Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 03.01.2014 esitas MV (hageja) Harju Maakohtule Zelluloosi Kinnisvara OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et 29.12.2011 poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemine 04.12.2013 ülesütlemiseavaldusega on tühine või, alternatiivnõudena, tühistada töölepingu ülesütlemine 04.12.2013 ülesütlemiseavaldusega hea usu põhimõttega vastuolu tõttu, lõpetada tööleping, mõista kostjalt välja hüvitis 291,21 eurot etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest ja hüvitis 873,63 eurot töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest (TLS § 100 lg 5, § 107 lg 1, lg 2, § 109 lg 1). Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juurde tööle projektijuhina 0,5 töökoormusega alates 02.01.2012 (tl 7-9; I köide). 04.12.2013 kutsuti hageja üllatuslikult advokaadibüroo Rask kontorisse asukohaga Toompuiestee 33A, Tallinn, kus anti allkirja vastu üle töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus (tl 10-14), mille kohaselt ei olnud kostja rahul sellega, kuidas kulges kostja ja Rudy Grupp OÜ vahel 12.06.2012 sõlmitud lepingu täitmine ja AS Transcom ja OÜ Tameno vahel 05.04.2013 sõlmitud lepingu täitmine. Sisuliselt heidetakse hagejale ette, et tööandja äripartner (ja ka kolmanda isiku äripartner) ei täitnud oma kohustusi ja et lepingutingimused ei vastanud turutingimustele. Hageja ei nõustunud sellise lähenemisega. Hageja ei saa vastutada tööandja äripartnerite, liiatigi muude isikute äripartnerite kohustuste täitmise eest. Kuna AS Transcom ja OÜ Tameno vahelise töövõtulepingu pooleks kostja kui hageja tööandja ei olnud, siis ei olnud hagejal kohustust teha sellega seoses mingeid toiminguid. Juhtkonna korraldusel täitis hageja teatud ülesandeid ka seoses AS-i Transcom ja OÜ Tameno vahelise töövõtulepinguga. Hageja toonitas, et mõlema lepingu sõlmimise otsustas vastava äriühingu juhatus, mitte tema. Hageja töölepingu p-s 3.3. on öeldud, et töötaja tööülesanded on täpsustatud ametijuhendis. Töölepingu p 3.6. teine lause sätestab, et töötaja on kohustatud järgima tööandja poolt kehtestatud ameti- ja tööjuhendeid, teenindusstandardit, töösisekorraeeskirju ja tööandja poolt antud tööalaseid korraldusi. Töölepingu p-s 5.2. mainitakse tööandja poolt kehtestatud dokumenti, milline reguleerib tööandja töötajate üldist töökorraldust. Eeltoodule vaatamata ei olnud ametijuhendit, tööjuhendit, teenindusstandardit, töösisekorraeeskirju ega mis tahes töökorralduse reegleid kostja ettevõttes kehtestatud ega hagejale tutvustatud. Hageja pidi täitma oma töölepingulisi kohustusi õiguslikus ja korralduslikus ebamäärasuses, teadmata täpselt, mis on tema ülesanded, kohustused, volitused ja pädevuse piirid. Hageja leidis, et arvestades kostja ettevõttes valitsevat korralagedust ja haldussuumatust ning TLS § 16 lg 2 johtuvalt peab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel arvestama tavapärasest oluliselt madalama hoolsusmääraga. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja märkis, et hageja tööülesandeks oli tööandja ja tööandjaga samasse kontserni kuuluvate äriühingute projekteerimise- ja ehitusprojektide juhtimine, muu hulgas Masina 18 ja Vallikraavi silla projektide juhtimine. Kostja soovis rajada AS-le Tallinna Küte kuuluvasse hoonesse Tallinnas Masina 18 kultuuri- ja meelelahutusürituste

