Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Maksim Greinoman ja vandeadvokaadi abi Sirle Kalma Kostja lepinguline esindaja: Mari XXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXX hagi XXXOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise või tühistamise, töölepingu kohtu poolt lõpetamise, etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitise ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitise nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja XXX kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XXX(edaspidi „hageja“) esitas 03.01.2014. a Harju Maakohtule hagi XXXOÜ (edaspidi „kostja“) vastu (tsiviilasi nr 2-14-248). Harju Maakohus võttis hagi 10.01.2014. a kohtumäärusega menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt asus hageja tööle kostja juurde projektijuhina 0,5 töökoormusega 2. jaanuarist 2012. a. (t. lk 7-9; I köide). 4. detsembril 2013. a. kutsuti hageja üllatuslikult advokaadibüroo Rask kontorisse asukohaga Toompuiestee 33A, Tallinn, kus anti allkirja vastu üle töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus (t. lk 10-14). Ülesütlemisavalduse üleandmise ajal ründas juures viibinud kostja tegelik kasusaaja XXXhagejat füüsiliselt, mille kohta on algatatud kriminaalasi.
3.Hageja selgitab, et ülesütlemisavalduse kohaselt ei olnud kostja rahul sellega, kuidas kulges a) kostja ja XXXOÜ 12. juuni 2012.a. vahel sõlmitud lepingu täitmine, b) AS-i XXX ja OÜ XXX 5. aprillil 2013.a. vahel sõlmitud lepingu täitmine. Hageja leiab, et kostja etteheited on ainetud.
4.Hageja märgib, et töölepingu p 3.1. sätestab, et töötaja asub tööandja juurde tööle projektijuhi ametikohale. Töölepingu punktis 3.3. on öeldud, et töötaja tööüleanded on täpsustatud ametijuhendis. Töölepingu p 3.6. teine lause sätestab, et töötaja on kohustatud järgima tööandja poolt kehtestatud ameti- ja tööjuhendeid, teenindusstandardit, töösisekorraeeskirju ja tööandja poolt antud tööalaseid korraldusi. Töölepingu p 5.2. mainitakse tööandja poolt kehtestatud dokumenti, milline reguleerib tööandja töötajate üldist töökorraldust.
5.Eeltoodule vaatamata ametijuhendit, tööjuhendit, teenindusstandardit, töösisekorraeeskirju
ega mistahes töökorralduse reegleid kostja ettevõttes kehtestatud ega hagejale tutvustatud ei olnud. Hageja pidi täitma oma töölepingulisi kohustusi õiguslikus ja korralduslikus ebamäärasuses, teadmata täpselt, mis on tema ülesanded, kohustused, volitused ja pädevuse piirid.
6.Hageja selgitab, et olukorra tegi keerulisemaks see, et kostja ettevõttes jagasid korraldusi ja nõudsid aru nii juhatuse liikmed XXX ja XXX, kui ka XXX, XXX ja advokaat Tarmo Peterson, aeg-ajalt ka advokaat Ramon Rask. Konkreetne ülemus puudus. Hageja teada XXX kostja töötaja ei olnud, samuti ei ole hageja kunagi näinud kliendilepingut kostja ja advokaadibüroo Rask vahel. Kujunenud olukorras kandis hageja ette kõikidest oma tööülesannete täitmisest viivitamatult ülalviidatud isikutele, kes kuni viimase ajani olid kõigega rahul.
7.Hageja märgib, et arvestades kostja ettevõttes valitsevat korralagedust ja haldussuumatust ning TLS § 16 lg 2 johtuvalt peab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel arvestama tavapärasest oluliselt madalama hoolsusmääraga. Kostja ilmset suutmatust oma tööd organiseerida ja püüd teha selle eest vastutavaks hagejat, näitlikustab kõige paremini ülesütlemisavalduse lk 1, kus punktis 1.1. heidetakse ette olulisel määral volituste ületamist, punktis 1.1.a. aga see, et hageja olevat pikaajaliselt võimaldanud XXXOÜ-l rikkuda lepingujärgseid kohustusi, st volituste teostamata jätmist. Seega kuni ülesütlemisavalduse vormistamiseni ei suutnud kostja ka endale selgeks teha, mis oli hageja ülesanded ning mida hageja siis pidi tegema ja mida teha ei tohtinud.
8.Hageja selgitab veel, et kostja ja XXXOÜ vahelise töövõtulepingu sõlmimise otsustas kostja juhatus ja kõige parema pakkumise leidmiseks oli kuulutatud välja vähempakkumine, millele laekus kümmekond pakkumist. XXX ja XXX teostasid kostja nimel ka kontrolli töövõtulepingu täitmise üle, andes hagejale üksikud konkreetsed ülesanded. Neid hageja ka nimetatud isikute ja juhatuse teadmisel ja kontrollil täitis, sealhulgas on kandnud ette töövõtulepingu täitmise käigust. Hageja teada AS-i XXX ja OÜ XXX vahelise töövõtulepingu sõlmis AS XXX oma juhatuse kaudu (XXX isikus). Kuna AS-i XXX ja OÜ XXX vahelise töövõtulepingu lepingu pooleks kostja kui hageja tööandja ei olnud, siis hagejal ei olnud kohustust teha sellega seoses mingeid toiminguid. Juhtkonna korraldusel täitis hageja teatud ülesandeid ka seoses AS-i XXX ja OÜ XXX vahelise töövõtulepinguga. Hageja toonitab, et mõlema lepingu sõlmimise otsustas vastava äriühingu juhatus, mitte tema. Äriühingu juhatus veendus või vähemasti pidi veenduma lepingu sõlmimise kasulikkuses ja tingimuste sobivuses.
9.Hagiavalduse kohaselt heidetakse ülesütlemisavaldusest nähtuvalt hagejale sisuliselt ette, et tööandja äripartner (ja ka kolmanda isiku äripartner) ei täitnud oma kohustusi ja et lepingutingimused ei vastanud turutingimustele. Hageja ei saa nõustuda sellise lähenemisega. Hageja ei saa vastutada tööandja äripartnerite, liiatigi muude isikute äripartnerite kohustuste täitmise eest. Hageja ei ole neid käendanud, kinnitanud täitmist ega võtnud mistahes õiguslikku või moraalselt vastutust, et tööandja äripartnerid või temaga seotud isikute äripartnerid täidavad oma kohustusi. Hagejal puudub mistahes põhjus või huvi, miks hageja peaks seda tegema. Hageja läks kostja juurde tööle selleks, et saada töötasu 299,21 eurot kuus, aga mitte selleks, et võtta endale oma töötasu mitmesajakordselt ületavaid rahalisi kohustusi. Samuti ei saa hageja vastutada juhatuse liikmete meelemuutuste eest, kes mitme kuu möödudes pärast lepingu allkirjastamist ja lepingu täitmisele asumist mõtlevad ümber ja leiavad, et tegelikult nemad ei ole soovinud lepingut sõlmida.
10.Hageja märgib, et ÄS § 180 lg 1 sätestab, et juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab
ja juhib osaühingut. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Õigusalases kirjanduses leitakse, et juhtorgani liige on kohustatud tegutsema üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel ehk tegemist on (professionaalse) käsundisaajaga (vt nt Kalev Saare. Eraõigusliku juriidilise isiku organi liikmete õigussuhted. Juridica, 2010, nr 7, lk 481-490, lk 487). Juhtorgani liige ei saa põhjendada kohustustega mitte hakkama saamist sellega, et need käivad talle üle jõu. Kui juhtorgani liige küll pingutab maksimaalselt, kuid ikkagi ei suuda oma kohustusi täita, on ta ühtlasi hoolsuskohustust rikkunud. Isik, kes saab aru, et ta ei saa temal lasuvate ülesannetega hakkama (nt puuduvad tal selleks nõutavad teadmised), ei peaks andma nõusolekut enda valimiseks juhtorgani liikmeks või peaks sinna valimise korral vastava õigus suhte üles ütlema (samas, lk 488). Sellepärast pidi kostja juhatus korraldama äriühingu tegevust, k.a. suhteid oma äripartneritega ning hagejaga, sh hageja juhtimist (TLS § 1 lg 1) vastavalt korraliku ettevõtja hoolsusele. Hageja teada kostja oma juhatuse liikmete, kui ettevõtte toimimise eest peamiselt vastutavate isikute, vastu mingeid nõudeid või pretensioone seoses hagejale esitatud etteheidetega esitanud ei ole. Seetõttu tuleb eeldada, et vaidlusaluste töövõtulepingute sõlmimisel ja täimisel kostja huve ei kahjustatud.
