Harju Maakohtu 26.03.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kinnisvara
OÜ
vastu
Kaebuse esitaja ja kaebuse MV määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): MV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX, XXXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX, epost: XXX@XXX ) Kostja (vastustaja): Zelluloosi Kinnisvara OÜ (registrikood 11149834, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja: Mari Rask (e-post: XXX@XXX )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.MV määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 26.03.2015 määrus jätta muutmata.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-248
1.Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-14-248 MV hagis Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu töövaidluses.
2.Riigikohtu 09.03.2015 määrusega MV kassatsioonkaebust mitte menetleda jõustus Harju Maakohtu 29.05.2014 kohtuotsus, millega jäeti rahuldamata MV hagi Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu ning menetluskulud hageja kanda.
3.25.07.2014 esitas kostja esindaja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja ning täiendas seda 16.03.2015. Kokku on Zelluloosi Kinnisvara OÜ kandnud õigusabikulu kogusummas 3233,33 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja palub mõista hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 3233,33 eurot. Hageja seisukoht kostja avaldusele
4.Hageja esitas 24.03.2015 kostja avaldusele vastuväited. Hageja ei nõustu kostja menetluskulude nimekirjaga ning leiab, et kostja menetluskulud on põhjendamatult suured ja ülepaisutatud. Kostja soovib saada menetluskuludena sisuliselt hageja ühe aasta töötasu, mille kostja töösuhtes hagejale tasus.
5.Hageja leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu pole ebamõistlik ning vastab asjakohasele kohtupraktikale. Samas leiab hageja, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on selgelt ülepaisutatud, mistõttu tuleb hagejalt väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada.
6.Kostja poolt esitatud 12.02.2014.a. arve nr 5684 osas leiab hageja, et nimetatud ajakulust (10 tundi), on põhjendatud üksnes 5 tundi. 10 leheküljelise lihtsakoelise hagi vastuse koostamiseks ei kulu objektiivselt rohkem aega, seda enam, et kostja esindaja tegeleb hagejale teadaolevalt igapäevaselt tööõigusega seonduvate vaidlustega, mistõttu on eelduslikult suurem osa hagi vastusest koostatud niikuinii copy-paste stiili kasutades.
7.Kostja poolt esitatud 02.04.2014.a. arve nr 5821 osas leiab hageja, et nimetatud ajakulust (6 tundi 50 minutit) võib põhjendatuks pidada üksnes 4 tundi. Kostja ei esitanud mingeid uusi seisukohti, vaid sisuliselt kordas varasemaid seisukohti, milliste koostamiseks ei saa kuluda niivõrd palju aega.
8.Kostja poolt esitatud 11.06.2014.a. arve nr 5888 osas leiab hageja, et nimetatud ajakulust (7 tundi) võib põhjendatud olla üksnes 3,5 tundi. Asjaolu, et kostja soovib omal initsiatiivil kompromissilepinguid oma kliendiga läbi rääkida ning kohtule kompromissilepingute projekte koostada ja esitada, ei ole põhjendatud kulu. Tegemist on kostja enda „lõbuga“. Kui kostja soovib oma lepinguliselt esindajalt tellida asjatuid kompromissilepingute projekte, siis peab kostja ise antud teenuse ka kinni maksma. Hageja ei palunud kostjal kompromissilepingu projekti koostada.
9.Kostja poolt esitatud 16.09.2014.a. arve nr 6025 osas leiab hageja, et nimetatud ajakulust (6 tundi 30 minutit) peab hageja põhjendatuks ca 3,5 tundi, kuna on ilmne, et varasemate seisukohtade copy-paste stiilis kohtule esitamiseks ei kulu niivõrd palju aega. Apellatsioonkaebuse vastuses pole esitatud uusi ja veenvaid argumente.
10.Kostja poolt esitatud 12.01.2015.a. arve nr 6140 osas leiab hageja, et nimetatud ajakulust (2 tundi) on põhjendatud vaid 1,5 tundi.
