Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. veebruar 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-19363
Tsiviilasi
JS hagi SK vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks ning JS avaldus lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks SK vastuhagi ühisvara jagamiseks
nende Hageja JS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Benevolenskaja Kostja SK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Eduard Neiman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19. septembri 2016. a otsus osas, milles maakohus mõistis JS-lt SK kasuks välja hüvitise 32 006,53 eurot ja määras kindlaks hüvitise maksmise osamaksed. Muus osas jätta otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista JS-lt SK kasuks välja hüvitis 40 492,16 eurot.
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
3.1.Rahuldada JS hagi ja SK vastuhagi osaliselt.
3.2.Lõpetada JS ja SK ühisomand Tallinnas, XXX asuvale korteriomandile (registriosa nr XXXXXXXX) ja sõiduautole Peugeot (XXXXXX) selliselt, et
Tallinnas XXX asuv korteriomand (registriosa nr XXXXXXXX) ja sõiduauto Peugeot (XXXXXX) jäävad JS ainuomandisse.
3.3.Jätta kohustused, mis tulenevad K OÜ-ga 27. veebruaril 2013. a sõlmitud laenulepingust nr ERA-3-02/2013, laenujääk 35 486, 94 eurot, ning 25. veebruari 2013. a võlakirjast summas 15 000 eurot, JS kanda.
3.4.Mõista JS-lt SK kasuks välja hüvitis 40 492,16 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kolme kalendrikuu jooksul võrdsetes osades iga kuu viimaseks kuupäevaks kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
3.5.Pärast hüvitise täielikku tasumist (resolutsiooni p 3.4) kohustada SK andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX teise jakku tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja JS ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada kirjeldatud nõusolek käesoleva kohtuotsusega.
3.6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.SK apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.JS vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.JS (hageja) esitas 24. detsembril 2015. a Harju Maakohtule hagi SK (kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks ning avalduse lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 21. detsembril 2011. a Tallinna Perekonnaseisuametis. Abieluvaralepingut poolte vahel sõlmitud ei ole.
3.Abielu jooksul on soetatud korteriomand, asukohaga XXX, Tallinn, turuväärtusega 132 500 eurot, ja sõiduauto Peogeot, registreerimisnumbriga XXXXXX, turuväärtusega 5000 eurot. Abielu ajal 25. veebruaril 2013. a võeti laenu 15 000 eurot (võlakiri) ning korteriomandi ostmiseks sõlmiti 27. veebruaril 2013. a K OÜ-ga laenuleping, millest tulenev laenujääk on 30. novembri 2015. a seisuga 37 856,35 eurot. Enne 28. veebruaril 2013. a korteriomandi müügilepingu sõlmimist tasus hageja enda kontolt notari deposiiti 40 000 eurot.
4.Hageja palub jagada abikaasade ühisvara jagada selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse ja sõiduauto jääb kostja ainuomandisse ning laenulepingust ja võlakirjast tulenevad kohustused jäävad hageja kanda ning hageja tasub kostjale hüvitise 27 256,53 eurot (II kd, tl 89).
5.Alternatiivselt, kui nii korteriomand kui sõiduauto jäävad hageja ainuomandisse ja kohustused jäävad hageja kanda, tasub hageja kostjale hüvitise 31 006,53 eurot (II kd, tl 160). Kostja vastuhagi ja kostja nõue
6.Kostja esitas 8. veebruaril 2016. a Harju Maakohtule vastuhagi ühisvara jagamiseks.
7.Vastuhagi kohaselt on korteriomandi turuväärtuseks 157 000 eurot ja sõiduauto turuväärtuseks 5000 eurot. Perele korteri ostmiseks sõlmis kostja K OÜ-ga laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 50 000 eurot. Kostja tasub igakuiselt laenumakseid ja 27. juuni 2016. a seisuga on laenujääk 35 486, 94 eurot. Korteriomand on soetatud kostjale enne abiellumist kuulunud rahaliste vahenditega, s.o laenuga 50 000 eurot ning täiendavalt 20 000 eurot. Kostja on panustanud ühise eluaseme omandamiseks 63,636 % korteri ostuhinnast ja hageja panus on vastavalt 36,364 % korteri ostuhinnast. Pooled teostasid ostetud korteris remondi. Kostja osaleb lapse ülalpidamisel, samuti ühise korteriomandi ostuhinna ning haldus- ja hoolduskulude tasumises.