11.Kostjat iseloomustavate andmetena toob hageja välja selle, et ülesütlemisavalduse lk 2 (p 1.1.a) väidab kostja, et XXXOÜ tööde maksumus oli turuhinnast 9 korda kallim, mitu lauset hiljem räägib aga ca 10kordsest ülemaksmisest. Ülesütlemisavalduse p 1.1.d on viidatud, et OÜ XXX pakkumine on 10 korda kallim kui OÜ XXX tagantjärgi võetud pakkumine. Äriregistri andmetel äriühingut ärinimega OÜ XXX ei ole kunagi Eesti äriregistrisse kantud (t. lk 17-20, I köide). Sellepärast tuleb hageja hinnangul jaatada, et kostja etteheited põhinevad mitte ainult vasturääkivatel ja ebaõigetel, vaid ka teadlikult valedel andmetel.
12.Hageja ei saa nõustuda kostja etteheidetega, et tema oleks rikkunud kostja head mainet. Hageja kostja mainet ei kahjustanud. Pealegi head mainet saab rikkuda isikul, kellel seda on. Nagu tõendab hageja lisa 3 (t. lk 15-16, köide), kostja süstemaatiliselt rikub oma kohustusi krediidiasutuste ja riigi ees. Lisa 5 (t. lk 21-23) kinnitab, et kostja ei täida ka linnaasustuse ettekirjutust, seades ohtu teiste isikute vara ja elu. Seetõttu kostja hea maine on ammu minetatud seda sõltumata kostja poolt hagejale etteheidetust.
13.Hageja leiab, et ülesütlemisavalduses sisalduvad absurdsed ja tegelikkusele mittevastavad väited, nagu hageja oleks ähvardanud meediarünnakuga või ei ole teinud tööandjaga koostööd. Ülesütlemisavalduse p. 2.4. ja 2.5. on hageja hinnangul otsitud ja tõele mittevastavad. Hageja märgib seejuures, et tal on seaduse ja töölepingu järgi õigus töötasule ning ka tööülesannete täitmiseks vajalike kulude hüvitamisele, sh ettemaksuna (TLS § 28 lg 2 p 2, § 40 lg 1, lg 2, lg 4). Hagejale on arusaamatu, miks kostja käsitleb palvet täita oma lepingulisi kohustusi töölepingu rikkumisena.
14.Kooskõlas TLS § 95 lg 2 ja kohtupraktikaga (vt nt Riigikohtu otsust nr 3-2-1-20-00) peab ülesütlemise avalduse põhjendatust tõendama tööandja ehk kostja. Hageja leiab, et ülesütlemisavalduses esitatud etteheited ei vasta tõele ega andnud alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, liiatigi etteteatamistähtaega järgimata. Etteheited on tõendamata. Ülesütlemisavaldus on ebaseaduslik ja on vastuolus hea usu põhimõttega.
15.Hageja palub kohtul: 1) tuvastada, et 29. detsembrist 2011.a. poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemine 4. detsembri 2013.a. ülesütlemiseavaldusega on tühine või, alternatiivnõudena, tühistada töölepingu ülesütlemine
4.detsembri 2013.a. ülesütlemiseavaldusega hea usu põhimõttega vastuolu tõttu; 2) lõpetada tööleping kohtu
poolt; 3) välja mõista kostjalt hüvitis 291,21 eurot etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest; 4) välja mõista kostjalt hüvitis 873,63 eurot töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest (TLS § 100 lg 5, § 107 lg 1, lg 2, § 109 lg 1).
16.Hageja esitas 17.02.2014 vastuse kostja 30.01.2014 vastusele ja oma lõplikud seisukohad 09.05.2014. a Harju Maakohtu istungil. Hageja avaldas, et jääb oma hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Kohus viitas, et hageja alternatiivnõudeks oli tühistada töölepingu ülesütlemine, kuna see on vastuolus hea usu põhimõttega ning küsis hagejalt seejuures, mida hageja arvab töölepingu seaduse § 106 tõlgendamisest. Vastuseks eeltoodule leidis hageja, et antud nõue on lubatud ning normi kitsendamine on põhjendamatu. Hageja leidis, et kohus peaks esmalt hindama, kas ülesütlemine on kehtivalt võimalik. Hageja toonitas veel, et läks kostja juurde tööle selleks, et saada töötasu 299,21 eurot kuus, aga mitte selleks, et võtta endale oma töötasu mitmesajakordselt ületavaid rahalisi kohustusi. Hageja selgitas istungil, et ta asus tööle kostja juurde projektijuhina 0,5 töökoormusega 2. jaanuarist 2012.a. 4. detsembril 2013. a kutsuti hageja üllatuslikult advokaadibüroo Rask kontorisse, kus anti allkirja vastu üle töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus. Hageja on seisukohal, et ülesütlemise avalduse aluseks olevad faktiväited ei vasta tõele. Hageja leiab, et kostja etteheited on ainetud. Hageja viitab t. lk 152, I köide. Hageja ei nõustu, et antud e-kiri on seotud ainult AS XXX juhatuse vahetusega. XXXOÜ vahetus ka juhatuse liige.
KOSTJA VASTUVÄITED
17.Kostja esitas 30.01.2014. a vastuse hagiavaldusele. Kostja selgitab, et hageja asus kostja juures tööle 02.01.2012 projektijuhi ametikohale töölepingu alusel osalise tööajaga 20 tundi nädalas. Töötaja tööülesandeks oli tööandja ja tööandjaga samasse kontserni kuuluvate äriühingute projekteerimise- ja ehitusprojektide juhtimine. Hageja tööülesanneteks kostja juures olid muu hulgas kahe allpool toodud nimetatud projekti juhtimine.
18.Kostja märgib, et hageja ülesandeks oli XXX projekti juhtimine. Kostja soovis rajada ASle XXXkuuluvaase hoonesse Tallinnas XXX kultuuri- ja meelelahutusürituste korraldamiseks sobilikud ruumid. Üürilepingu kohaselt kohustus kostja läbi viima AS XXXruumidest väljakolimise ja üüriobjekti eraldamisega seotud AS XXX poolt nõutavad projekteerimise- ja ehitustööd. Üürilepingus ettenähtud projekteerimise- ja ehitustööde korraldamise tegi kostja ülesandeks hagejale, kes pidi kindlaks määrama tehtavad tööd ja nende turuhinnale vastava maksumuse, võtma pakkumised tööde teostaja leidmiseks, pidama lepingueelsed läbirääkimised, valmistama ette lepingu projekti ja korraldama peale lepingu sõlmimist kostja järelvalvet lepingu täitmise üle.
19.Kostja viitab, et hageja saatis 12.03.2012 mõningatele ehitusfirmadele soovi saada hinnapakkumine projekteerimis- ja ehitustööde läbiviimiseks (t. lk 50, I köide). Saadud pakkumiste hulgast valis hageja välja firma XXXOÜ, kellega vastavalt hageja ettepanekule sõlmis kostja 12.06.2012 üürilepingus ettenähtud kohustuste täitmiseks projekteerimis- ja ehitustööde lepingu (väljavõte t. lk 51-54, I köide). Lepingu kohaselt kohustus töövõtja esitama kostajale kõikide nõuetekohaste kooskõlastustega ehitusprojekti (kaasa arvatud eriprojektid) koos ehitusloaga hiljemalt 06.09.2012 ja tegema kokkulepitud ehitustööd ja andma ehitusobjekti üle 31.12.2012. Projekteerimis- ja ehitustööde maksumus oli kokku 186 816,91 € ilma käibemaksuta, millest projekteerimistööde maksumus oli 12 000 € koos käibemaksuga. Vastavalt töövõtulepingule oli töövõtja märkinud projekteerimistööde alltöövõtjaks Arhitektuuribüroo XXX.
20.Teiseks toob kostja välja, et hageja juhtimisel oli XXX silla projekt. Kostjaga samasse kontserni kuuluv äriühing AS XXX oli kohustatud teostama XXX silla rekonstrueerimise. AS XXX tellis kostjalt, kui kontserni kinnisvaraga tegelevalt äriühingult, silla rekonstrueerimiseks vajalike tegevuste korraldamise. Kostja tegi XXX silla rekonstrueerimise korraldamise ülesandeks hagejale. Hageja oli kohustatud kindlaks määrama tehtavad tööd ja nende turuhinnale vastava maksumuse, võtma pakkumised tööde teostaja leidmiseks, pidama lepingueelseid läbirääkimisi, valmistama ette töövõtu lepingu projekti ja teostama järelvalvet lepingu täitmise üle. Hageja ehitaja leidmiseks pakkumisi ei võtnud, vaid tegi AS-le XXX ettepaneku sõlmida töövõtulepingu OÜ-ga XXX. AS XXX sõlmis OÜ-ga XXX töövõtulepingu 05.04.2013 silla rekonstrueerimistööde teostamiseks (t. lk 55-57, I köide). Tööde teotamise tähtaeg oli 30.10.2013. a.