11.Hageja peab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks käesolevas tsiviilasjas mitte rohkem kui 17,5 tundi ehk 1750 eurot. Ülejäänu on hageja arvates selgelt ülemäärane ja mittevajalik. Maakohtu määrus
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-248
12.Harju Maakohus rahuldas 26.03.2015 määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 3150 eurot ning jättis kostja avalduse rahuldamata menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks summas 83,33 eurot.
13.Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtub kohus selles, et menetluskulud on jäetud hageja kanda. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.Riigikohtu 11.02.2015 määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Riigikohus täpsustas, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Riigikohus märkis, et kohtul on võimalik hinnata kulude nimekirja, kuhu on lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg märgitud ajavahemikuna.
15.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna kostja taotleb käesolevas asjas menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta summas, siis ei ole käibemaksu küsimus oluline. Kohus leiab, et kostjale osutatud õigusabi tunnihind ilma käibemaksuta 100 eurot, on käesolevas vaidluses mõistlik ja sellise tasumääraga on nõustunud ka hageja.
16.Heli Raidve Tööõigusabi OÜ arve nr 5684, 12.02.2014.a. (hagi vastuse koostamine – 10 lk, vastuväiteid tõendavate dokumentide otsimine – 20 lisa. Tööaeg 10 tundi, õigusabiteenuse maksumus ilma käibemaksuta 1000 eurot) osas kohus hageja väidetega ei nõustu. Antud vaidlus ei olnud kohtu hinnangul sisuliselt lihtne, mh seetõttu, et pooled esitasid palju tõendeid. Kostja vastus keskendub asja sisule (mistõttu ei saa rääkida nn copy-paste stiilist) ning sellele on lisatud palju asja lahendamiseks olulisi tõendeid. Samuti ei olnud hagile vastamine kostja nö vaba valik, vaid kohtu poolt antud kohustus, kusjuures oma seisukohtade põhjendamiseks pidi kostja esitama ka tõendeid. Arvestades eelnevat on kohus seisukohal, et antud arvega seotud töömaht ei ole ülepaisutatud. Kohus leiab, et antud arvega seotud ajakulu kokku 10 tundi on põhjendatud ja vajalik.
17.Heli Raidve Tööõigusabi OÜ arve nr 5821, 02.04.2014.a. (kostja vastuväidete/seisukohtade koostamine – 5 lk, täiendavate tõendite esitamine – 9 lisa, kohtuistungil 19.03.2014 esindamine. Tööaeg 6 tundi 50 minutit, õigusabiteenuse maksumus ilma käibemaksuta 683,33 eurot) osas leiab kohus, et hageja vastuväited antud arve osas ei ole põhjendatud. Täiendavate seisukohtade/vastuväidete koostamine oli antud juhul tingitud eelkõige hageja enda esindajate poolt 17.02.2014 esitatud mahukatest seisukohtadest ja lisadest, millele vastamist võib antud asjaoludel mõistlikuks pidada. Arvestades kostja 03.03.2014 vastuväidete mahtu (tl 173-178, I kd) ja lisatud dokumente, samuti kostja esindaja poolt 19.03.2014 kohtuistungil osalemist, ei saa sellega seotud ajakulu 6 h ja 50 minutit pidada ülemääraseks. Arvestades eelnevat on kohus seisukohal, et antud arvega seotud töömaht ei ole ülepaisutatud. Kohus leiab, et antud arvega seotud ajakulu kokku 6 h ja 50 minutit on põhjendatud ja vajalik.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-248
18.Heli Raidve Tööõigusabi OÜ arve nr 5888, 11.06.2014.a. (kohtuistungi ettevalmistamine, kliendiga kompromisslepingu sõlmimise läbirääkimine, kompromisslepingu esitamine, toimikuga tutvumine 07.05.2014, kohtukõne teeside koostamine – 5 lk, kohtuistungil 09.05.2014 esindamine. Tööaeg 7 tundi, õigusabiteenuse maksumus ilma käibemaksuta 700 eurot) nõustub kohus hagejaga osaliselt. Kohtule ei ole kontrollitav, kui suures ulatuses on arve nr 5888 seotud kliendiga kompromisslepingu sõlmimise läbirääkimiste ja kompromisslepingu esitamisega, leides, et nimetatud toimingud ei pruukinud olla käesolevas menetluses põhjendatud ja vajalikud. Samas on selge, et kostja esindaja pidi valmistuma 09.05.2014 kohtuistungiks, kohtutoimikust on nähtav kohtukõne teeside koostamine ja kohtuistungil osalemine, samuti on kostja esindaja tutvunud toimikuga. Kohus hindab nimetatud kontrollitavatele toimingutele kulunud põhjendatud ajaks kokku 6 tundi ja 10 minutit. Arvestades eeltoodut, vähendab kohus arvega nr 5888 seotud õigusabi ajakulu 50 minuti võrra Arvega nr 5888 seotud põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 6 tundi ja 10 minutit.