korraldamiseks sobilikud ruumid. Üürilepingus ettenähtud projekteerimise- ja ehitustööde korraldamise tegi kostja ülesandeks hagejale. Hageja saatis 12.03.2012 mõningatele ehitusfirmadele soovi saada hinnapakkumine projekteerimis- ja ehitustööde läbiviimiseks (tl 50, I köide). Saadud pakkumiste hulgast valis hageja välja firma Rudy Grupp OÜ, kellega vastavalt hageja ettepanekule sõlmis kostja 12.06.2012 üürilepingus ettenähtud kohustuste täitmiseks projekteerimis- ja ehitustööde lepingu (väljavõte tl 51-54, I köide). Kostjaga samasse kontserni kuuluv äriühing AS Transcom oli kohustatud teostama Pärnu Vallikraavi silla rekonstrueerimise. AS Transcom tellis kostjalt kui kontserni kinnisvaraga tegelevalt äriühingult silla rekonstrueerimiseks vajalike tegevuste korraldamise. Hageja ehitaja leidmiseks pakkumisi ei võtnud, vaid tegi AS-le Transcom ettepaneku sõlmida töövõtulepingu OÜ-ga Tameno. AS Transcom sõlmis OÜ-ga Tameno töövõtulepingu 05.04.2013 silla rekonstrueerimistööde teostamiseks (tl 55-57, I köide). Tööde teotamise tähtaeg oli 30.10.2013. Hageja kui projektijuhi kohustuseks mõlema projekti teostamisel oli eelkõige lähtuvalt tellija huvist kontrollida töövõtjate poolt lepingus ettenähtud tööde teostamise kulgemist, tähtaegadest kinnipidamist ja töövõtjate poolt esitatud arvete vastavust teostatud tööde hulgale, sealjuures kinni pidada lepingus kokkulepitud tööde maksumusest. Hageja pidi esitama peale töövõtjate poolt esitatud arvete õigsuse ja tehtud töödele vastavuse kontrollimist arved tasumiseks tellijale. 2013 oktoobris oli selge, et vaatamata kostja ja Tallinna Küte AS mõistvale suhtumisele, ei ole töövõtja Rudy Grupp OÜ suutnud Masina 18 projekteerimistöid valmis teha, rääkimata ehituse alustamisest. Üürilepingust tulenevalt ütles AS Tallinna Küte 16.10.2013 lepingu erakorraliselt üles (tl 58, I köide). Üürilepingu erakorralise ülesütlemise tulemusena katkes kostja jaoks üüripinnaga seonduv oluline äriprojekt, mille tulemusel tekkis kostjale oluline varaline kahju juba äriprojektile kulutatud summade ja tulevikus saamatajäänud tulu näol. Kostja asus välja selgitama Rudy Grupp OÜ-ga sõlmitud projekteerimis- ja ehituslepingu täitmise asjaolusid, mille tulemusena selgus, et hageja kui projektijuht ei olnud jälginud tööde teostamise ajakava, oli aktsepteerinud projekteerimistööde mittetähtaegset täitmist, oli kostja juhatust tööde käigust informeerides viinud kostja eksimusse täiendavate tööde vajadusest ja tööde ettenägematust keerukusest, millega pidevalt põhjendas tööde mitteõigeaegset teostamist, tööde kallinemist ning täiendavate arvete maksmise vajadust. Kostja tellis Rudy Grupp OÜ poolt oktoobriks 2013 tehtud projekteerimistööde maksumuse kohta Arhitektuuribüroolt Korrus sõltumatu hinnangu, millest selgus, et Rudy Grupp OÜ poolt teostatud tööde kvaliteet on halb ja valmistehtud tööde maksumus nende hinnangul on 7200 eurot koos käibemaksuga (tl 62-66, I köide). Kostja viis läbi ka hageja poolt Vallikraavi silla projekti juhtimise kontrolli, mille tulemusel selgus, et hageja oli jätnud täitmata oma kohustused Vallikraavi silla projekti juhtimisel. Hageja ei olnud lepingu sõlmimisel kontrollinud töövõtjal ehitustööde tegemise õigust (Majandustegevuse registri andmetel puudub OÜ-l Tameno tegevusluba), töövõtja poolt nõutud lepingutasu vastavust turuhindadele (pole võtnud teisi pakkumisi), pole jälginud ega nõudnud töövõtja poolt tööde teostamise tähtaegadest kinnipidamist, ei ole informeerinud tellijat viivitustest ja töövõtjapoolsest lepingu rikkumisest. OÜ Tameno poolt jäid kokkulepitud tööd teostamata ja AS Transcom on seetõttu rikkunud kokkulepet Pärnu Linnavalitsusega. AS Transcom taganes lepingust OÜ-ga Tameno. Kostja kontrollis seejuures ka OÜ-ga Tameno töövõtulepingus kokkulepitud tööde maksumuse vastavust turuhindadele, võttes teise pakkumise samale tööle OÜ-lt Hüdraks. Saadud pakkumise alusel on Vallikraavi silla projekti tööde maksumuseks 1600 eurot (pakkumine, tl 68-69, I köide) . Hageja poolt AS-le Transcom soovitatud töövõtja OÜ-ga Tameno sõlmitud töövõtulepingus on tööde maksumuseks 30 000 eurot, millest kostja oli ära maksnud 2013 oktoobriks 22 800 eurot (tl 70, I köide). Seega on hageja, kelle kohustus tellijapoolse projektijuhina oli leida tellija huvidest lähtuvalt soodsaim töövõtja, teinud ettepaneku sõlmida töövõtuleping turuhinnast kordades kõrgema hinnaga.