21.Kostja selgitab, et hageja kui projektijuhi kohustuseks mõlema projekti teostamisel oli eelkõige lähtuvalt tellija huvist kontrollida töövõtjate poolt lepingus ettenähtud tööde teostamise kulgemist, tähtaegadest kinnipidamist ja töövõtjate poolt esitatud arvete vastavust teostatud tööde hulgale, sealjuures kinni pidada lepingus kokkulepitud tööde maksumusest. Hageja pidi esitama peale töövõtjate poolt esitatud arvete õigsuse ja tehtud töödele vastavuse kontrollimist arved tasumiseks tellijale. Kostja märgib, et 2013. a oktoobris oli selge, et vaatamata kostja ja XXXAS mõistvale suhtumisele, ei ole töövõtja XXXOÜ suutnud XXX projekteerimistöid valmis teha, rääkimata ehituse alustamisest. Üürilepingust tulenevalt ütles AS XXX16.10.2013 lepingu erakorraliselt üles (t. lk 58, I köide). Üürilepingu erakorralise ülesütlemise tulemusena katkes kostja jaoks üüripinnaga seonduv oluline äriprojekt, mille tulemusel tekkis kostjale oluline varaline kahju juba äriprojektile kulutatud summade ja tulevikus saamatajäänud tulu näol. Kostja oli üüripinnal kavandatava äriprojekti teostamiseks korraldanud üüripinnal trasside ümbertõstmise, mille maksumus oli 70 000 eurot. Üürilepingu erakorralise ülesütlemise tõttu ei kuulunud trasside ümbertõstmise maksumus üürileandja poolt kostjale tagastamisele. Kostja asus välja selgitama XXXOÜ-ga sõlmitud projekteerimisja ehituslepingu täitmise asjaolusid. Selle tulemusena selgus alljärgnev.
22.Hageja, kui projektijuht ei olnud jälginud tööde teostamise ajakava, oli aktsepteerinud projekteerimistööde mittetähtaegset täitmist, oli kostja juhatust tööde käigust informeerides viinud kostja eksimusse täiendavate tööde vajadusest ja tööde ettenägematust keerukusest, millega pidevalt põhjendas tööde mitteõigeaegset teostamist, tööde kallinemist ning täiendavate arvete maksmise vajadust. Vaatamata asjaolule, et projekteerimistööd olid tegemata, oli hageja edastanud kostjale tasumiseks XXXOÜ arved. Hageja oli alusetult aktsepteerinud XXXOÜ poolt esitatud arveid lisatööde kohta jättes kontrollimata projekteerimistööde kallinemise põhjendatuse. Vastavalt hageja enda poolt läbiräägitud projekteerimis- ja ehituslepingule pidi kokkulepitud tööde maksumus sisaldama kõiki projekteerimistöid, kaasa arvatud eriprojekte. Tööde maksumus lepingu alusel oli 10 000 eurot + käibemaks. Oktoobris 2013 selgus, et hageja oli aktsepteerinud ja esitanud tasumiseks kostjale töövõtja XXXOÜ arveid summas 55 847,50 eurot, käibemaksuga 67 017 eurot (t. lk 61, I köide). Kõik hinnakokkulepped lisatööde ja tööde kallinemise osas oli jätnud hageja dokumenteerimata, mistõttu hageja ei suutnud hiljem ka selgitada, miks üks või teine arve tasumiseks esitati, milles seisnes lisatöö või töö kallinemine ja millistes summades töövõtjaga oli tööde kallinemine kokku lepitud. Hagejal puudusid volitused XXXOÜ-ga lepingu lisade sõlmimiseks lisatööde kohta ja töövõtulepingus kokkulepitud tööde maksumuse suurendamiseks. Hageja oli kohustatud kinni pidama töövõtulepingus kokkulepitud tööde maksumusest ja kõik lisatööd või tööde kallinemise kokkulepped oleks pidanud esitama juhatusele kinnitamiseks. Kuna XXXOÜ oli jätnud kokkulepitud tööd tähtajaks tegemata ja
seetõttu AS Tallina Küte ütles kostjaga üürilepingu üles, siis kõik üürilepingu täitmiseks tehtud kulutused olid muutunud kostja jaoks asjatult tehtud kulutusteks
23.Kostja märgib, et tellis XXXOÜ poolt oktoobriks 2013 tehtud projekteerimistööde maksumuse kohta sõltumatu hinnangu Arhitektuuribüroolt Korrus. Siinjuures tuleb rõhutada, et kuni lepingulise suhte lõpuni XXXOÜ-ga ei olnud olemas ega ka saanud valmis kogu projektdokumentatsioon koos ehitusloaga. Arhitektuuribüroo Korrus hinnangust selgus, et XXXOÜ poolt teostatud tööde kvaliteet on halb ja valmistehtud tööde maksumus nende hinnangul on 7200 € koos käibemaksuga (t. lk 62-66, I köide). Samas esitas hageja seisuga 20.10.2013 kostjale XXXOÜ ülevaate lepingu täitmisest (peale AS XXX poolt üürilepingu ülesütlemist), mille kohaselt tuleks XXXOÜ-le juurde maksta veel 21 025 €, kuigi nad ei olnud isegi projekteerimistöid lõpetanud ega ehitusloaga projektdokumentatsiooni esitanud (t. lk 67, I köide). Kostjal õnnestus vaidluses XXXOÜ-ga saada tagasi 25 000 eurot käibemaksuga. Vastuse andmise hetkel on kostjale tekkinud kahju XXXOÜ-le alusetult makstud arvete tõttu 35 8347,50 eurot + käibemaks.
24.Kostja märgib, et XXX projekti juhtimisel oli hageja oma töökohustuste täitamatajätmise ja kostja eksimusse viimisega tekitanud esialgsete arvetuste kohaselt kostjale kahju 105 847.50 eurot, millele lisandub käibemaks. Seoses hageja poolt Masina tn 18 projekti juhtimisel töökohustuste olulise rikkumise ilmsikstulekuga viis kostja läbi ka hageja poolt XXX silla projekti juhtimise kontrolli, mille tulemusel selgus alljärgnev.
25.Hageja oli jätnud täitmata oma kohustused XXX silla projekti juhtimisel – ei olnud lepingu sõlmimisel kontrollinud töövõtjal ehitustööde tegemise õigust (Majandustegevuse registri andmetel puudub OÜ-l XXX tegevusluba), ei olnud kontrollinud töövõtja poolt nõutud lepingutasu vastavust turuhindadele (pole võtnud teisi pakkumisi), pole jälginud ega nõudnud töövõtja poolt tööde teostamise tähtaegadest kinnipidamist, ei ole informeerinud tellijat viivitustest ja töövõtjapoolsest lepingu rikkumisest. OÜ XXX poolt jäid kokkulepitud tööd teostamata ja AS XXX on seetõttu rikkunud kokkulepet Linnavalitsusega. AS XXX taganes lepingust OÜ-ga XXX. Kostja kontrollis seejuures ka OÜ-ga XXX töövõtulepingus kokkulepitud tööde maksumuse vastavust turuhindadele, võttes teise pakkumise samale tööle OÜ-lt XXX. Saadud pakkumise alusel on XXX silla projekti tööde maksumuseks 1600 € (pakkumine, t. lk 68-69, I köide) . Hageja poolt AS-le XXX soovitatud töövõtja OÜ-ga XXX sõlmitud töövõtulepingus on tööde maksumuseks 30 000 €, millest kostja oli ära maksnud 2013. a. oktoobriks 22 800 € (t. lk 70, I köide). Seega on hageja, kelle kohustus tellijapoolse projektijuhina oli leida tellija huvidest lähtuvalt soodsaim töövõtja, teinud ettepaneku sõlmida töövõtuleping turuhinnast kordades kõrgema hinnaga.
26.Kostja märgib, et AS XXX, kes projektijuhtimise teenuse tellis kontserni ettevõttelt OÜ XXX, on kohustanud kostjat hüvitama OÜ-ga XXX sõlmitud töövõtulepingu täitmatajätmise ja lepingu ebamõistliku maksumuse tagajärjel saadud kahju summas 19 000 eurot ilma käibemaksuta.
27.Kostja on seisukohal, et kaheaastase töösuhte jooksul on hageja järjepidevalt teadlikult ja tahtlikult jätnud nõuetekohaselt täitmata oma töökohustused, töökohustuste mittenõuetekohase täitmisega tekitanud kostjale olulise varalise kahju summas 124 847.50 eurot arvesse võtmata käibemaksu ja tulevikus saamata jäänud tulu, põhjustanud kolmandate isikute usaldamatuse kostja vastu ja kahjustanud kostja mainet, mistõttu kostja oli kaotanud igasuguse usalduse hageja vastu. Kostja otsustas töölepingu hagejaga üles öelda 04.12.2013 TLS § 88 lg 1 p 5, p 6 ja p 7 alusel seoses tööandja usalduse kaotusega töötaja vastu,
kolmandate isikute usaldamatuse põhjustamisega tööandja vastu ja süüliselt olulise varalise kahju tekitamisega tööandjale.