19.Heli Raidve Tööõigusabi OÜ arve nr 6025, 16.09.2014.a. (apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 11 lk. Tööaeg 6 tundi 30 minutit, õigusabiteenuse maksumus ilma käibemaksuta 650 eurot) osas märgib kohus, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamine kostja poolt oli tingitud hageja poolt esitatud põhjendamatuks osutunud apellatsioonkaebusest, millele Tallinna Ringkonnakohus kohustas kostjat vastama. Kohus leiab, et apellatsioonkaebusele kostja esitatud vastuse sisu ja mahtu arvestades tuleb nimetatud vastusega seotud ajakulu 6 tundi ja 30 minutit lugeda igati mõistlikuks. Põhjendamatu on hageja etteheide, nagu oleks apellatsioonkaebuse vastus koostatud nn copy-paste stiilis. Arvestades eelnevat on kohus seisukohal, et antud arvega seotud töömaht ei ole ülepaisutatud. Kohus leiab, et antud arvega seotud ajakulu kokku 6 h ja 30 minutit on põhjendatud ja vajalik.
20.Heli Raidve Tööõigusabi OÜ arve nr 6140, 12.01.2015.a. (apellatsioonimenetluses istungi ettevalmistamine, istungil esindamine Tallinna Ringkonnakohtus, protokolli parandamise taotluse kohta seisukoha koostamine. Tööaeg 2 tundi, õigusabiteenuse maksumus ilma käibemaksuta 200 eurot) ei nõustu kohus hageja täpsustamata etteheitega. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu seoses antud arvega mõistlikus suuruses. Kohus märgib, et nii ringkonnakohtu istungi pidamine kui protokolli parandamise taotlusele vastamine olid antud juhul tingitud hagejast, kes taotles suulist menetlust ning esitas rahuldamata jäetud protokolli parandamise taotluse. Arvestades eelnevat on kohus seisukohal, et antud arvega seotud töömaht ei ole ülepaisutatud. Kohus leiab, et antud arvega seotud ajakulu kokku 2 tundi on põhjendatud ja vajalik.
21.Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud kokku ajalises mahus 31,5 h (10 tundi + 6 tundi ja 50 minutit + 6 tundi ja 10 minutit + 6 tundi ja 30 minutit + 2 tundi). Võttes aluseks asjaolu, et kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on mahus 31,5 h, siis kostja esindajatasu tunnihinda 100 eurot/h arvestades tuleb hagejalt kostja lepingulise esindaja õigusabi eest välja mõista kokku 3150 eurot (31,5 x 150). Kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jääb rahuldamata 50 minutile vastavas summas 83,33 eurot. Määruskaebus
22.Hageja esitas maakohtu määrusele 20.04.2015 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega mõisteti MV-lt Zelluloosi Kinnisvara OÜ kasuks välja 3150 eurot ning teha uus kohtumäärus, millega mõista MV-lt Zelluloosi Kinnisvara OÜ kasuks välja 1800 eurot, määruskaebusmenetlusega seonduvad menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-248
23.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on liiga kergekäeliselt hinnanud vastustaja menetluskulusid vajalikeks ning jätnud seejuures tähelepanuta asjaolu, et vastustaja soovib saada menetluskuludena sisuliselt määruskaebuse esitaja ühe aasta töötasu, mille vastustaja määruskaebuse esitajale töösuhte raames tasus. Arvestades, et aastas on ca 250 tööpäeva, siis teeb see kokku 2000 töötundi. Maakohtu kohtumääruse kohaselt on vastustaja esindaja kulutanud 31,5 töötundi. Arvestades, et töö hind kokku on sisuliselt sama ehk ca 3150 eurot, siis pidi määruskaebuse esitaja ühe juristi töötunni teenimiseks tegema tööd koguni 63,5 töötunni ulatuses ehk ca 1,5 nädalat. Määruskaebuse esitaja on arvamusel, et juristi töötund ei ole ega saagi olla võrdsustatav miinimumtöötasu teeniva isiku 1,5 nädala töötasuga.