8.Kostja palub jagada abikaasade ühisvara jagada selliselt, et korteriomand jääks kostja ainuomandisse ja sõiduauto jääks hageja ainuomandisse ning laenulepingust ja võlakirjast tulenevad kohustused jääksid kostja kanda ning kostja tasub hagejale hüvitise 38 256,53 eurot.
9.Alternatiivselt palub kostja jagada abikaasade ühisvara selliselt, et korteriomand, sõiduauto ning laenulepingust ja võlakirjast tulenevad kohustused jääksid hageja kanda ning hageja tasub kostjale hüvitise 43 256,53 eurot.
10.Kolmanda alternatiivina palub kostja jagada abikaasade ühisvara selliselt, et kogu ühisvara müües jagatakse saadud rahalised vahendid poolte vahel võrdsetes osades ning laenulepingust ja võlakirjast tulenevad kohustused jagatakse poole vahel võrdsetes osades (II kd, tl 201-203).
11.Menetluskulud palub jätta poolte endi kanda. Maakohtu otsus
12.19. septembri 2016. a otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ja osaliselt vastuhagi. Maakohus lõpetas poolte ühisomandi korteriomandile ja sõidukile selliselt, et korteriomand ja sõiduk jäävad hageja ainuomandisse ning laenulepingust ja võlakirjast tulenevad kohustused jäävad hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 32 006,53 eurot, mille hageja kohustub tasuma võrdsetes osades 3 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
13.Poolte abielu lahutati Harju Maakohtu 30. mai 2016. a õigeksvõtul põhineva osaotsusega ning 06. juunil 2016.a lõpetati menetlus lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks seoses hageja loobumisega avaldusest. Menetlus jätkus poolte ühisvara jagamise osas.
14.Otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus ühisvara koosseisu osas, kuid pooled ei suuda saavutada üksmeelt ühise korteriomandi turuväärtuse osas ning selles, milline oli poolte panus korteriomandi soetamisel, samuti makstava hüvitise suuruses.
15.Korteriomandi turuväärtuse hindamiseks esitasid nii hageja kui ka kostja ekspertiisiaktid. Hageja hindamisakti kohaselt on korteriomandi turuväärtus 132 500 eurot kostja hindamisakti kohaselt on korteriomandi turuväärtus 157 000 eurot. Kohus leidis, et mõlemas eksperdiarvamuses toodud hind võib olla õige, mistõttu tuleb korteriomandi täpseimaks väärtuseks lugeda keskmist eksperthinnangutega esitatud
vara tervikväärtust, s.o 132 500+157 000 = 289 000:2 = 144 500 eurot, millest 1⁄2 korteriomandi väärtuseks on 72 250 eurot.
9.Sõiduauto Peogeot turuväärtuses turuväärtuseks on pooled hinnanud 5000 eurot. Tuginedes PKS § 16 lg-s 1 ja §-s 17 sätestatule, leidis maakohus, et kohtule esitatud panga sularaha sissemakse kviitungid, konto väljevõtted ning maksekorraldused ei tõenda auto soetamist kostja lahusvara arvelt.
10.Laenulepingust tuleneva kohustuse jagamise osas oli maakohus seisukohal, et pooled on K OÜ ees solidaarvõlgnikud, kuna laenulepingust nähtuvalt oli laen võetud abielu ajal mõlema poole huvides ühise eluaseme ostmiseks ning tähendust ei oma, kes abikaasadest kirjutas laenulepingule alla. Tegemist on solidaarkohustuse jagamisega. 27. juuni 2016. a seisuga on laenu jääk 35 486,94 eurot, millest 1⁄2 moodustab 17 743,47 eurot.
11.Perekonna huvides oli abielu ajal võetud ka laen 15 000 eurot VS-lt, mille osas kostja ei ole vastu vaielnud ja millest hageja palub kostja osa, s.o 7500 euro tagastamist.
12.Maakohus tuvastas, et korteriomandi soetamisel panustas hageja enda lahusvarast 40 000 eurot notari deposiiti makstes, millest 1⁄2 osas enda eest ja 1⁄2 osas kostja eest. Kostja väide, et korteriomandi ostuhinnast (110 000 eurot) 70 000 eurot oli kostja tasunud oma rahavahendite arvelt, ei leidnud tõendamist. Maakohus tuvastas, et K OÜ-lt saadud laen 50 000 eurot oli abikaasade solidaarkohustus ning 20 000 euro, mis oli väidetavalt kostja tema omandis enne abiellumist ja asus tööandja seifis olemasolu ei ole kostja usaldusväärselt tõendanud.