28.Ühtlasi on kostja seisukohal, et töölepingu ülesütlemiseks oli olemas seadusest tulenev alus ja ülesütlemine vastas seaduse nõuetele, mistõttu puudub alus ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks TLS § 104 lg 1 alusel. Kostja leiab, et ülesütlemine on õiguspärane ja kehtiv.
29.Kostja leiab, et hageja projektijuhina oli kohustatud kontrollima töövõtjate poolt lepingu täitmiseks tehtavate tööde kulgemist, tähtaegadest kinnipidamist, sõlmitud töövõtulepingute maksumusest kinnipidamist, andma tööandjale tagasisidet lepingu täitmise kohta. Mõlema hageja poolt juhitava projekti puhul ei taganud hageja töövõtjate poolt tööde tähtaegset teostamist. XXX silla projekti puhul ei informeerinud kostjat töövõtja poolt tööde teostamisega viivitamisest ega ohust, et tööd ei saa valmis tähtaegselt. Hageja õigustas tööde valmimisega viivitamist XXX projekti puhul dokumenteerimata väidetega tööde keerukusest ja lisatööde vajadusest. Mõlema projekti puhul põhjendas hageja töödega viivitamist ebaõigete väidetega, et kostja pole raha üle kandnud. Hageja ei rakendanud ka ise mingeid meetmeid tagamaks töövõtjate poolt tööde tegemist tähtaegselt. Hageja ei teinud kordagi kostjale ettepanekut taganeda sõlmitud töövõtulepingutest ja leida uued töövõtjad. Hageja andis kostjale mõista, et tööd valmivad koheselt, tegemist on vaid ajutiste viivitustega. Hageja põhjustas oma kohustuse mittetäitmisega kostjale ulatusliku varalise kahju.
30.Kostja hinnangul hageja ei täitnud oma kohustusi lojaalselt tööandja kasu silmas pidades. Hageja, kui kostja töötaja, oli kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel kostja huvidest. Kostja huvi oli hageja poolt juhitavate projektide teostamine kostja jaoks võimalikult väikeste kuludega ja tähtaegselt. Masina tn 18 projekti õigeaegne valmimine oli kostja äriplaani teostamise eelduseks. Kuna hageja ei suutnud tagada töövõtja poolt selle projekti tähtaegset teostamist, siis ei olnud kostjal võimalik oma äriplaani ellu viia. Kostja huvi oli oluliselt kahjustatud. Kostja märgib, et on selgunud, et hageja ei esindanud tema poolt juhitud XXX projektis mitte kostja huve, vaid töövõtjate huve. Eriti ilmekalt kinnitab seda väidet hageja poolt 22.09.2013 kostjale saadetud e-kiri ajal, kus oli juba selge, et XXXAS ütleb üürilepingu üles, kuna kõik tähtajad on lootusetult ületatud. Hageja kirjutab: „ XXX. Nüüd hakkab 3 nädalat, mis oli otsustamiseks jäänud täis saama. Ka viimased TK tellitud lisatööd on valmis saamas ..... kindlasti tuleks otsustada tehtud tööde tasumise küsimus. Kui hetkel projekt katkestada tuleb tasuda ca 50 t eurot tehtud tööde eest ...“ (t. lk 75, I köide). Kostja viitab, et kiri on saadetud olukorras, kus kostja oli tasunud töövõtulepingus kokkulepitud 12 000 euro (sisaldab käibemaksu) asemel juba 67 017 eurot (sisaldab käibemaksu). Samas ei olnud töövõtja suutnud ikkagi veel valmis teha töövõtulepingu järgset projekti ja esitada see koos ehitusloaga.
31.Kostja viitab, et hageja oli XXX projekti puhul väga hästi teadlik, millise töövõtja ta peaks muretsema, millised peavad olema töövõtulepingu tingimused ja et mida projekteerimistööd peavad sisaldama (k.a eriprojekte). Pakkumise ehitusettevõtetele koostas hageja ja tema ettepanekul oli koostatud ka töövõtuleping. Kuna ruumid, mille kohta sõlmiti projekteerimis– ja ehitusleping, kuulusid AS-le XXX, siis ehitusluba sai taotleda vaid AS XXX. Sellest tulenevalt oli hageja kohustatud läbi rääkima ja kooskõlastama AS-ga XXX nii töövõtulepingu tingimused kui kõik muud küsimused. AS XXX kontaktisikuks oli haldusdirektor XXX. XXX esitas hagejale AS XXX poolseid nõudeid ja andis ka juhiseid. Nii on XXX oma 01.03.2012 e-kirjas hagejale enne hanke väljakuulutamist öelnud: „TK-l on alltöövõtjatele kehtestatud üsna ranged kvalifikatsioonitingimused ..... Soovitaks kohe hankefaasis kutseid mitte saata väikestele üritajatele. Üldreeglina meil ehitustöövõtjaid kellel
ei ole ette näidata kvaliteedi-, keskkonnajuhtimise-ja tööohutuse sertifikaate ei aktsepteerita ... Tegemist peab olema tugeva ehitusorganisatsiooniga, kellelt on võimalik hiljem ka kahjusid välja nõuda“ (t. lk 76-77, I köide). Hageja poolt töövõtjaks pakutud XXXOÜ on vastavalt kodulehe andmetele väikeobjektide ehitamise ning väikebussidega transporditeenust osutav ettevõtte. 2013 novembris, kui AS XXX oli üürilepingu üles öelnud ja kostja soovis esitada töövõtja vastu nõudeid alusetult makstud summade tagasisaamiseks, teatab hageja, et üle 25 000 koos käibemaksuga ei ole võimalik töövõtjalt tagasi saada ja sellegi raha saavad nad laenuks (t. lk 78, I köide). Seega oli hageja, arvesse võtmata AS XXX soovitusi, teinud kostjale ettepaneku sõlmida töövõtulepingu väikefirmaga, kellel puudus võimekus lepingut täita ja ka hiljem kahjusid hüvitada.
32.Kostja viitab, et XXX on 04.06.2012 e-kirjas peale XXXOÜ poolt tehtud hinnapakkumisega tutvumist hagejale kirjutanud: „Vaatasime juristiga ka hinnapakkumise üle ja meil oleks siin üks ettepanek, mis vajaks ka ehitajaga kooskõlastamist. Nimelt on hinnapakkumine tehtud täpselt lähteülesandeks olnud positsioonidele. Siin on aga selline nüanss, et lähteülesanne on indikatiivne ja ainult väga üldine sisend projekteerimiseks. Projekteerija peab arvestama ka kõikide seotud ja kaasnevate töödega, mis on vajalikud Ehitise seaduslikuks kasutuselevõtuks. Kuna lepingus on hinnapakkumine seatud lähteülesandest prioriteetsuse järjekorras ettepoole, kardame, et ehitaja võib seda asjaolu pahatahtlikult hakata meie vastu ära kasutama. XXX – hinnapakkumisel ei olnud kirjas, et küte või vent tuleb tagada ja seda ei projekteeri. Sellise vaidluse ärahoidmiseks on meil ettepanek tuua lepingus lähteülesanne hinnapakkumisest ettepoole ...“. (t. lk 79, I köide). Seega oli hagejale antud selgitus ja lepingu sõlmimisel töövõtjaga pidi ta olema ise teadlik ja selgeks teinud ka töövõtjale, et kõik projekteerimistööd, kaasa arvatud eriprojektid ja muud lisatööd sisalduvad hinnakokkuleppes. Hageja poolt kostja eksimusse viimine täiendavate tööde ja ilmsiks tulnud keerukuse selgitamisega ja selle alusel pidevalt lisaraha küsimisega, oli teadlik ja tahtlik kahju tekitamine kostjale ja seda töövõtja huvides.
33.Vastavalt töövõtulepingule oli projekteerimistööde teostajaks alltöövõtu korras Arhitektuuribüroo XXX. Nii nagu hageja ei kontrollinud (kas tahtlikult või hooletusest) XXXOÜ tausta, nii ei kontrollinud ta ka projekteerijat. Selle kohta on XXX oma e-kirjas 26.04.2012 hagejale kirjutanud: „... Välja pakutud projekteerija- Arhitektuuribüroo XXX OÜ kohta ei suutnud ma leida MTR-i registreeringut. Palun täpsusta, kas neil on olemas projekteerimiseks tegevusluba ja mis on MTR registreeringu number. Lihtsalt taustainfoks juurde – projekteerijal on maksuvõlg 1,3k €“ (t. lk 80, I köide). AS XXX töötajates tekitas selline projekteerija kahtlusi. Sellele vaatamata ei nõudnud hageja XXXOÜ-lt uue projekteerija leidmist. Tulemus oligi see, et projekteerija ei suutnud ka aasta jooksul pärast lepingus ettenähtud tööde teostamise tähtaja möödumist oma lepingulist kohustust täita. Kostja märgib, et XXX juhtis tööde teostamise ajal hageja tähelepanu ka lepingu tähtaegadele ja teistele lepingus kokkulepitud tingimustele. 05.09.2012 e-kirjas selgitab XXX hagejale, et ei ole aktsepteeritavad töövõtja sellised märkused, nagu „käesolev projekt ei näe ette tehnovõrkude ümberehitust“ ning samuti tuletab meelde, et järgmiseks päevaks peaks XXXOÜ vastavalt lepingule üle andma ehitusprojekti (t. lk 81, I köide). Kostja rõhutab, et kuna üürilepingu kohaselt oli kostja kontaktisikuks AS-ga XXX hageja, siis eelpoolnimetatud e-kirjad kostja juhatuseni ei jõudnud ja ka hageja ei informeerinud AS XXX poolt saadud ettepanekutest ja soovitustest kostjat.