24.Määruskaebuse esitaja on jätkuvalt seisukohal, et maakohus pole sisuliselt vastustaja menetluskulude suurust hinnanudki, vaid on seda teinud üksnes formaalselt ja pealiskaudselt. Vastustaja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks käesolevas tsiviilasjas on mitte rohkem kui 17,5 tundi ehk 1750 eurot.
25.Heli Raidve Tööõigusabi OÜ arve nr 5684, 12.02.2014.a. osas kohtu poolt antud seisukoha osas on määruskaebuse esitaja arvamusel, et vaidluse keerulisus ei sõltu kohtule esitatavate tõendite arvust, seda enam, et tõendite hindamisega tegeleb eelkõige kohus, mitte vastustaja lepinguline esindaja. Kuigi vastustaja vastus peab mõistagi keskenduma asja sisule, tuleb arvestada asjaoluga, et vastustaja lepinguline esindaja on tuntud tööõiguse asjatundja, kellele valdav osa vastuväiteid pidi olema juba hagi läbilugemise järgselt teada ning varasemates menetlustes läbi kirjutatud, mistõttu oli võimalik kasutada nn copy-paste stiili. Seega ei ole 10-tunnine ajakulu eluliselt usutav ning vajalikuks ja põhjendatud õigusabiteenuse ajakuluks tuleb lugeda 5 tundi.
26.Heli Raidve Tööõigusabi OÜ arve nr 5821, 02.04.2014.a. osas võib nimetatud ajakulust määruskaebuse esitaja hinnangul põhjendatuks pidada üksnes 4 tundi. Juba läbi töötatud asjas täiendavate seisukohtade esitamisele ei saa kuluda niipalju aega. Maakohus pole sisuliselt ajakulu hinnanudki ega põhjendanud, kuidas on niivõrd suur ajakulu põhjendatud. Maakohus pole hinnanud ka dokumendi kohtule esitamise põhjendatust. Kohus suudab ise ka tõendeid hinnata, milleks pole alati vaja mingite täiendavate ja korduvate seiskohtade esitamine, nagu maakohus on ekslikult leidnud. Maakohtu seisukohtadest järeldub, et maakohus justkui ei saaks ise asjaolude hindamise ja kvalifitseerimisega hakkama, et menetluses on vaja produtseerida korduvaid dokumente. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et korduvate menetlusdokumentide produtseerimine pole mõistlik praktika.