17.Arvestades poolte soove, otsustas maakohus poolte ühisvara jagada selliselt, et korteriomand ja sõiduauto antakse hageja ainuomandisse, pannes talle kohustuse hüvitada teise kaasomaniku osa rahas.
18.Hüvitise arvutamisel lähtus maakohus sellest, et abikaasade ühisvara väärtus kokku on 149 500 eurot (144 500+5000). Arvestades poolte võrdsuse põhimõtet vara jagamisel moodustub 1⁄2 osa 74 750 eurot. Hageja maksis lahusvarast korteriomandi soetamisel 40 000 eurot, millest 1⁄2 osas enda eest ja 1⁄2 osas kostja eest. Seega hüvituse suurust tuleb vähendada 20 000 euro võrra. Hageja palus laenukohustuse täitmine laenujäägi summas 35 486,94 eurot jätta enda kanda. Sellest laenujäägist moodustab 1⁄2 kostja osa ehk 17 743,47 eurot, millise summa võrra tuleb hüvitist vähendada. Võlakirjast tulenev kohustus kuulub 1⁄2 kostja osa ehk 7500 eurot, millise summa võrra tuleb hüvitist vähendada. Kuna sõiduauto jääb hagejale, siis peab hageja maksma kostjale hüvitist 1⁄2 auto turuväärtusest ehk 2500 eurot.
20.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, mis käsitles kostjale hüvitise arvutamist. Kostja palub hagejalt kostja kasuks välja mõista hüvitise 49 506,53 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
21.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kostja kohtu arvutusmetoodikaga kostjale hüvitise arvutamisel, kuna kostja arvates on kohus eksinud lahusvarasse ja ühisvarasse kuuluvate õiguste ja kohustuste arvestamisega.
22.Kostja soovib pöörata kohtu tähelepanu sellele, et korteriomandi müügihinnaks oli 110 000 eurot. Hageja kandis sellest notari deposiitkontole 40 000 eurot, mis koosnes enne abiellumist kogutud rahalistest vahenditest 25 000 eurot ja vahetult enne korteriomandi ostmist väidetavalt saadud laenust (võlakirjast) 15 000 eurot. Kostja kandis notari deposiitkontole 70 000 eurot, mis koosnes enne abiellumist kogutud
rahalistest vahenditest 20 000 eurot ja 50 000 eurot oli saadud laenuna K OÜ-lt. Hagile lisatud hageja kontoväljavõtetest nähtub, et hageja panus ühisvara soetamiseks oma lahusvara arvelt sai olla 25 079 eurot, mitte 40 000 eurot nagu maakohus leidis. Hageja ei ole kordagi väitnud, et tema lahusvara moodustas 40 000 eurot. Kostja ei vaielnud nende summade üle, kuna oli teadlik, et hagejal olid kogutud rahalised vahendid summas 25 000 eurot ning ta võis eeldada, et hageja võttis laenu 15 000 eurot. Seetõttu märkis kostja vastuhagis, et ei vaidle sellele vastu, et hageja kandis korteriomandi ostmiseks notari deposiitkontole oma rahalistest vahenditest 40 000 eurot, kuna arvestas, et laen 15 000 eurot kuulub hagejale. Maakohtu otsusest on tuletatav, et kohus arvutas laenukohustuse 15 000 eurot hageja tehtud ülekandest 40 000 eurot eraldi, suurendades sellega kostja ühisvarasse kuuluva kohustuse 7500 euro võrra.
