Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Käesolev selgitus ei tähenda, et maakohus oleks andnud loa käesolevale

otsusele

2-14-55200 apellatsioonkaebuse esitamiseks TsMS §637 lg.21 tähenduses. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse apellatsioonkaebuse korras edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna pooltele luba edasikaebamiseks. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Osaühing IKB esitas kohtule 31.07.2014.a. hagiavalduse MTÜ T Ä N vastu (tl.2-3; 26-27) nõudega mõista kostjalt välja hageja kasuks 487.46 eurot viiviseid ja panna kõik menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.02.2014.a rendilepingu ruumide, asukohaga: Energia 2A, Narva linn, rentimiseks. Poolte vahel sõlmitud rendilepingu p.5.1 kohaselt kohustub rentnik tasuma renditasu ja täiendavad teenused, vastavalt rendileandja poolt esitatud arvetele nendel näidatud perioodide jooksul. Tasuma viivist 0,5% iga arvete tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kuni hagiavalduse esitamise päevani ei ole kostja maksnud viiviseid järgmiste arvete tasumisega viivitamise eest: arve nr 03 06.03.2014 summale 544.73; arve nr 04 06.03.2014.a summale 510.44 eurot ja tasumata on viivise arve nr 04V 09.07.2014.a summale 487.47 eurot. Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et VÕS § 100 kohaselt rikkus kostja arvete tasumisega viivitamisega oma rendilepingust tulenevaid kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Palub hagi rahuldada. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.08.2014.a määrusega võttis hagi menetlusse. Määruses selgitas kohus menetlusosalistele, et hagi menetletakse lihtmenetluses vastavalt TsMS §405 sätetele, mille kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrval nõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kätte toimetamise ja

2-14-55200 menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kätte toimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. TsMS §405 lg.1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib TsMS §405 lg.1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Eraldi selgitas kohus menetlusosalistele nende õigust olla kohtu poolt ära kuulatud ning andis ära kuulamise taotluse esitamiseks pooltele 14- päevase tähtaja. Kohus pidas vajalikuks asjas kohtuistungi määramist ja poolte kohtuistungil ära kuulamist.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, MTÜ T Ä N, 06.10.2014.a kohtule saadetud kirjalikus vastuses (tl.24) vaidles hagile vastu ja palus jätta rahuldamata hageja nõude. MTÜ T Ä N võttis kirjalikus vastuses õigeks, et tasus hageja poolt esitatud arved 03 ja 04 hilinemisega, kuna neile ei olnud selged arvete arvestamise alused, sest kostja andmed ruumide kasutamise kohta ei läinud kokku hageja andmetega ruumide kasutamise kohta. Lõpuks otsustas kostja siiski arved viivitusega tasuda. Hageja poolt esitatud arvete tasumisega viivitatud päevade arvu, viivise suurust, aga samuti ka hageja poolset viivise arvestust kostja ei vaidlustanud. Omapoolseid tõendeid vastuväidete tõendamiseks kostja kohtule ei esitanud. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, Osaühingu IKB, lepinguline esindaja, M S, palus kohtuistungil hagi rahuldamist täies ulatuses. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et hageja jääb oma nõude juurde. Palub välja mõista kostjalt viivis summas 487,47 euro. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Poolte vahel oli sõlmitud rendileping. Vaidlust selles ei ole. Kostja kasutas hagejale kuuluvaid äriruume. Hageja nõuab viiviseid suuruses 0,5% iga viivitatud päeva eest. Kostja tasus kaks arvet olulise viivitamisega. Põhivõlg on tasutud, viivised tasutud ei ole. Viivise arvestus on välja toodud hagiavalduses. Kostja ei vaidle vastu viiviste suurusele. Rendi eest võlga ei ole. Viivist nõuab hageja lepingu p 5.1 alusel. Kostjale viivise summa on arusaadav. Seaduse alusel on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja, MTÜ T Ä N, esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse kostjale kätte toimetatud allkirja vastu. Kostja ei ole kohtule teatanud kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest, mille tõttu ei ole kohtule kostja mitteilmumise põhjused teada. Kohtukutsel hoiatus, et kostja mitteilmumise korral võib kohus tsiviilasja läbi vaadata sisuliselt ilma kostjata. Hageja, Osaühingu IKB, esindaja M S taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma kostja esindaja osavõtuta. Kohus rahuldas taotluse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus uurinud kõiki tõendeid, aga samuti arvestades lihtmenetluse erisustega, asus seisukohale, et Osaühingu IKB hagi MTÜ T Ä N vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses lihtmenetluses. Tsiviiltoimiku