27.Heli Raidve Tööõigusabi OÜ arve nr 5888, 11.06.2014.a. osas ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtu seisukohaga, et vajalikud ja põhjendatud on õigusabikulud koguni 6 tunni ja 10 minuti ulatuses. Maakohus pole motiveerinud, mille põhjal maakohus leiab, et kompromissilepingu projekti koostamisele kulus vaid 50 minutit. Pigem on kompromissilepingu koostamisele kulunud ca 2,5 tundi, arvestades kompromissilepingu mahtu. Ühtlasi ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtu seisukohaga, et kohtus kohtutoimikuga tutvumas käimine on vajalik ja põhjendatud ajakulu. Olukorras, kus kohus edastab ise kõik dokumendid menetlusosalistele, on kohtus kohtutoimikuga tutvumas käimine üksnes antud kulu kandva isiku „eralõbu“. Kohtus toimikuga tutvumas käimiseks puudus mistahes vajadus, mistõttu eelduslikult käis vastustaja esindaja toimikuga tutvumas üksnes seetõttu, et vastustajale esitada kopsakam õigusteenuse arve. Määruskaebuse esitaja ei pea selgelt mittevajalikke kulutusi hüvitama. Seega on määruskaebuse esitaja jätkuvalt seisukohal, et põhjendatud saab olla üksnes ca 3,5 tundi.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-248
28.Heli Raidve Tööõigusabi OÜ arve nr 6025, 16.09.2014. osas ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtu seisukohtadega, kuivõrd maakohtu seisukohad on vastuolulised. Kui maakohus leiab, et apellatsioonkaebus oli põhjendamatu, siis määruskaebuse esitaja on veendunud, et põhjendamatule apellatsioonkaebusele puudus üldse pikemalt vastamiseks vajadus. Vastustaja ei ole apellatsioonkaebuse vastuses esitanud mistahes uusi argumente või väiteid, mistõttu apellatsioonkaebuse vastusele kulunud ajakulu ei ole võimalik põhjendatuks lugeda, seda enam, et suurem osa apellatsioonkaebuse vastusest on koostatud copy-paste stiilis ning kogu positsioon oli maakohtus tegelikkuses ju läbi töötatud. Selliselt on määruskaebuse esitaja jätkuvalt arvamusel, et põhjendatud ajakulu on kokku vaid 3,5 tundi.
29.Määruskaebuse esitaja nõustub maakohtu seisukohtadega, mis puudutab Heli Raidve 12.01.2015 Tööõigusabi OÜ arvet nr 6140, milles märgitud ajakulu on 2 tundi. Määruskaebuse esitaja on lõppkokkuvõttes seisukohal, et vastustaja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks käesolevas tsiviilasjas on mitte rohkem kui 18 tundi ehk 1800 eurot.
30.Maakohus ei ole veenvalt motiveerinud, kuidas saab põhjendatuks lugeda 3150 eurot kui määruskaebuse esitaja kogu aasta sissetulekut. Selline tulemus pole mitte üksnes ebaõiglane, vaid ka ebamõistlik ning tekitab olukorra, kus miinimumtöötasu saavatel töötajatel puudub kohtumõistmisele tegelikkuses ligipääs. Menetluse edasine käik
31.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus kostjalt vastust.
32.Kostja palus määruskaebuse jätta rahuldamata ja kohtumääruse muutmata. Kostja leiab, et määruskaebuse esitaja ei ole esitanud mingeid faktilisi ega õiguslikke väiteid selle kohta, millest tuleneb maakohtu õigusrikkumine määruse tegemisel ja milles see rikkumine seisneb. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et vaidlus ei olnud sisuliselt lihtne. Vastustaja poolt maakohtule esitatud dokumendid ei olnud copy-paste stiilis. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Mida keerukam on vaidlus, seda rohkem on vaja väidete tõendamiseks esitada tõendeid, sest kohus ei saa otsuse tegemisel tugineda tõendamata väidetele. Vastustaja oli kohustatud esitama vastuväited hagile ja neid ka tõendama, samuti esitama vastuväited koos tõenditega hageja täiendavatele seisukohtadele ja lisadele. Hagiavalduse esitas kohtule määruskaebuse esitaja, mitte vastustaja. Kohus andis pooltele aega kompromisslepingu sõlmimiseks, mistõttu kompromisslepingu projekti koostamine tulenes kohtu poolt antud kohustusest. Kohtuistungil esindamiseks ja kohtu küsimustele vastamiseks oli vastutaja kohustatud olema suuteline viitama kohtutoimiku lehekülgedele, et kinnitada oma väiteid toimikusse esitatud tõenditega. Kohtuistung kestis 1 tund ja 10 minutit. Nii kirjalike kohtukõne teeside esitamine, kui ka toimikuga kursis olemine vähendab kohtuistungile kulunud aega. Apellatsioonkaebuse vastuse pikkus oli 11 lehekülge. Vastustaja on ajakulu arvestamisel juba arvesse võtnud varem esitatud väidete kordamist. Apellatsioonkaebuse vastus sisaldab põhjalikku maakohtu otsuse analüüsi, kuna ka maakohtu otsus oli väga põhjalik, samuti vastuväiteid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta. Õige on ka maakohtu seisukoht, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamine oli tingitud määruskaebuse esitaja poolt esitatud põhjendamatuks osutunud apellatsioonkaebusest, millele Tallinna Ringkonnakohus kohustas kostjat vastama. Määruskaebuse esitaja poolt menetluskulude suuruse sidumine oma töötasuga, ei oma antud asjas puutumust ja tuleb jätta tähelepanuta, sest käesolevas
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-248 tsiviilvaidluses ei olnud vaidluse esemeks määruskaebuse esitaja töötasu suurus ja õigsus.