23.Mis puudutab poolte rahaliste sissemaksete tegemist korteriomandi ostmiseks on maakohus eelkõige tuginenud hageja tõenditele, jättes kostja esitatud tõendeid tähelepanuta. Kostja on seisukohal, et maakohus on tõendeid vääralt hinnanud või jätnud osad tõendid põhjendamatult hindamata ning jõudnud seega ebaõigete järeldusteni. Võlakiri, mis tõendab, et vahetult enne korteri ostmist võttis hageja poolte ühiskohustusena laenu 15 000 eurot, ja 26. oktoobril 2011. a kostja tööandja koostatud akt, mis tõendab, et enne abiellumist oli kostjal kogutud rahalisi vahendeid 23 700 eurot, mis kuulub kostja lahusvarasse ning millest ta 20 000 eurot panustas ühisomandisse kuuluva korteri ostmiseks, väärivad praeguses vaidluses suurt tähelepanu. Kostja jaoks on üllatuslik kohtupoolne tuginemine hageja kahtlusele akti usaldusväärsuses. Ei saa nõustuda kohtu järeldusega, kus sisuliselt ühetaoliselt koostatud tõenditest on ühel võrreldes teisega rohkem usaldusväärsust. Kohus on rikkunud mh selgitamiskohustust, kuna juhul, kui kohus ei pidanud kostja tõendit usaldusväärseks, siis oleks ta pidanud sellele kostja tähelepanu pöörama ning selgitama, et kostjal tuleks esitada muid tõendeid tema väite tõendamiseks.
24.Lisaks ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kostja ei ole vastu vaielnud hageja laenu võtmisele. Kostja sai aru, et laen 15 000 eurot kuulub hageja lahusvarasse ning koos kostjale kuuluvate rahaliste vahenditega 25 000 eurot moodustab korteri ostuhinna osa 40 000 eurot. Seda, et kostja oli kindel, et vaidlusalune laen ei ole poolte ühiskohustus, tõendab mh see, et kostja pidas K OÜ-lt korteri ostmiseks võetud laenu 50 000 eurot enda kohustuseks, mille täitmise eest vastutab ta ainuisikuliselt. Teiseks, käesolevas asjas on toimunud ainult üks kohtuistung 25. mail 2016. a, kus pooled arutasid abielu lahutamise küsimust ning küsimust, mis on seotud ühise hooldusõiguse lapse suhtes teostamisega. Kohtuistungil ei ole arutatud ühisvara jagamist ning polnud ka tõendite uurimist. Seega kostja ei saanud väljendada oma seisukohta hageja esitatud tõendite osas. Sellega on kohus rikkunud ka TsMS § 243 lg-t 3.
25.Kostja leiab, et õiglane hüvitis korteriomandi ja sõiduauto omandi kaotamise eest on 49 506,53 eurot, mille arvutuskäik on järgmine: 149 500:2 – 12 500 (hageja panus kostja eest korteriomandi osmiseks hageja lahusvara 1⁄2 osas) – 7500 (võlakirjast tulenev kohustus 1⁄2 osas) – 17 743, 47 eurot (laenulepingust tulenev kohustus 1⁄2 osas) + 10 000 eur (kostja panus hageja eest korteriomandi ostmiseks kostja lahusvara 1⁄2 osas) + 2500 (1⁄2 auto turuväärtusest). Hageja vastuapellatsioonkaebus
17.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, mis käsitles kostjale hüvitise arvutamist ja kohustuste hageja kanda jätmist. Hageja palub kostja kasuks välja mõista hüvitise 31 006,53 eurot (resolutsiooni p 4) ning jätta rahalistest kohustustest hageja kanda vaid laenulepingust tulenev jääk 35 486,94 eurot ja mitte
jätta hageja kanda 25. veebruari 2013. a võlakirjast tulenev võlg summas 15 000 eurot (resolutsiooni p 3). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
18.Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt ei vaieldud maakohtus selle üle, et hageja kandis enda kontolt lahusvara arvelt notari deposiiti korteriomandi soetamiseks 40 000 eurot, millest 1⁄2 osas enda eest ja 1⁄2 osas kostja eest. Kostja võttis selle omaks 8. veebruaril 2016. a esitatud vastuhagis, mistõttu ei saa kostja tõstatada vaidlust selle summa osas ning nõuda uusi tõendeid. Kostja ei saada apellatsioonmenetluses tugineda asjaolule, mis ei olnud vaidlusküsimuseks (TsMS § 652 lg 2 ja lg 3).
19.Hageja ei nõustu maakohtu otsusega tõendite hindamise osas, samuti on otsuse kirjeldavas osas ebatäpsusi, mis ei kajasta õigesti hageja nõuet ja esitatud väiteid. Hageja rõhutab, et 27. juuni 2016. a menetlusdokumendis on hageja arvutanud kompensatsiooni summaks 31 006,53 eurot, mitte 27 256,53 eurot nagu maakohus märkis. Lisaks ei ole hageja oma ettepanekutes vara jagamiseks märkinud võlakirjast tulenevat kohustust ega teinud mingeid ettepanekuid selles osas. Seega hüvitise määramisel 15 000 euro võlakohustuse arvesse võtmine ei tugine poolte esitatud taotlustele ega nende väidetele.