materjalidega

sh

hagiavaldusega,

poolte

vahel

03.02.2014.a

sõlmitud

2-14-55200 rendilepinguga, arvega nr 03 06.03.2014, arvega nr 04 06.03.2014 ja arvega nr 40V 09.07.2014.a, aga samuti hageja esindaja seletusega kohtuistungil luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Osaühing IKB ja MTÜ T Ä N sõlmisid 03.02.2014.a rendilepingu ruumide rentimiseks, eelpoolnimetatud rendileandja arved katsus MTÜ T Ä N hilinemisega ning viivisarve jättis MTÜ T Ä N hoopiski tasumata. TsMS §238 lg.1 teise lause p.1 kohaselt ei ole tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kohus asus seisukohale, et Osaühingu IKB ja MTÜ T Ä N vahel oli sõlmitud rendileping hagiavalduses osundatud tingimustel, hageja oli kostjale esitanud ruumide kasutamise eest arved ja kostja tasus hageja arved hilinemisega. Hageja esitas kostjale viivisearve, mille kostja jättis tasumata. Kohus asus seisukohale, et hageja viivise nõue kostja vastu oli muutunud sisse nõutavaks. Kohus luges tuvastatuks faktilise asjaolu, et Osaühingu IKB ja MTÜ T Ä N vahel on õiguslik vaidlus selle asjaolu üle, kas MTÜ T Ä N peab tasuma Osaühingule IKB viivist arvete tasumisega viivitamise eest. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on rahalist kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisse nõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Osaühingu IKB ja MTÜ T Ä N vahelise õigusliku vaidluse lahendamiseks pidas kohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu praktika poole. Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-120-08 tehtud 14.01.2009.a. otsuse p.12 selgitas, et VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Sama lõike teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kolleegium märgib, et seadusandja on jätnud VÕS § 415 lg 1 esimeses lauses VÕS § 113 lg-le 1 viidates täpsustamata, kas viide hõlmab lisaks VÕS § 113 lg 1 teisele lausele ka kolmandat lauset. Nimelt näevad VÕS § 113 lg 1 teine ja kolmas lause ette erinevad viivisemäärad. VÕS § 113 lg 1 teise lause (tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal, 31. jaanuaril 2005 kehtinud redaktsioon) kohaselt loetakse viivisemääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause (31. jaanuaril 2005 kehtinud redaktsioon) kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kuigi praegu kehtivas redaktsioonis on VÕS § 113 lg 1 teine ja kolmas lause sõnastatud veidi teisiti eespool esitatust,

2-14-55200 jääb esitatud õiguslik küsimus ka kehtivat redaktsiooni arvestades samaks. Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kolleegium viitab siinkohal ka praeguse otsuse p-le 15, mille kohaselt ei saa tarbijalt lisaks viivisele nõuda leppetrahvi. Seega on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Praegusel juhul olid pooled kohtute otsuste kohaselt kokku leppinud 25,73% suuruses intressimääras aastas. Kolleegium märgib täiendavalt, et välistatud ei ole VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamine VÕS § 113 lg 8 ja § 162 kohaselt. Eeltoodu alusel nõustub maakohus hageja ja Riigikohtu seisukohaga ja rahuldab Osaühingu IKB hagi ning mõistab MTÜ-lt T Ä N välja Osaühingu IKB kasuks sisse nõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 0.5% päevas, summas 487.46 eurot.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 sätetega hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis MTÜ T Ä N menetluskulud tema enda kanda ning Osaühingu IKB menetluskulud pani MTÜ T Ä N kanda. Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel arvestas kohus, et Osaühingut IKB esindas kohtus lepingulise esindaja nõuetele mittevastav esindaja, M S, keda kohus lubas menetlusse ainult arvestades lihtmenetluse erisusi. M S kulutused ei kuulu hüvitamisele ja M S ei ole ka kohtule menetluskulude nõuet esitanud. Osaühingu IKB menetluskuludeks tuleb arvestada riigilõiv, summas 100.00 eurot. Kassa väljamineku orderi nr.11 03.10.2014 alusel esitatud menetluskulude nõude summas 378.00 eurot jätab kohus arvestamata hageja menetluskuludena, kuna dokumendist ei selgu millele Osaühingu IKB seaduslik esindaja (töötaja) S P selle raha kulutas ja kas see on seotud käesoleva kohtumenetlusega või siis mitte. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Osaühingu IKB töötaja (seaduslik esindaja / juhatuse liige) S P ei ole kohtule oma käesoleva menetlusega seotud sõidukulusid esitanud. Eeltoodu alusel pidas kohus vajalikuks mõista MTÜ-lt T Ä N välja Osaühingu IKB kasuks menetluskuludena riigilõivu, summas 100.00 eurot. Ülejäänud menetluskulude nõude jätab kohus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

2-14-55200 Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.