34.Hageja ebalojaalsust tööandja suhtes ja töövõtja XXX huvides tegutsemist tõendab ka hageja poolt ilmekalt 26.09.2013 kostja juhatusele saadetud e-kiri, kus hageja XXX projekti kohta ütleb järgmist: „ Tuleks otsustada, kas lõpetamine või edasiminek. Edasimineku korral
tasuda 200 tuhat ja alustame ehitamisega. Lõpetamise korral tuleks tasuda tellitud tööd (ca 50+km), et soliidselt sellest projektist väljuda“ (t. lk 82, I köide). Selle kirja on saatnud hageja olukorras, kus ta oli teadlik, et projekteerimine pole ikka veel lõpule jõudnud, rääkimata sellest, et oleks olnud olemas ehitusluba. Igasuguse võimaluse puudumine ehituse alustamiseks ei takistanud hagejat kostjalt koheselt 200 000 euro nõudmist. Lepingu lõpetamise korral tunneb hageja muret, kas töövõtjale jääb ikka soliidne mulje, kui leping lõpetada ja soliidse mulje jätmiseks leiab, et XXXOÜ-le tuleb maksta veel 50 00 + käibemaks.
35.Kostja juhib tähelepanu, et XXX silla projekti puhul oli lepingu tähtaeg 30.10.2013. 14.oktoobriks 2013 oli AS XXX kandnud töövõtja XXX OÜ-le üle 22 800 eurot (t. lk 70, I köide). 14.novembril 2013 käis AS XXX juhatuse liige XXX XXX silda vaatamas ja selgus, et töövõtja ei ole seal midagi veel teinud (t. lk 83, I köide). Ka antud projekti puhul on hageja asunud selgelt töövõtja poolele. Tema vastusest AS XXX juhatuse liikmele selgub, et „... tänaseks on tähtaeg vähemalt töövõtja tõlgenduse kohaselt peatunud, kuni hinna ja tähtaja osas on XXX iga kokkulepe saavutatud. Ka töövõtja tahab teada - Mis toimub? Täna seisab kõik XXX taga ...“ (t. lk 83, I köide). abilinnapeale kinnitab hageja, et sild võiks valmis saada septembri keskpaigas (t. lk 84, I köide). Novembris 2013 ei ole veel töövõtja töödega alustanud ja hageja kostjapoolse projektijuhina leiab, et süüdi on tellija.
36.Kostja viitab veel, et hageja on hagiavalduse punktis 2.12. ise kinnitanud, et tema huvi töösuhtes oli vaid saada töötasu 299.21 eurot, kusjuures ta leiab, et selle saamiseks ta ei pidanudki täitma oma projektijuhi ametikohustusi ning kontrollima töövõtjate poolt tööde teostamise vastavust lepingutingimustele. Selline seisukoht kinnitab, et hagejat ei huvitanudki, kas töövõtjad täidavad lepinguid vastavalt kokkuleppele ja kas tööandja huvid on kaitstud. Põhiliseks hageja tegevuseks nimetatud projektidega puhul oli vaid töövõtjate huvides kontrollimatult kostjalt ja AS XXX raha küsimine ja arvete esitamine.
37.Vastavalt kehtivale seadusele allkirjastasid mõlema projekti puhul töövõtulepingud äriühingute juhatuse liikmed, kuid ettepaneku, kellega leping sõlmida, tegi hageja. Hageja valis XXX projekti pakkujate hulgast välja XXXOÜ. Nagu on selgunud, siis pakkumised tegi hageja enamuses firmadele, kellel puudus Majandustegevuse registris ehitusettevõtja registreering. XXX silla projekti puhul hageja hanget ei korraldanud, vaid pakkus ainukese ehitajana välja XXX OÜ. Kostja ja AS XXX, eeldades hageja lojaalsust, uskusid hageja poolt esitatud põhjendusi väljavalitud firmade sobivuse kohta. Kostja viitab asjaolule, et hageja väidab, et hiljem XXX silla remondile pakkumise teinud firmat ei ole olemas ja esitab sellekohase äriregistri väljavõtte. Tõepoolest on ülesütlemisavalduses kirjutatud pakkumise teinud firma OÜ XXX nimetus ekslikult ingliskeelsena (XXX). Hageja selline vastuväide on otsitud ja ebakohane, kuna hageja oli väga hästi teadlik, kellelt võeti hinnapakkumine peale seda, kui OÜ XXX ei olnud vaatamata kõrgele lepingutasule suutnud töid teostada.
38.Kostja leiab, et hageja, kes nõustus asuma kostja juures tööle projektijuhi ametikohale, pidi olema teadlik, milliseid ülesandeid projektijuht tavapäraselt täidab, et hinnata, kas ta sellele ametikohale vastab. Hageja ja kostja rääkisid töökohustused läbi töölepingu sõlmimisel. Hageja ei ole esitanud kostjale nõuet töökohustuste täpsustamiseks. Seega oli hageja teadlik, milles seisnevad projektijuhi tavapärased tööülesanded. Vastavalt töölepingu punktile 3.8. toimus tööülesannete andmine suuliselt. Seega iga projekti puhul anti hagejale suuliselt ülesanded ja räägiti need läbi. Hageja ja kostja vahel toimusid regulaarsed kohtumised, kus hagejal oli võimalik küsida täpsustavaid selgitusi oma tööülesannete kohta. Kostja leiab, et tal oli piisav alus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5, p 6 ja p 7
alusel seoses tööandja usalduse kaotusega töötaja vastu, kolmandate isikute usaldamatuse põhjustamisega tööandja vastu ja süüliselt olulise varalise kahju tekitamisega tööandjale.
39.Kostja selgitab, et ta ütles hageja töölepingu üles töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu TLS § 88 lg 1 p 5, p 6 ja p 7 alusel. Seega ei saa hageja tugineda nõude esitamisel TLS §-le 106 – tööandja ülesütlemise vaidlustamine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Alternatiivnõude esitamisega on hageja ise tunnistanud, et töölepingu ülesütlemine on õiguspärane ja kehtiv, kuna vastavalt TsÜS § 90 lg 1 saab tühistada vaid kehtivat tahteavaldust. Kostja leiab, et hageja ei ole hagiavalduses esitanud sisulisi vastuväiteid kostja poolt ülesütlemisavalduses esitatud töölepingu ülesütlemise põhjustele, mille kohaselt hageja jättis täitmata töökohustused, töökohustuste mittenõuetekohase täitmisega põhjustas tööandjale olulise varalise kahju ja kolmandate isikute usaldamatuse tööandja vastu. Hageja on hagiavalduses selgitanud tööandja ja juhatuse liikmete kohustusi ja vastutust ning iseloomustanud tööandjat. Hageja poolt hagiavalduses esitatu ei lükka ümber kostja poolt esitatud töölepingu üleütlemise põhjuseid. Hageja hüvitise nõuded etteteatamistähtaja järgimatajätmise ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest on kõrvalnõuded ja tulenevad alusetust ülesütlemisest. Kuna kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine oli seaduslik, siis ei kuulu ka kõrvalnõuded rahuldamisele.
40.Kostja esitas 03.03.2014 vastuväited hageja 17.02.2014 vastusele ja kordas oma lõplikud seisukohad üle 09.05.2014. a Harju Maakohtu istungil. Muuhulgas esitas kostja vastuväite kostja juhatuse liikme vahetuse osas. Kostja selgitas, et aastal 2013 kostja juhatuse liikme vahetust ei toimunud. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ja leiab, et antud juhul töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane ja käesolevas menetluses on leidnud tõendamist ülesütlemise aluseks olevad asjaolud. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et ülesütlemise avaldus ei olnud põhjendatud ja sellega on kostja rikkunud ülesütlemise nõudeid. Hageja enda poolt lisatud ülesütlemise avaldus on põhjalik. Eelkõige lõpetati tööleping hagejaga selle tõttu, et kostja kaotas usalduse hageja vastu. Kostja selgitas mh veel, et hagejale andsid tööülesandeid kostja juhatuse liikmed XXX ja XXX. Advokaadid hagejale korraldusi ei andnud. Seda, et juhatuse liikmed hagejale tööülesandeid andsid, tõendab kostja hinnangul asjaolu, et kõikidel nõupidamistel on osalenud juhatuse liikmed, kes kinnitasid need ülesanded.