20.Hageja ei nõustu kohtu järeldustega selles, et korteriomandi turuväärtuseks on mõlema poole hindamisaktides olev keskmine tulemus. Selline turuväärtuse arvestuse metoodika on ebaõige ning kohtul tulnuks võtta seisukoht, millist tõendit ta peab usaldusväärtusemaks. Hageja on seisukohal, et arvesse tuleb võtta hageja poolt esitatud hindamised, millised on tehtud kahe erineva firma poolt ning mille resultaatide vahe on väike ning sellisel juhul tuleks lähtuda viimasest Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ hindamisest, mille kohaselt korteriomandi turuväärtuseks oli 20. juuni 2016. a sisuga summa 132 500 eurot. Vastused kaebusele
16.Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
17.Kostja palus jätta hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise ja materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Kolleegium ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele ja tõendite hindamisele. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele, vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Apellatsiooniastmes ei vaidle pooled enam selle üle, milline vara ja millised kohustused kuulusid endiste abikaasade ühisvara hulka. Samuti ei vaidlusta kumbki pool seda, et ühisvara jäi hageja ainuomandisse ja ühised kohustused jäid hageja kanda. Kuigi vastuapellatsioonkaebuses tõstatab hageja ka ühisvara hulka kuuluva korteriomandi turuväärtuse küsimuse, käib vaidlus ringkonnakohtus peamiselt selle üle, kas on tõendatud kummagi abikaasa panus oma lahusvara arvelt ühisvara soetamisse ja sellest tulenevalt, kui suur peaks olema ühisvara jagamisel kostjale makstav hüvitis.
20.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna mõlemad pooled on sisuliselt vaidlustanud otsust üksnes kostjale makstava hüvitise
suuruse osas, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust muus osas kontrollida.
21.Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus, et on tõendatud hageja panus ühisvara soetamisse oma lahusvara arvelt 40 000 eurot ning tõendamata on kostja panus ühisvara soetamisse oma lahusvara arvelt 20 000 eurot. Maakohus on kaevatavas otsuses üksnes üldsõnaliselt möönnud, et kostja ei ole oma väiteid veenvalt tõendanud. Kolleegium leiab, et maakohtu selline seisukoht on vastuolus kohtule esitatud tõenditega. Maakohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hoiustasid hageja ja kostja korteriomandi ostmisel notari hoiukontole ostuhinna vastavalt 40 000 eurot (I kd, tl 27) ja 70 000 eurot (I kd, tl 80). Hageja laenas oma isalt vastavalt võlakirjale 15 000 eurot (I kd, tl 28, tõlge tl 29) ja kostja laenas K OÜ-lt vastavalt laenulepingule 50 000 eurot (I kd, tl 36-39). Kumbki pool on esitanud tõendid ka selle kohta, et ülejäänud korteriomandi ostmiseks vajalik raha oli neil olemas enne abielu sõlmimist. Hagejal oli erinevatel arvelduskontodel kokku vähemalt 25 000 eurot (I kd, tl 30-32) ja kostjal oli hoiustatud tööandja juures vähemalt 20 000 eurot (I kd, tl 162). Kostja tõendi usaldusväärsust ei kahanda hageja väide, et kostja sissetulekud ei võimaldanud selliste säästude hoiustamist. Kumbki pooltest ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et korteriomandi omandamiseks vajalik ostuhind 110 000 eurot, sh nn omafinantseering, oli neil võimalik leida ja notari kontole hoiustada muude rahaliste vahendite kui laenude ja hoiuste arvelt. Seega on kolleegiumi hinnangul pooled tõendanud, et korteriomandi ostmisel panustasid mõlemad abikaasad ka oma lahusvara arvelt.