33.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
34.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu 26.03.2015 kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
35.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohadega, et käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud ajakuluks 18 tundi ja maakohus on menetluskulude väljamõistmisel otsuse teinud kergekäeliselt ning pealiskaudselt. Ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohus on kaevatavas määruses piisavalt analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes menetlusosalise esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning määranud kindlaks menetluskulud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.
36.Ringkonnakohus ei nõustu ka ülejäänud määruskaebuses toodud seisukohtadega. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolev tsiviilasi oli keskmisest keerukam töövaidlus, milles töölepingu ülesütlemise kehtivust ja õiguspärasust hinnates tuli menetlusosalistel rohkete detailide ja asjaolude tõttu esitada mahukaid menetlusdokumente ja erinevaid tõendeid. Toimunud on kolm kohtuistungit. Kostja poolt koostatud menetlusdokumendid on põhjalikud ja sisult erinevad. Toimikuga tutvumine on menetlusosalisele seadusega ettenähtud õigus (TsMS § 59) ja apellatsioonkaebusele vastamine menetlusosalise seadusest tulenev kohustus (TsMS § 641 lg 1, § 642), seetõttu ei ole põhjendatud hageja väited, et nende toimingute eest peaks esindaja tasu väljamõistmine olema piiratud. Hageja avaldas ise 19.03.2014. toimunud kohtuistungil, et ta ei välista kompromissi sõlmimist. Võimaliku kompromissi sõlmimine oli istungi edasilükkamise põhjuseks. Sellest tulenevalt ei ole kostja poolt kompromissi ettevalmistamiseks tehtud kulud põhjendamatud.
37.Riigikohus on 27. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Riigikohus leidis, et tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Käesolevas tsiviilasjas oli lisaks hageja varalistele nõuetele vajalik menetleda ka hageja mittevaralist nõuet sh ka alternatiivnõuet. Ringkonnakohus viitab, et ka määruskaebuse esitaja apellandina
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-248 on ise leidnud, et vaatamata väikese hagihinnaga kohtuasjale ei olnud tegu lihtsa kohtuasjaga (II kd, tlk 65). Ringkonnakohtu arvates tuleb arvestada ka asjaoluga, et poolte vaidlus läbis kõik kohtuastmed, lõppedes sellega, et Riigikohus ei võtnud hageja kassatsioonkaebust menetlusse.
38.Määruskaebuse esitaja väide, et maakohus oleks pidanud menetluskulude väljamõistmisel lähtuma määruskaebuse esitaja aasta sissetulekust ei ole kooskõlas seaduse mõttega ega kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et määruskaebuse esitajat on kõigis kohtuastmetes esindanud lepingulised esindajad (maakohtus ja ringkonnakohtus kaks advokaati, sealjuures korraga ka istungil ja kassatsioonkaebuse koostamisel kolmas advokaat), millest järeldub ringkonnakohtu arvates see, et hagejale pidi olema ettenähtav võimalik vastaspoole menetluskulude suurus.
39.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
40.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom Ande Tänav
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.