et kostja taganes lepingust, jättis hageja tellitud töö tegemata ja müüs uksed kolmandale isikule.
21.Tellimuse kinnitusest nähtub, et 50% töö maksumusest tuli tasuda ettemaksuna, mida hageja ka 27.08.2012 tegi ja 50% tuli tasuda peale uste paigaldust (I kd lk 5 ja 7). Asjaolu, et hageja palus 30.11.2012 kostjale saadetud e-kirjas saata arve teise osamakse kohta, viitab selgelt sellele, et hageja oli töö valmimisest teadlik ja soovis tasuda ka teise osamakse. Freezedry Technology OÜ vastu esitatud hagiavalduses (tsiviilasi nr 2-13-14535) kinnitas hageja, et M.K. Door OÜ on uksed tarninud ja paigaldanud (I kd lk 53). Selle tsiviilasja menetluses esitas hageja 19.09.2012 enda poolt allkirjastatud teostatud tööde akti nr 4, mille p 25 all on märgitud teostatud tööna vaidlusalused tõstanduksed (I kd lk 105). Seega olid hageja poolt allkirjastatud akti järgi uksed kostja poolt tehtud ja paigaldatud juba 19.09.2012. Asjaolu, et hageja eest tasus teise osamakse VÕS § 78 lg 1 tähenduses kolmas isik, asja lahendamisel tähtsust ei oma.
22.Lepingulised suhted hageja ja tellija Freezedry Technology OÜ vahel, kelle vahel sõlmitud töövõtulepingu täitmiseks esitas hageja kostjale tellimuse, ei mõjuta hageja kohustusi kostja ees. See, et hageja loobus tsiviilasja nr 2-13-14535 menetluses vaidlusaluste tõstanduste ettemakse 1068 euro nõudmisest Freezedry Technology OÜlt, oli hageja otsustus (I kd lk 125).
23.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus ei kontrollinud menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel nende vajalikkust ja põhjendatust. Riigikohus leidis 09.11.2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09 tehtud lahendis, et menetluskulude väljamõistmine toimub põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi. Seega toimub menetluskulude kindlaksmääramise menetluses sisuliselt kahju hüvitamise nõude maksmapanek, kuigi selleks TsMS-s eraldi ettenähtud menetluslikus korras.
24.14.10.2013 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13 leidis Riigikohus, et alates 01.01.2013 kehtiva TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel tuleb seetõttu (menetluskulude kindlaksmääramine kui kahju hüvitamise menetlus) arvestada mh TsMS § 231 lgtega 2 ja 4, mis reguleerivad asjaolude omaksvõttu. Omaksvõtt TsMS § 231 lg 2 järgi tähendab faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnalist nõustumist kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse. Riigikohus on olnud seisukohal, et TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p 3, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt nt Riigikohtu 29.05.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13). Eeltoodu kehtib ka menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Seega võimaldab TsMS § 175 lg 1 esimene lause jätta menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks võetud.
25.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse saamisel peab kohus toimetama selle TsMS § 176 lg 1 järgi vastaspoolele kätte ja selgitama kaaskirjas avaldusele vastuväidete esitamata jätmise tagajärgi, mh seda, et vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast. Kui vastaspool esitab avaldusele vastuväite, kontrollib kohus kulude põhjendatust ja vajalikkust.
26.Asja materjalist ei nähtu, et maakohus oleks selgitanud hagejale avaldusele vastuväidete esitamata jätmise tagajärgi. Kostja avalduses toodut ei saa lugeda hageja poolt omaksvõetuks ja maakohus oleks pidanud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust kontrollima olenemata sellest, et hageja kostja avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohtul on võimalik see puudus kõrvaldada.
27.Ringkonnakohus leiab, et kostja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses on hagimaterjaliga tutvumine, õiguslik analüüs ja vastuse koostamine ajakuluga 4 tundi. Hageja 17.07.2013 sisu poolest 1,5 leheküljelise vastusega tutvumiseks ja sellele 1 leheküljelise vastuse koostamiseks oli põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund, mitte 2,5 tundi, nagu kostja avalduses märgitud. Asjaolude väljaselgitamiseks kliendiga kohtumisel on piisav ajakulu ringkonnakohtu hinnangul 1 tund, mitte 1,5 tundi. 27.09.2013 täiendavate seisukohtade esitamiseks on piisav ajakulu 2 tundi, mitte 4 tundi, nagu kostja avalduses märgib, sest osaliselt on selles korratud varasemas menetluses avaldatud seisukohti. Arvestades asjaolu, et asja menetleti lihtmenetluses, see ei olnud mahukas ja õiguslikult keerukas, on vajalik ja põhjendatud õigusabile kulunud aeg ringkonnakohtu hinnangul 8 tundi. Arvestades
advokaadi töötunni tasu suurusega 130 eurot, mis on mõistlik tasu suurus, mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1040 eurot (8x130).
28.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, jäävad apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Taotluse lahendamine
29.Ladus Ehitus OÜ esitas 02.06.2014 ringkonnakohtule 27.05.2014 protokolli täiendamise taotluse, milles palub protokolli kanda taotluses märgitud laused.
30.OÜ M.K. Door vaidleb taotlusele vastu.
31.Ringkonnakohus leiab, et Ladus Ehitus OÜ taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. TsMS § 53 lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt või tõendamise aspektist.
32.Ringkonnakohus leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Taotlusest ei nähtu, et protokoll oleks mingis osas ebaõige ja vajaks parandamist. Seadus ei näe ette võimalust täiendada protokolli menetlusosalise soovitud lausetega, millest asja lahendamine või lahendi edasikaebamine ei sõltu. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.