KOHTU PÕHJENDUSED
41.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Esmalt selgitab kohus lihtmenetluse normide kohaldamist (I); järgnevalt käsitleb kohus seda, kas hageja kohustuseks projektijuhina oli Tallinnas XXX projekti juhtimine ja s XXX silla projekti juhtimine (II); seejärel hindab kohus, kas kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemine oli tühine või mitte (III); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (IV). I
42.Kohus lahendab käesoleva tsiviilasja ja teeb käesoleva otsuse lihtmenetluse normide järgi. 19.04.2014 Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-196-13 p-s 12 leidis Riigikohus analoogses töövaidluses, et maakohus võib TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleda hagi lihtmenetluses, kuna hagihind ei ületa 2000 eurot. Kohus on pooltele selgitanud käesolevas asjas lihtmenetluse normide järgi otsuse tegemist ja pooled on sellega nõustunud (t. lk 34, II kd).
43.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks
teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Siiski kasutab kohus oma TsMS § 444 lg 1 tulenevat õigust jätta otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata kõik nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid.
44.Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses (t. lk 34, II kd), siis kasutab kohus TsMS § 444 lg 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Nimelt sätestab TsMS § 444 lg 2, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. II
45.Järgnevalt hindab kohus seda, kas hageja kohustuseks projektijuhina oli Tallinnas XXX projekti juhtimine ja s XXX silla projekti juhtimine.
46.Vaidlus puudub selles, et pooltevahelise töölepingu p 3.1. kohaselt asus hageja kostja juurde tööle projektijuhi ametikohale. Vastavalt töölepingu p-le 3.3. on töötaja tööüleanded täpsustatud ametijuhendis. Töölepingu p 3.6. teine lause sätestab, et töötaja on kohustatud järgima tööandja poolt kehtestatud ameti- ja tööjuhendeid, teenindusstandardit, töösisekorraeeskirju ja tööandja poolt antud tööalaseid korraldusi (t. lk 7, I kd). Vaatamata ametijuhendi puudumisele leiab kohus asjas esitatud tõendite alusel, et hageja kohustuseks projektijuhina oli Tallinnas XXX projekti juhtimine ja s XXX silla projekti juhtimine. Seejuures hageja ei eita XXX projekti juhtimist, kuid leiab seoses XXX silla projektiga, et kuna kostja polnud AS-i XXX ja OÜ XXX vahelise töövõtulepingu lepingu pooleks, siis ei olnud hagejal kohustust teha sellega seoses mingeid toiminguid. Samas hageja möönab, et juhtkonna korraldusel täitis hageja teatud ülesandeid ka seoses AS-i XXX ja OÜ XXX vahelise töövõtulepinguga ehk seoses XXX silla projektiga
47.Kohus on seisukohal, et hageja poolt Tallinnas XXX projekti ja XXX silla projekti juhtimine nähtub mh järgmistest kohtutoimiku I köites olevatest tõenditest: tl 50 hageja 12.03.2012 e-kiri; tl 180-205 projekteerimis- ja ehitustööde tööettevõtuleping, mille p 9.1. kohaselt on tellija esindajaks hageja; tl 71-72 hageja e-kirjad; tl 75 hageja 22.09.2013 e-kiri; tl. 76 hageja 01.03.2012 e-kiri; tl 78 hageja 11.11.2013 e-kiri; tl 79 hageja 03.11.2013 e-kiri; tl 80 hageja 25.04.2012 e-kiri; tl 81 hageja 03.11.2013 e-kiri; tl 82 hageja 26.09.2013 e-kiri; tl 83 hageja 14.11.2013 e-kiri; tl 110,112,115,125 hinnapakkumiste edastamine. Toimiku 179 asuvas e-kirjas on hageja otsesõnu nimetanud talle koordineerimiseks antud projektidena mh XXX projekti ja XXX silla projekti. Toimiku 208 asuva 22.05.2013 e-kirja kohaselt on hageja edastanud XXX silla projekti puudutava arve, tl 210 asuva 02.05.2013 e-kirja kohaselt on hageja palunud tasuda viidatud projektidega seotud arveid. Hageja otsest seotust XXX projektiga kinnitavad ka tl 211-214 asuvad hageja e-kirjad. Lisaks eeltoodule kohus märgib, et hageja ei eita XXX projekti juhtimist ning hagiavalduses on hageja kinnitanud, et juhtkonna korraldusel täitis hageja teatud ülesandeid ka seoses AS-i XXX ja OÜ XXX vahelise töövõtulepinguga (XXX silla projekt). Kohus märgib kokkuvõtlikult, et eelnimetatud tõendid kinnitavad hageja süstemaatilist tegevust seoses Tallinnas XXX projekti juhtimisega ja s XXX silla projekti juhtimisega. Samas oli hagejal TLS § 17 lg 1 kohaselt õigus keelduda täitmast kostja selliseid korraldusi, mis ei olnud seotud töölepinguga. Seega täites kostja korraldusi seoses Tallinnas XXX projekti juhtimisega ja s XXX silla projekti juhtimisega, pidi hageja ka ise möönma, et nende projektide juhtumine kuulus tema töölepinguliste
ülesannete hulka.
48.Kohus ei nõustu hageja väidetega, nagu pidanuks hageja pidi täitma oma töölepingulisi kohustusi õiguslikus ja korralduslikus ebamäärasuses. Hageja enda arvukatest e-kirjadest (vt kohtuotsuse p 47) ei nähtu, et hageja oleks esitanud kostjale selge nõude oma töölepingust tulenevate ülesannete täpsustamiseks seoses XXX ja XXX silla projektidega. Pooled on esitanud kohtule arvukalt e-kirju, millest nähtub vastastikune suhtlus seoses töölepingu täitmisega. Lisaks märgib kohus, et vastavalt töölepingu punktile 3.8. toimus tööülesannete andmine reeglina suuliselt (t. lk 7, I kd).
49.Kohus on samuti seisukohal, et vaimset tegevust nõudvatel töödel (milleks vaieldamatult oli ka hageja töö projektijuhina) ei ole reeglina võimalik tööülesandeid väga detailselt määratleda. Kohus leiab, et projektijuhi töö ja tööülesanded on pidevas muutumises, sõltudes mh kolmandate isikute käitumisest, kolmandate isikute pakkumistest jne. Seetõttu ei jaga kohus hageja seisukohti tegutsemise kohta õiguslikus ja korralduslikus ebamäärasuses. Endise linnapeana olid hagejal kohtu hinnangul piisavad kogemused ja teadmised selleks, et vajadusel enda tööülesandeid täpsustada. Töölepingu seaduse (TLS) § 16 lg 1 kohaselt töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Seega sõltub töökohustuste täitmine mitte üksnes tööandja korraldustest ja määratletud tööülesannetest, vaid lojaalne töötaja peab alati silmas pidama ka tööandja kasu ja töö iseloomu.
III
50.Olles tuvastanud, et hageja tööülesannete hulka kuulus XXX ja XXX silla projektide juhtimine, leiab kohus, et kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5, 6 ja p 7 alusel ei ole tühine. TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kostja otsustas töölepingu hagejaga üles öelda 04.12.2013 TLS § 88 lg 1 p 5, p 6 ja p 7 alusel seoses tööandja usalduse kaotusega töötaja vastu, kolmandate isikute usaldamatuse põhjustamisega tööandja vastu ja süüliselt olulise varalise kahju tekitamisega tööandjale (t. lk 10-14, I kd). Kohus leiab, et antud asjas on täidetud hagejaga töölepingu ülesütlemise eeldused vastavalt TLS § 88 lg 1 p 5, 6 ja p 7. TLS § 88 lg 1 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: (i) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; (ii) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; (iii) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu.
51.Seda, et hageja on pannud toime teod, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu ja kolmandate isikute AS XXX, AS XXX ja linna usaldamatuse kostja vastu ning millega hageja tekitas süüliselt ja olulisel määral kahju kostja varale, kinnitavad mh järgmised asjaolud ja tõendid.
