OÜ Kiviõli Vesi hagi K. F. vastu võlgnevuse 276, 08 euro ja viivise nõudes
Hagihind
316,88 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OÜ Kiviõli Vesi (RK xxx, asukoht Vabaduse pst 23, 43125 Kiviõli) Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine (Condor Inkasso OÜ, e-post [email protected] ) Kostja: K. F. (IK xxx, elukoht xxx e-post xxx )
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Kiviõli Vesi hagi K. F. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2.Välja mõista K. F.lt OÜ Kiviõli Vesi kasuks võlgnevus 276 (kakssada seitsekümmend kuus) eurot 08 senti sh. põhivõlgnevus 159, 68 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivis 116, 40 eurot perioodi 25.01.2012-30.12.2014 eest.
3.Välja mõista K. F.lt OÜ Kiviõli Vesi kasuks viivis põhinõudelt (159, 68 eurot) alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,07% päevas. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5.Välja mõista K. F.lt OÜ Kiviõli Vesi kasuks menetluskulud 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot sh. maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45, 27 eurot, hagiavalduselt tasutud täiendav riigilõiv 29, 73 eurot ning õigusabikulud 120 eurot koos käibemaksuga.
6.Välja mõista kostjalt, K. F.lt OÜ Kiviõli Vesi kasuks viivis menetluskuludelt (195 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 14.12.2011 Kiviõli Vesi OÜ ja K. F. vahel veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise leping nr 158A, mille punkt 11 kohaselt kohustus kostja tasuma hageja poolt igakuiselt esitatud arvete alusel tarbitud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee eest. Kostja on jätnud oma kohustuse hageja ees täitmata ning arved tasumata.
2.Hageja edastas kostjale arved perioodi 31.12.2011-30.09.2013 eest kokku summas 175,48 eurot. Kostjale esitatud arvest nr 373595 summas 161,83 eurot on tasutud 15,80 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga kuulub kostja poolt tasumisele põhinõue summas 159,68 eurot (175,48 – 15,80). Lepingu 12 kohaselt on klient kohustatud teenuste eest tasumisega viivitamisel tasuma vee-ettevõtjale viivist 0,07% tasumisega viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga kuulub tasumisele sissenõutavaks muutunud viivis 116, 40 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt viivised põhinõudelt alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja esitas 02.02.2015 kohtule e-posti aadressilt xxx allkirjastamata vastuse, mille kohaselt aktsepteerib võlgnevust summas 276,08 eurot. Kohus andis 17.02.2015 kohtunõudes tähtaja allkirjastatud kompromissi või hagiavaldusele vastuse esitamiseks. Kohus selgitas, et lahendab tähtaja möödumisel asja sisuliselt. Käesoleva ajani ei ole kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromisslepingut ega kostja nõuetekohast vastust hagile esitatud.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagi hinda 316,88 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Tuvastatud on, et hageja ja kostja vahel on 14.12.2011 sõlmitud leping nr 158A (t.l. 86-87). Hageja on esitanud kostjale perioodil 31.12.2011-30.09.2013 arveid tarbitud teenuste eest summas 175,48 eurot (tl 88108). Kostjale esitatud arvest nr 373595 summas 161,83 eurot on tasutud 15,80 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga kuulub kostja poolt tasumisele võlgnevus summas 159,68 eurot (175,48 – 15,80) (tl. 81).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus sätestatule (VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1). Lepingu p. 11 kohaselt kohustus kostja tasuma hageja poolt igakuiselt esitatud arvete alusel tarbitud vee ja ühiskanalisatsiooni
juhitud heitvee eest. Kostja on jätnud oma kohustuse hageja ees täitmata ning arved tasumata. Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes.
6.Kostja sisulisi vastuväited võlgnevusele esitanud ei ole. Kostja teatas kohtule e-posti teel, et aktsepteerib võlgnevust summas 276,08 eurot. Tuvastatud on et kostja on maksekohustust rikkunud, st. jätnud arved tasumata. Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 159,68 eurot.
7.Hageja nõuab kostjalt viivist. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. (VÕS § 113 lg 1). Lepingu p 12 kohaselt on teenuste eest tasumisega viivitamisel klient kohustatud tasuma vee-ettevõtjale viivist 0,07% tasumisega viivitatud summast iga viivitatud päeva eest pärast viivise arve esitamist. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suurusele ega määrale. Kuna kostja ei ole tarbitud vee eest tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista nõutud ulatuses.
8.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks võlgnevus 276, 08 eurot sh. põhivõlgnevus 159, 68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 116, 40 eurot perioodi 25.01.2012-30.12.2014 eest ning viivised põhinõudelt (159, 68 eurot) alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,07% päevas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu (dokumentaalse tõendi saamise kulu). Kohtuväliseks kuluks on menetlusosalise esindaja kulu. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esitas 23.01.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuludena riigilõivu 75 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45, 27 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõiv 29,73 eurot, esindaja tasu 120 eurot käibemaksuta ning viivised väljamõistetud
menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (tl. 127). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on mh. põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1145-13 p 14). TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Hageja esindaja vastavat kinnitust ei esitanud. Hageja esindaja kinnitab, et hageja on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei ole õigusabikulude koos käibemaksuga väljamõistmiseks kostjalt alust ning kohus mõistab õigusabi kulud välja ilma käibemaksuta, so. 120 eurot. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja lepinguline esindaja on vastava taotluse kohtule esitanud. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud kostja kanda, mõistab välja kostjalt hageja kasuks 195 eurot sh. maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45, 27 eurot, hagiavalduselt tasutud täiendav riigilõiv 29,73 eurot, õigusabi kulud 120 eurot ning viivise menetluskuludelt (195 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.