Kostja oli seisukohal, et kaheaastase töösuhte jooksul on hageja järjepidevalt teadlikult ja tahtlikult jätnud nõuetekohaselt täitmata oma töökohustused, töökohustuste mittenõuetekohase täitmisega tekitanud kostjale olulise varalise kahju summas 124 847,50 eurot, arvesse võtmata käibemaksu ja tulevikus saamata jäänud tulu, põhjustanud kolmandate isikute usaldamatuse kostja vastu ja kahjustanud kostja mainet, mistõttu kostja oli kaotanud igasuguse usalduse hageja vastu. Kostja otsustas töölepingu hagejaga üles öelda 04.12.2013 TLS § 88 lg 1 p 5, p 6 ja p 7 alusel seoses tööandja usalduse kaotusega töötaja vastu, kolmandate isikute usaldamatuse põhjustamisega tööandja vastu ja süüliselt olulise varalise kahju tekitamisega tööandjale. Seega ei saa hageja tugineda nõude esitamisel TLS §-le 106 (tööandja ülesütlemise vaidlustamine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega). Maakohtu otsus 29.05.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus tegi otsuse lihtmenetluse normide järgi, pidades erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Vaidlus puudub selles, et pooltevahelise töölepingu p 3.1 kohaselt asus hageja kostja juurde tööle projektijuhi ametikohale. Vastavalt töölepingu p-le 3.3 on töötaja tööülesanded täpsustatud ametijuhendis. Töölepingu p 3.6 teine lause sätestab, et töötaja on kohustatud järgima tööandja poolt kehtestatud ameti- ja tööjuhendeid, teenindusstandardit, töösisekorraeeskirju ja tööandja poolt antud tööalaseid korraldusi (tl 7, I kd). Vaatamata ametijuhendi puudumisele, oli hageja kohustuseks projektijuhina Tallinnas Masina 18 projekti juhtimine ja Pärnus Vallikraavi silla projekti juhtimine. Hageja poolt Tallinnas Masina 18 projekti ja Pärnus Vallikraavi silla projekti juhtimine nähtub mh järgmistest kohtutoimiku I köites olevatest tõenditest: tl 50 hageja 12.03.2012 e-kiri; tl 180-205 projekteerimis- ja ehitustööde tööettevõtuleping, mille p 9.1. kohaselt on tellija esindajaks hageja; tl 71-72 hageja e-kirjad; tl 75 hageja 22.09.2013 e-kiri; tl. 76 hageja 01.03.2012 e-kiri; tl 78 hageja 11.11.2013 e-kiri; tl 79 hageja 03.11.2013 e-kiri; tl 80 hageja 25.04.2012 e-kiri; tl 81 hageja 03.11.2013 ekiri; tl 82 hageja 26.09.2013 e-kiri; tl 83 hageja 14.11.2013 e-kiri; tl 110, 112, 115, 125 hinnapakkumiste edastamine. Tl 179 asuvas e-kirjas on hageja otsesõnu nimetanud talle koordineerimiseks antud projektidena mh Masina 18 projekti ja Vallikraavi silla projekti. Tl 208 asuva 22.05.2013 e-kirja kohaselt on hageja edastanud Vallikraavi silla projekti puudutava arve, tl 210 asuva 02.05.2013 e-kirja kohaselt on hageja palunud tasuda viidatud projektidega seotud arveid. Hageja otsest seotust Masina 18 projektiga kinnitavad ka tl 211-214 asuvad hageja e-kirjad. Lisaks, hageja ei eita Masina 18 projekti juhtimist ning hagiavalduses on hageja kinnitanud, et juhtkonna korraldusel täitis hageja teatud ülesandeid ka seoses AS Transcom ja OÜ Tameno vahelise töövõtulepinguga (Vallikraavi silla projekt). Eelnimetatud tõendid kinnitavad hageja süstemaatilist tegevust seoses Tallinnas Masina 18 projekti juhtimisega ja Pärnus Vallikraavi silla projekti juhtimisega. Samas oli hagejal TLS § 17 lg 1 kohaselt õigus keelduda täitmast kostja selliseid korraldusi, mis ei olnud seotud töölepinguga. Seega, täites kostja korraldusi seoses Tallinnas Masina 18 projekti juhtimisega ja Pärnus Vallikraavi silla projekti juhtimisega, pidi hageja ka ise möönma, et nende projektide juhtumine kuulus tema töölepinguliste ülesannete hulka. Samuti, vaimset tegevust nõudvatel töödel (milleks vaieldamatult oli ka hageja töö projektijuhina) ei ole reeglina võimalik tööülesandeid väga detailselt määratleda. Projektijuhi töö ja tööülesanded on pidevas muutumises, sõltudes mh kolmandate isikute käitumisest, kolmandate isikute pakkumistest jne. Seetõttu ei tegutsenud hageja õiguslikus ja korralduslikus ebamäärasuses. Endise Pärnu linnapeana olid hagejal

