Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
28. mai 2015.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-27040
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi E. P. vastu võlgnevuse 338,09 euro, intressi 34,61 euro, viivise 56,09 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
515,17 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ Aktiva Finants – registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150 Esindaja: Kadri Timuska – OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 10150; e-post: [email protected] Kostja:
– isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
2 (4)
Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega vastavalt TsMS §-le 407 lg 1 on kostjale isiklikult kätte toimetatud 01.12.2014.a (tl 44). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on arvestanud viivise summa lepingujärgses määras, s.o 0,07% päevas põhinõudelt kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 106,26 eurot (hagiavalduse koostamise seisuga 27.10.2014.a sissenõutavaks muutunud viivis 56,09 eurot + 28.10.2014-28.05.2015.a arvestatud viivis 50,17 eurot). Edasi lisandub viivis protsendina põhinõudest – 338,09 x 0,07%, s.o 0,24 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu summas 125 eurot väljamõistmist (tl 18). Riigilõivu tasumine on kontrollitud - 45 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 80 eurot täiendavalt hagiavalduse esitamisel (tl 28). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga 3 (4)
määratud esindaja. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuluna ka õigusabikulude väljamõistmist kostjalt (tl 18). OÜ Julianuse Õigusbüroo arvest nr 1708321 (tl 27) nähtub, et esindustasu tasumiseks võlglase E. P. kohtumenetluses on väljastatud arve summas 191,73 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud suuruses. Kuna tsiviilasi lahendati esimese astme kohtus tagaseljaotsusega, seisnes õigusabi hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises. Nimetatud toimingute eest peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 100 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 225 (125+100) eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist menetluskuludelt alates vastava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. See tähendab, et kui kostja ei tasu hagejale kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu -225 eurot, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist lepinguga kokkulepitud määras, s.o 0,07% päevas tasumata summalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.