22.Kolleegium nõustub hageja vastuapellatsioonkaebuses toodud etteheitega, mille järgi on maakohus korteriomandi hinna määramisel ekslikult lähtunud eksperdiarvamuste põhjal aritmeetilisest keskmisest. Riigikohus on 3. oktoobri 2007. a otsuse p-des 13 ja 14 selgitanud, et ühisvara jagamisel tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt ka Riigikohtu 21. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 13; 12. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06 ja 8. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-07). TsÜS § 65 järgi on asja väärtuseks selle harilik turuväärtus, mitte poolte esitatud tõenditest nähtuv keskmine turuväärtus. Kolleegium leiab, et olukorras, kus poolte esitatud dokumentaalsetel tõenditel märgitud kinnisasja väärtus erineb oluliselt, ei saa kohus määrata kinnistu väärtust kindlaks mõlema poole esitatud dokumentaalsest tõendist nähtuvate väärtuste ligikaudse keskmise väärtusena, kuna sellisel juhul ei põhine kohtu seisukoht esitatud tõenditel ja rikuks TsMS § 442 lg-t 8 ja § 654 lg-t 5. Olukorras, kus poolte esitatud dokumentaalsed tõendid erinesid teineteisest oluliselt, peab kohus tuginema kas ühe või teise poole esitatud tõendile ja põhjendama, miks tuleb kinnistu väärtuse määramisel võtta aluseks just see tõend ning miks ei saa arvestada teistel dokumentaalsetel tõenditel märgitud väärtusi.
23.Eeltoodut arvestades lähtub ringkonnakohus korteriomandi väärtuse kindlaksmääramisel hageja esitatud Ober-Haus Kinnisvara hindamisaktis märgitud väärtusest 132 500 eurot, kuna nimetatud hinna on asjatundja kujundanud oluliselt suurema arvu ehk 9 analoogse samal ajal pakkumisel olnud korteriomandi hinna võrdlemise alusel (II kd, tl 163-189). Kostja esitatud Uus-Maa Kinnisvarabüroo hindamisaktis oli vastavalt võrdluseks kõigest 3 sarnast korteriomandit (II kd, tl 204226). Ringkonnakohtu arvates annab võrdluseks võetud korterite suurem arv parema perspektiivi objektiivse väärtuse leidmiseks.
24.Kuigi kehtiva perekonnaseaduse järgi ei saa ühisvara jagamisel kalduda kõrvale ühisvara osade võrdsusest, ei tähenda osade võrdsus jagatavas asjas seda, et ühisvara
jagamise tulemusena asja jäämisel ühele abikaasadest ei saaks hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestada asjaolusid, mis olid aluseks ühisvara soetamisel. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul saab lähtuda PKS § 34 lg-st 2, mille järgi võib abikaasa juhul, kui ta kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Kolleegiumi hinnangul tuleb korteriomandi ja auto jätmisel hagejale ning kostja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmisel arvestada poolte erinevaid panuseid korteriomandi soetamisel. See tähendab, et hageja panus ühisvaraks saanud korteriomandi soetamisse oma lahusvara arvelt oli 5000 euro võrra suurem ja seda tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõistetava hüvitise suuruse üle otsustamisel arvesse võtta. Seejuures tuleb hageja panuse hindamisel arvestada ka korteriomandi turuväärtust ühisvara jagamise seisuga. Eeltoodu tõttu peab kolleegium õiglaseks rahalise hüvitise välja mõistmisel võtta arvesse, et protsentuaalselt oli hageja panus korteriomandi ostmisel suurem ja enampanustatud osa moodustas 4,55 % ostuhinnast, mis praegusel hetkel ühisvara väärtuse suurenemise tõttu vastab 6028,75 eurole (4,55 % 132 500 eurost).
25.Kuna poolte ühisvara koosseisu ega esemelise jaotuse üle ei ole enam vaidlust, sh laenukohustuste suuruse ja hageja kanda jäämise osas, siis sellest tulenevalt on jagamise objektiks ühisvara koguväärtusega 137 500 eurot (132 500+5000) ja ühised kohustused 50 486,94 eurot (35 486,94+15 000). Seega, kui ühisvarast maha arvestada ühised kohustused ja hageja panus, mis on seoses vara väärtusega tõusnud, ja jagada saadud tulemus võrdselt poolte vahel, on kostjal õigus saada omandi kaotuse eest hagejalt hüvitist 40 492,16 eurot [(137 500 - 50 486,94 - 6028,75 eurot) / 2]. Väljamõistetava summa muutumise tõttu tuleb muuta ka hüvitise osamaksed. Hageja kohustub tasuma nimetatud hüvitise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kolme kalendrikuu jooksul võrdsetes osades kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
26.Kolleegiumi hinnangul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Arvestades, et apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.