piisavad kogemused ja teadmised selleks, et vajadusel enda tööülesandeid täpsustada. Töölepingu seaduse (TLS) § 16 lg 1 kohaselt töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Seega sõltub töökohustuste täitmine mitte üksnes tööandja korraldustest ja määratletud tööülesannetest, vaid lojaalne töötaja peab alati silmas pidama ka tööandja kasu ja töö iseloomu. Kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5, 6 ja p 7 alusel ei ole tühine. Antud asjas on täidetud hagejaga töölepingu ülesütlemise eeldused. Et hageja on pannud toime teod, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu ja kolmandate isikute AS Tallinna Küte, AS Transcom ja Pärnu linna usaldamatuse kostja vastu ning millega hageja tekitas süüliselt ja olulisel määral kahju kostja varale, kinnitavad mh järgmised asjaolud ja tõendid. 14.11.2013 käis AS Transcom juhatuse liige KK Vallikraavi silda vaatamas ja selgus, et töövõtja ei ole seal midagi veel teinud (tl 83, I köide). Hageja 14.11.2013 e-kirjast selgub, et „... tänaseks on tähtaeg vähemalt töövõtja tõlgenduse kohaselt peatunud, kuni hinna ja tähtaja osas on Transcomiga kokkulepe saavutatud. Ka töövõtja tahab teada - Mis toimub? Täna seisab kõik Transcomi taga ...“ (tl 83, I köide). Samas Pärnu abilinnapeale kinnitas hageja, et sild võiks valmis saada septembri keskpaigas (tl 84, I köide). Novembris 2013 ei olnud töövõtja aga veel töödega alustanud ja hageja kostjapoolse projektijuhina leidis, et asi seisab AS Transcom taga. Seejuures ei olnud adekvaatne hageja seisukoht, et tööde tähtaeg oli peatanud, kuni hinna ja tähtaja osas on Transcomiga kokkuleppe saavutatud. Kujunenud olukorras ei arvestanud hageja tööandja kasu ja oma töö iseloomu, süüdistades tööde mitteteostamises sisuliselt AS Transcom, mitte aga töövõtjat, kes polnud töid lepingu kohaselt teostanud, vaatamata töövõtjale makstud 22 800 eurole. Hageja ei teostanud projektijuhina nõuetekohast järelevalvet Vallikraavi silla projekti täitmise üle, mille tagajärjel jäid tööd lepingus kokkulepitud tähtajaks 30.10.2013 teostamata, vaatamata töövõtjale tasutud rahale. Hageja jättis täitmata oma kohustused Vallikraavi silla projekti juhtimisel mh sellega, et ei jälginud ega nõudnud töövõtja poolt tööde teostamise tähtaegadest kinnipidamist, ei informeerinud tellijat õigeaegselt viivitustest ja töövõtjapoolsest lepingu rikkumisest. Sellised kohustused tulenesid hagejale hageja kui projektijuhi töö iseloomust ja töötaja üldisest lojaalsuskohustusest (TLS § 15 lg 2, § 16 lg 1). Hageja kui projektijuht ei olnud jälginud tööde teostamise ajakava ja oli aktsepteerinud projekteerimistööde mittetähtaegset täitmist. Vaatamata asjaolule, et projekteerimistööd olid tegemata, oli hageja edastanud kostjale tasumiseks Rudy Grupp OÜ arved. Hageja oli alusetult aktsepteerinud Rudy Grupp OÜ poolt esitatud arveid lisatööde kohta, jättes kontrollimata projekteerimistööde kallinemise põhjendatuse. Projekteerimistööde maksumus lepingu alusel oli 12 000 eurot (tl 186, I kd). Oktoobris 2013 selgus, et hageja oli aktsepteerinud ja esitanud tasumiseks kostjale töövõtja Rudy Grupp OÜ arveid summas 67 017 eurot (tl 61, I köide). Hinnakokkulepped lisatööde ja tööde kallinemise osas oli jätnud hageja dokumenteerimata, mistõttu ei ole võimalik tagantjärele selgitada, milles seisnesid lisatööd või