52.AS XXX sõlmis OÜ-ga XXX töövõtulepingu 05.04.2013 XXX silla rekonstrueerimistööde teostamiseks. Tööde teotamise tähtaeg oli 30.10.2013 (t. lk 55-57, I köide). 14. oktoobriks 2013 oli AS XXX kandnud töövõtja XXX OÜ-le üle 22 800 eurot (t. lk 70, I köide). 14.11.2013 käis AS XXX juhatuse liige XXX XXX silda vaatamas ja selgus, et töövõtja ei ole seal midagi veel teinud (t. lk 83, I köide). Hageja 14.11.2013 e-kirjast
selgub, et „... tänaseks on tähtaeg vähemalt töövõtja tõlgenduse kohaselt peatunud, kuni hinna ja tähtaja osas on XXX kokkulepe saavutatud. Ka töövõtja tahab teada - Mis toimub? Täna seisab kõik XXX taga ...“ (t. lk 83, I köide). Samas abilinnapeale kinnitas hageja, et sild võiks valmis saada septembri keskpaigas (t. lk 84, I köide). Novembris 2013 ei olnud töövõtja aga veel töödega alustanud ja hageja kostjapoolse projektijuhina leidis, et asi seisab AS XXX taga. Kohtu hinnangul ei olnud seejuures adekvaatne hageja seisukoht, et tööde tähtaeg oli peatanud, kuni hinna ja tähtaja osas on XXX kokkuleppe saavutatud. Kohus märgib, et XXX silla ümberprojekteerimise ja ehitustööde tegemise osas oli kokkulepe saavutatud juba 05.04.2013 lepingus (t. lk 55-57, I köide). Samuti, nagu eelnevalt mainitud, oli AS XXX 14. oktoobriks 2013 kandnud töövõtja XXX OÜ-le üle 22 800 eurot (t. lk 70, I köide). Kujunenud olukorras ei arvestanud hageja kohtu hinnangul tööandja (hageja tööandjaks oli kostja, kelle korraldusel pidi hageja koordineerima XXX silla projekti lähtuvalt kostjaga samasse kontserni kuuluva AS XXX huvidest) kasu ja oma töö iseloomu, süüdistades tööde mitteteostamises sisuliselt AS-i XXX, mitte aga töövõtjat, kes polnud töid lepingu kohaselt teostanud vaatamata töövõtjale makstud 22 800 eurole.
53.Kohus leiab, et hageja projektijuhina ei teostanud nõuetekohast järelevalvet XXX silla projekti täitmise üle, mille tagajärjel jäid tööd lepingus kokkulepitud tähtajaks 30.10.2013 teostamata vaatamata töövõtjale tasutud rahale. Hageja jättis täitmata oma kohustused XXX silla projekti juhtimisel mh sellega, et ei jälginud ega nõudnud töövõtja poolt tööde teostamise tähtaegadest kinnipidamist, ei informeerinud tellijat õigeaegselt viivitustest ja töövõtjapoolsest lepingu rikkumisest. OÜ XXX poolt jäid kokkulepitud tööd teostamata ja AS XXX on seetõttu rikkunud kokkulepet Linnavalitsusega. Kostja kontrollis seejuures ka OÜ-ga XXX töövõtulepingus kokkulepitud tööde maksumuse vastavust turuhindadele, võttes teise pakkumise samale tööle OÜ-lt XXX. Saadud pakkumise alusel on XXX silla projekti tööde maksumuseks ilma käibemaksuta 1600 eurot (t. lk 68-69, I köide). AS-le XXX soovitatud töövõtja OÜ XXX sõlmitud töövõtulepingus oli tööde maksumuseks 30 000 eurot, millest kostja oli ära maksnud 2013 oktoobriks 22 800 eurot (t. lk 70, I köide). Seega hageja tellijapoolse projektijuhina ei suutnud tagada XXX silla tööde teostamist isegi turuhinnast kordades kallima pakkumise alusel, seejuures pärast tööde teostamise tähtaja möödumist ei olnud novembris 2013 töödega isegi mitte alustatud.
54.Hageja ülesandeks oli ka XXX projekti juhtimine. Vaidlustatud ei ole asjaolu, et kostja soovis rajada AS-le XXX kuuluvaase hoonesse Tallinnas XXX kultuuri- ja meelelahutusürituste korraldamiseks sobilikud ruumid ning et üürilepingu kohaselt kohustus kostja läbi viima AS XXX ruumidest väljakolimise ja üüriobjekti eraldamisega seotud AS XXX poolt nõutavad projekteerimise- ja ehitustööd. Vaidluse all ei ole, et hageja pidi võtma pakkumised ja võttis pakkumised tööde teostaja leidmiseks (t. lk 105 p. 6, t. lk 110-127, I kd). 12.06.2012 sõlmiti kostja ja XXXOÜ vahel Projekteerimis- ja ehitustööde tööettevõtuleping, mille p 9.1. kohaselt on tellija esindajaks tööde vastuvõtmisel ja töökorralduse küsimustes hageja (t. lk 180-205, I kd). Kohus nõustub kostjaga, et hageja kui projektijuhi kohustuseks mõlema projekti (XXX projekti ja XXX silla projekt) teostamisel oli eelkõige lähtuvalt tellija huvist kontrollida töövõtjate poolt lepingus ettenähtud tööde teostamise kulgemist, tähtaegadest kinnipidamist ja töövõtjate poolt esitatud arvete vastavust teostatud tööde hulgale, sealjuures kinni pidada lepingus kokkulepitud tööde maksumusest. Kohus leiab, et sellised kohustused tulenesid hagejale sõltumata konkreetsete tööandja korralduste olemasolust hageja kui projektijuhi töö iseloomust ja töötaja üldisest lojaalsuskohustusest (TLS § 15 lg 2, § 16 lg 1).
55.Hiljemalt 2013. a oktoobris oli selge, et töövõtja XXXOÜ ei suuda XXX
projekteerimistöid valmis teha, rääkimata ehituse alustamisest. Üürilepingust tulenevalt ütles AS XXX16.10.2013 lepingu erakorraliselt üles (t. lk 58, I köide). Üürilepingu erakorralise ülesütlemise tulemusena katkes kostja jaoks üüripinnaga seonduv oluline äriprojekt, mille tulemusel tekkis kostjale oluline varaline kahju juba äriprojektile kulutatud summade ja tulevikus saamatajäänud tulu näol. Kohus nõustub kostjaga, et hageja kui projektijuht ei olnud jälginud tööde teostamise ajakava ja oli aktsepteerinud projekteerimistööde mittetähtaegset täitmist. Vaatamata asjaolule, et projekteerimistööd olid tegemata, oli hageja edastanud kostjale tasumiseks XXXOÜ arved. Hageja oli alusetult aktsepteerinud XXXOÜ poolt esitatud arveid lisatööde kohta jättes kontrollimata projekteerimistööde kallinemise põhjendatuse. Vastavalt projekteerimis- ja ehituslepingule pidi kokkulepitud tööde maksumus sisaldama kõiki projekteerimistöid, kaasa arvatud eriprojekte. Projekteerimistööde maksumus lepingu alusel oli 12 000 eurot (t. lk 186, I kd). Oktoobris 2013 selgus, et hageja oli aktsepteerinud ja esitanud tasumiseks kostjale töövõtja XXXOÜ arveid summas 67 017 eurot (t. lk 61, I köide). Hinnakokkulepped lisatööde ja tööde kallinemise osas oli jätnud hageja dokumenteerimata, mistõttu ei ole võimalik tagantjärele selgitada, milles seisnesid lisatööd või tööde kallinemine ja millistes summades töövõtjaga oli tööde kallinemine kokku lepitud.
56.Seejuures tellis kostja XXXOÜ poolt oktoobriks 2013 tehtud projekteerimistööde maksumuse kohta hinnangu Arhitektuuribüroolt Korrus. Arhitektuuribüroo Korrus hinnangust selgus, et XXXOÜ poolt teostatud tööde kvaliteet on halb ja valmistehtud tööde maksumus nende hinnangul on 7200 € koos käibemaksuga (t. lk 62-66, I köide). Kostjal õnnestus vaidluses XXXOÜ saada tagasi 25 000 eurot käibemaksuga (t. lk 78, I kd), mis kinnitab, et ka XXXOÜ ise tunnistas oma rikkumist ja kokku lepitud tööde teostamata jätmist. Samas tekkis kostjale kahju XXXOÜ põhjendamatult makstud arvete tõttu, milliste summade tagastamist saavutada ei õnnestunud.
57.Kohus leiab, et hageja ebalojaalsust kostja suhtes, millega ta põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu, kinnitab ka hageja poolt 22.09.2013 kostjale saadetud e-kiri, milles hageja kirjutab: „ XXX. Nüüd hakkab 3 nädalat, mis oli otsustamiseks jäänud täis saama. Ka viimased TK tellitud lisatööd on valmis saamas ..... kindlasti tuleks otsustada tehtud tööde tasumise küsimus. Kui hetkel projekt katkestada tuleb tasuda ca 50 t eurot tehtud tööde eest ...“ (t. lk 75, I köide). Kostja on õigesti viidanud asjaolule, et antud hageja e-kiri on saadetud olukorras, kus kostja oli tasunud töövõtulepingus projekteerimistööde maksumusena kokkulepitud 12 000 euro asemel XXXOÜ projekteerimistööde ja alustamata ehitustööde ettemaksuna juba 67 017 eurot. Samas ei olnud töövõtja suutnud valmis teha töövõtulepingu järgset projekti ja esitada seda koos ehitusloaga. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei täitnud oma kohustusi lojaalselt tööandja kasu silmas pidades. Hageja, kui kostja töötaja, oli kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel kostja huvidest. Kostja selgelt äratuntavaks huviks oli hageja poolt juhitavate projektide teostamine kostja jaoks võimalikult väikeste kuludega ja tähtaegselt, millist huvi hageja aga ei järginud.