tööde kallinemine ja millistes summades töövõtjaga oli tööde kallinemine kokku lepitud. Arhitektuuribüroo Korrus hinnangust selgus, et Rudy Grupp OÜ poolt teostatud tööde kvaliteet on halb ja valmis tehtud tööde maksumus nende hinnangul on 7200 eurot koos käibemaksuga (tl 62-66, I köide). Kostjal õnnestus vaidluses Rudy Grupp OÜ-ga saada tagasi 25 000 eurot käibemaksuga (tl 78, I kd), mis kinnitab, et ka Rudy Grupp OÜ ise tunnistas oma rikkumist ja kokku lepitud tööde teostamata jätmist. Samas tekkis kostjale kahju Rudy Grupp OÜ-le põhjendamatult makstud arvete tõttu, milliste summade tagastamist saavutada ei õnnestunud.

Hageja ebalojaalsust kostja suhtes, millega ta põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu, kinnitab ka hageja poolt 22.09.2013 kostjale saadetud e-kiri, milles hageja kirjutab: „Masina

töödest. Kui OÜ Hüdraks oli töövõtja, siis tõenäoliselt ta ka seal midagi tegi. Need tööd, maksumusega ainult 1600 eurot, oleks Tameno OÜ kindlasti jõudnud teha enne 15.12.2013. Sellepärast ei saanud kellelgi olla mingit alust esitada etteheiteid seoses selle lepinguga. Tõendamata on ka tööandja ja Rudy Grupp OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu mittenõuetekohane järgimine hageja poolt. Esimene vaidlusalune leping, tööandja ja Rudy Grupp OÜ vahel, oli sõlmitud konkursi tulemusena (tl 110-131). Hagejal ei olnud õigust ega ka võimalust mõjutada kostja juhatuse liiget, et too valiks välja kõige odavama pakkumise ning sõlmiks pakkujaga lepingu. Tõendid kinnitavad üheselt, et töötaja hoiatas tööandjat tõsistest probleemidest seoses lepingu täitmisega vähemalt neljal korral (tl 75, 157, 161, 162), kuid tööandja ei ole nendele reageerinud. Sellega töötaja ammendas oma võimalused tööandja huvide kaitsmiseks. Hageja andis juba 29.05.2013 (tl 152) kostjale teada, et ettevõttes on täielik korralagedus ning hagejal puudub igasugune ettekujutus, kellega tuleb mida rääkida. Antud päringule aga töövõtja poolt vastust ei tulnud ning seega on tööandja rikkunud TLS § 5 lg-t 3. Samuti on tööandja rikkunud TLS § 17 lg-t 1, kuna ei ole siiani suutnud välja tuua hageja tööülesandeid. Kostja on aktsepteerinud hageja töötulemusi kahe aasta jooksul ega ole kuni 29.12.2013 teinud ühtegi etteheidet, kirjalikku märkust ega hoiatust. Seega on igal juhul mõistlik aeg ületatud (TLS §-le 2 ja VÕS §-le 102). Arhitektuuribüroo Korrus poolt koostatud hinnangut tehtud töödele on ebausaldusväärne. 2012. aastal tegi nimetatud arhitektuuribüroo pakkumise nr 018/12 (tl 128 kuni 131), mille hinnad olid mitu korda kõrgemad kui välja valitud Rudy Grupp OÜ poolt esitatud. See ongi põhjus, miks omal ajal kostja otsustas tööd arhitektuuribüroolt Korrus mitte tellida. Maakohus ei ole käsitlenud hageja 28.08.2013 e-kirja juhatusele (tl 157), milles hageja palus kiiret reageeringut, kas minna projektiga edasi või mitte, sest kui otsustamisega venitada, siis lõppastmes on kulud märgatavalt suuremad. Hageja palus otsust. Juhatuselt aga otsust ei tulnud. Seega on hageja üritanud endast teha kõik oleneva, et Masina 18 projekt edukalt lõpetada, kuid juhtkonna ükskõikse käitumise tulemusena seda saavutada ei suudetud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtu menetluses esitatud väiteid. Maakohus on hageja väidetele vastanud ja oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Apellatsioonkaebuse väited ülesütlemisavalduse põhjendamise kohta on asjakohatud, sest see ei mõjuta käesolevate nõuete lahendamist. TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta töölepingu ülesütlemise põhjendamise kohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust.

Maakohus on märkinud, millistest tõenditest nähtub, et hageja juhtis Pärnus Vallikraavi silla projekti. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, millist neist tõenditest oleks maakohus ebaõigesti hinnanud. Maakohtu otsuses märgitud järeldust ei välista kaebuse väide, et kostja võttis hageja tööle esialgu või põhiliselt Tallinnas Masina 18 projekti juhtimiseks. Apellatsioonkaebuse väide hageja tegutsemisruumi õigusliku ja korraldusliku ebamäärususe kohta ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale hageja lepingurikkumiste suhtes. Maakohus on ammendavalt põhjendanud, et hageja oli oma tööülesannetest teadlik, mida tõendavad toimikusse lisatud e-kirjad. Neist nähtub ka et hagejal olid piisavad kogemused ja teadmised tööülesannete täitmiseks. Kaebuse väide, mille kohaselt töölepingu erakorralise ülesütlemise ajaks ei olnud Tameno OÜ töövõtulepingut rikkunud, mida saaks hagejale ette heita, on põhjendamatu. Maakohus on märkinud, et tööde teostamise tähtaeg oli 30.10.2013 (kd I tl 55-57) ja AS Transcom oli 14.10.2013 kandnud Tameno OÜ-le üle 22 800 eurot (kd I tl 70). Töövõtulepingu punktist 2.2 tuleneb, et AS Transcom pidi maksma Tameno OÜ-le enne ehitustööde tegemist 19 200 eurot. Kaebuses ei ole millegagi põhjendatud väidet, mille kohaselt tegi AS Transcom ettemaksu hilinemisega. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt kostja juhatus ei teostanud hageja üle piisavalt kontrolli, on hageja käitumise õiguspärasuse hindamisel asjakohatu. Asjassepuutumatu on ka väide, et Vallikraavi silla ja Masina 18 projektide finantseerimise küsimus ei olnud hageja pädevuses. Maakohus ei pidanud töölepingu ülesütlemise aluseks hageja käitumist nende projektide finantseerimise otsuste tegemisel. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt oli töölepingu ülesütlemise ajaks möödunud mõistlik aeg kostja õiguskaitsevahendi kasutamiseks, on tõendamata. Kaebuses ei ole esile toodud, millel põhineb väide, et vastustaja juhatuse liige teadis hagejale ette heidetud lepingurikkumistest kuni kaks aastat varem. Kaebuse seisukohad tõendite hindamise kohta ei anna alust teha maakohtust erinevaid järeldusi. Kaebuses ei ole esile toodud, kuidas hageja soovitavad hinnangud tõenditele võimaldaksid hagi rahuldada. Maakohus ei ole tõendite hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebuse väide, et hageja palus kostjalt vastust Masina 18 projekti jätkamise või lõpetamise küsimuses, ei anna alust muuta maakohtu seisukohta, mille kohaselt hageja ei täitnud oma kohustusi lojaalselt, esitades ebaõigeid väiteid täiendavast raha vajaduse kohta olukorras, kus töövõtjad ei olnud töödega sisuliselt alustanudki ja töövõtjatele olid tehtud suuremahulised ettemaksed. Maakohus on õigesti märkinud, et hageja oli TLS § 16 lg 1 alusel kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel kostja huvidest, milleks oli hageja poolt juhitavate projektide teostamine kostja jaoks võimalikult väikeste kuludega ja tähtaegselt. Maakohus on õigesti järeldanud, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb ülaltoodu alusel jätta rahuldamata. Menetluskulud Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda.

TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.