58.Hageja ebalojaalsust kostja suhtes, millega ta põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu, tõendab samuti hageja poolt 26.09.2013 kostja juhatusele saadetud e-kiri, kus hageja kirjutab XXX projekti kohta: „ Tuleks otsustada, kas lõpetamine või edasiminek. Edasimineku korral tasuda 200 tuhat ja alustame ehitamisega. Lõpetamise korral tuleks tasuda tellitud tööd (ca 50+km), et soliidselt sellest projektist väljuda“ (t. lk 82, I köide). Kohus nõustub kostjaga, et ka selle kirja on hageja saatnud olukorras, kus ta oli teadlik, et projekteerimine pole ikka veel lõpule jõudnud, rääkimata sellest, et oleks olnud olemas ehitusluba. Olukord, kus kostja oli tasunud töövõtulepingus projekteerimistööde maksumusena kokkulepitud 12 000 euro asemel XXXOÜ projekteerimistööde ja alustamata
ehitustööde ettemaksuna juba 67 017 eurot ning kus töövõtja polnud suutnud valmis teha isegi töövõtulepingu järgset projekti, ei takistanud hagejat nõudmast kostjalt 200 000 euro või alternatiivselt 60 000 euro tasumist. Lepingu lõpetamise korral tundis hageja muret, kas töövõtjale jääb ikka soliidne mulje, kui leping lõpetada ja soliidse mulje jätmiseks leidis, et XXXOÜ tuleb maksta veel 50 00 + käibemaks. Kohus leiab, et mainitud hageja kiri viitab hageja selgele ebalojaalsusele, mis koos teiste käesolevas kohtuotsuses kirjeldatud hageja rikkumistega vaieldamatult põhjustas tööandja usalduse kaotuse hageja vastu.
59.Eelpool kirjeldatud asjaolud ja tõendid (kohtuotsuse p-d 50-58) kinnitavad kohtu hinnangul hagejaga töölepingu ülesütlemise avalduses (t. lk 10-14, I kd) märgitut, et hageja tegevus põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu ja kolmandate isikute AS XXX, AS XXX ja linna usaldamatuse kostja vastu ning samuti seda, et hageja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale. Kohus nõustub kostjaga, et hageja projektijuhina oli kohustatud eelkõige lähtuvalt tellija huvist kontrollima töövõtjate poolt lepingu täitmiseks tehtavate tööde kulgemist, tähtaegadest kinnipidamist, sõlmitud töövõtulepingute maksumusest kinnipidamist ja andma tööandjale tagasisidet lepingu täitmise kohta.
60.Isegi kui hageja arvates tema töökohustused ei olnud piisavalt määratletud, pidi hageja vastavalt TLS § 15 lg 2 täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi, hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja vara, teatama viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldama erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu. Samuti oli hageja kohustatud TLS § 15 lg 2 kohaselt hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Mõlema hageja poolt juhitava projekti (XXX projekti ja XXX silla projekt) puhul ei taganud hageja töövõtjate poolt tööde tähtaegset teostamist. Mõlema projekti puhul põhjendas hageja töödega viivitamist mh ebaõigete väidetega täiendavast rahavajadusest (vt kohtuotsuse p 52, p 57-58) olukorras, kus töödega polnud sisuliselt alustatudki ja samas olid töövõtjatele tehtud suuremahulised ettemaksed teostamata tööde eest. Hageja ei rakendanud mingeid meetmeid tagamaks töövõtjate poolt tööde tegemist tähtaegselt. Hageja ei teinud kordagi kostjale ettepanekut taganeda sõlmitud töövõtulepingutest ja leida uued töövõtjad. Kohus nõustub kostjaga, et eeltoodud asjaolusid arvestades hageja ei täitnud oma kohustusi lojaalselt tööandja kasu silmas pidades. Hageja, kui kostja töötaja, oli kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel kostja huvidest. Kostja huvi oli hageja poolt juhitavate projektide teostamine kostja jaoks võimalikult väikeste kuludega ja tähtaegselt. TLS § 16 lg 1 kohaselt töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.
61.Kohus ei nõustu seejuures hageja seisukohaga, nagu peaks kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tulenevalt kostja ettevõttes valitsevast korralagedusest ja haldussuumatusest arvestama TLS § 16 lg 2 johtuvalt tavapärasest oluliselt madalama hoolsusmääraga. TLS § 16 lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Endise linnapeana olid hagejal kohtu hinnangul piisavad kogemused ja teadmised selleks, et XXX silla ja XXX projektijuhtimisel tööandja elementaarseid ning selgelt äratuntavaid huve (mh projektide teostamine kostja jaoks võimalikult väikeste kuludega ja tähtaegselt) mõista ja järgida, mida hageja aga ei teinud. Kohus märgib, et isegi kui arvestada hageja viidatud „tavapärasest oluliselt madalama hoolsusmääraga“, siis ka kõige elementaarsem hoolsusmäär eeldab tööandja varaliste huvide järgmist, mida hageja ei järginud. Näiteks olukord, kus kostja oli tasunud töövõtulepingus projekteerimistööde
maksumusena kokkulepitud 12 000 euro asemel XXXOÜ projekteerimistööde ja alustamata ehitustööde ettemaksuna juba 67 017 eurot ning kus töövõtja polnud suutnud valmis teha isegi töövõtulepingu järgset projekti, ei takistanud hagejat nõudmast kostjalt 200 000 euro või alternatiivselt 60 000 euro tasumist projektist „soliidselt“ väljumise ettekäändel (t. lk 82, I köide).
62.Kohus leiab eeltoodud põhjendusi arvestades, et hageja ei ole täitnud oma töökohustusi nõuetekohase hoolsusega ja vastutab töökohustuste süülise rikkumise eest (TLS § 72). Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja on hagiavalduses selgitanud eelkõige tööandja ja juhatuse liikmete kohustusi ning iseloomustanud tööandjat. Kohus leiab, hageja poolt hagiavalduses ega ka 17.02.2014 menetlusdokumendis esitatu ei lükka ümber kostja poolt esitatud töölepingu üleütlemise põhjuseid. Samuti märgib kohus, et hagejaga töölepingu ülesütlemiseks piisanuks ka üksnes ühe TLS § 88 lg 1 märgitud aluse olemasolust, nõutav ei ole mitme TLS § 88 lg 1 sätestatud aluse üheaegne esinemine.
63.TLS § 97 lg 3 kohaselt käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Arvestades hageja poolsete rikkumiste ulatust ja raskust (kohtuotsuse p-d 50-62) leiab kohus, et kostja oli õigustatud hagejaga töölepingu üles ütlema etteteatamistähtaega järgimata, kuna kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni
IV
64.Arvestades käesolevas kohtuotsuses eelnevalt tuvastatud asjaolusid, jätab kohus rahuldata hageja nõude tuvastada, et 29. detsembrist 2011.a. poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemine 4. detsembri 2013.a. ülesütlemiseavaldusega on tühine.
65.Kohus jätab rahuldamata ka hageja alternatiivnõue tühistada töölepingu ülesütlemine 4. detsembri 2013.a. ülesütlemiseavaldusega hea usu põhimõttega vastuolu tõttu. Kohus leiab käesolevas otsuses esitatud põhjendusi arvestades, et hagejaga töölepingu ülesütlemine oli seaduslik ega olnud hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest kohus võiks järeldada hagejaga töölepingu ülesütlemise vastuolu hea usu põhimõttega. Samuti märgib kohus, et TLS § 106 kohaselt võib esitada kohtule hagi kehtiva ülesütlemise vaidlustamiseks vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, välja arvatud, kui tööandja ütles lepingu üles töötajapoolse töölepingu rikkumise tõttu. Käesoleval juhul on kostja öelnud hagejaga sõlmitud töölepingu üles hagejapoolsete ulatuslike töölepingu rikkumiste tõttu, mistõttu asub kohus seisukohale, et TLS § 106 ei võimalda hagejal tugineda töölepingu ülesütlemise vastuolule hea usu põhimõttega.
66.Kuna kohus eelnevalt leidis, et hagejaga töölepingu ülesütlemine oli seaduslik ning kostja oli õigustatud hagejaga töölepingu üles ütlema etteteatamistähtaega järgimata, siis jätab kohus rahuldamata ka hageja nõude välja mõista kostjalt hüvitis 291,21 eurot etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest ning hageja nõude välja mõista kostjalt hüvitis 873,63 eurot töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest. Samuti jääb rahuldamata hageja nõue lõpetada tööleping kohtu poolt, sest tööleping hagejaga on juba kehtivalt lõpetatud.
67.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesolevas asjas tehti otsus hageja kahjuks, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
68.Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.