ES’e hagi OÜ ESC vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.03.2015.a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ES’e määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse
XXXXXXXXXXXX)
esitaja):
ES
(isikukood
Kostja: OÜ ESC (registrikood 11487910), tehingulised esindajad vandeadvokaat Senny Pello ja vandeadvokaat Kaija Koik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.03.2015.a määrus osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 3812,74 eurot ületava hüvitise. Teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta nimetatud summat ületavas osas kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada OÜ ESC avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2) Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista ES’ilt välja OÜ ESC kasuks menetluskulud summas 3812,74 eurot. 3) Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb ES’il tasuda OÜ-le ESC hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3812,74 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1(6)
Tsiviilasi nr 2-12-16310 4) Jätta OÜ ESC avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 1820,07 euro ulatuses.
3.Rahuldada ES’e määruskaebus osaliselt.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4). Asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 27.12.2012.a otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2013.a otsusega tühistati Harju Maakohtu 27.12.2012.a otsus ning maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäeti hageja kanda. Riigikohus tühistas 09.04.2014.a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2013.a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.06.2014.a otsusega Harju Maakohtu 27.12.2012.a otsuse ja tegi uue otsuse, millega jäeti hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 17.12.2014.a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Kohtulahend jõustus 17.12.2014.a. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 30.12.2014.a.
2.Harju Maakohus rahuldas 03.03.2015.a kohtumäärusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 4467,74 eurot ning viivise määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse 1165,07 euro ulatuses. Kohus andis hagejale võimaluse 7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 1). Avaldusele tähtaegset vastuväidet ei esitatud. Kohus selgitas, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtus, et kostja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes summas 5 632,81 eurot (käibemaksuta). Kostjale on õigusabi osutatud 49h 46min ulatuses tunnihinnaga 110-125 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitas, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nr 20130864 nähtub, et kostja lepingulisel esindajal on kulunud 3h kohtuistungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks. Kohus leidis, et selline ajakulu on ülemäärane. Protokolli kohaselt kestis istung 51min. Kostja esindaja oli asja materjalidega kursis ning sedavõrd suures ulatuses istungiks valmistumine on ebamõistlik. Kohus arvestas ka seda, et kostja esindaja puhul on tegemist professionaalse õigusteenuse osutajaga, kellel ei saa menetlustoimingute tegemine võtta ülemääraselt palju aega. Kohus leidis, et istungiks valmistumise ja sellel osalemise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda kokku 2h, vähendades märgitud toimingute ajakulu 1h (115 euro) võrra. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nr 20140139 nähtus, et kostja lepingulisel esindajal on kulunud kokku 12h 20min kassatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks, s.h varasemate menetlusdokumentidega tutvumiseks ja vastava kohtupraktika analüüsimiseks. Kohus leidis, et eeltoodud toimingute ajakulu on osaliselt ülemäärane. Tutvumine varasemate menetluses esitatud menetlusdokumentidega kassatsioonkaebuse vastuse koostamise ettevalmistusena 2h 20min vältel ning kassatsioonkaebuses esitatud väidete õiguslik analüüsimine ca 4h vältel on kohtu hinnangul märgitud ulatuses põhjendamatu. On arusaadav, et nimetatud toimingud on asjatundliku õigusteenuse osutamiseks vajalikud, kuid üksnes põhjendatud ulatuses. Kohus leidis, et 2(6)
Tsiviilasi nr 2-12-16310 varasemate menetlusdokumentide põhjendatud ajakulu on 0,75h ja kassatsioonkaebuse õigusliku analüüsimise ajakulu 1h. Kohus arvestas ka asjaolu, et kohtutoimik ei olnud nimetatud menetlusstaadiumis mahukas (ca 125 lk), samuti ei olnud mahukas kassatsioonkaebus. Kohus arvestas ka seda, et kassatsioonkaebuse vastuses puudusid viited Riigikohtu lahenditele. Maakohus luges kassatsioonkaebuse vastuse koostamisega seotud toimingute põhjendatud koguajakuluks 7h 50min, vähendades toimingute märgitud ajakulu 4,5h (495 euro) võrra. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nr 20140575 nähtus, et kostja esindajal on 16.04.2014.a kulunud digitaalse kohtutoimiku koostamiseks ja süstematiseerimiseks edasiseks menetluseks ringkonnakohtus ning menetluses esitatud tõenditega tutvumiseks 2h. Kostja esindajal on 17.04.2014.a kulunud menetluses esitatud tõendite analüüsiks ning probleeme ja tähelepanekuid kajastava ülevaate koostamiseks 3h. Kohus leidis, et nimetatud toimingud on täies mahus põhjendamatud. Kostja esindaja on varasemalt korduvalt dokumentidega ja tõenditega tutvunud. Kostja esindaja poolne kohtutoimiku digitaliseerimine ei ole vajalik kulu, see ei ole ajendatud kohtu korraldusest või menetluslikust seisukorrast. Tegemist on esindaja enda initsiatiivil tehtud toiminguga ning vastaspool sellega seotud kulusid kandma ei pea. Samuti on mittevajalik menetlusega seotud probleeme ja tähelepanekuid kajastava ülevaate koostamine, kuna nimetatud dokumenti kohtule esitatud ei ole. Kohus ei ole kostjale selleks ka korraldust andnud. Kostjal ei ole keelatud selliseid kulutusi teha, kuid vastaspool neid hüvitama ei pea. Kohus luges eelmärgitud toimingud 5h (550 euro) ulatuses põhjendamatuks ja mittevajalikuks. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nr 20140575 nähtus, et kostja esindajal on tekkinud kulu 5,07 eurot parkimistasu näol seoses kohtuistungil osalemisega. Kohus leidis, et nimetatud kulu on põhjendamatu. Kohus leidis, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Ülejäänud kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti vastab õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Kokku luges kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 4467,74 eurot (lepingulise esindaja kulud 5632,81 eurot – rahuldamata summas 1165,07 eurot).
3.18.03.2015.a esitas hageja määruskaebuse Harju Maakohtu 03.03.2015.a määrusele ning palus määruse tühistada osaliselt ja teha uus määrus, millega vähendada oluliselt kostja kasuks väljamõistetava menetluskulu suurust. Hageja leidis, et vaatamata kohtu poolt kostja menetluskulude ulatuse põhjendamatuks lugemisele, on ka rahuldatud osas menetluskulu liiga suur. Hageja märkis, et vaidlust lahendati alguses töövaidluskomisjonis ja poolte väited, vaidluse asjaolud ja esitatud tõendid kohtumenetluse käigus ei muutunud. Seega tegid pooled suure osa õiguslikust analüüsist ja tõendite kogumisest töövaidluskomisjonis läbi viidud menetluse käigus. Töövaidluskomisjonis kannavad pooled oma menetluskulu ise. Kohtumenetluses on suur osa kostja esitatud menetlusdokumentidest vormistatud nn copypaste meetodil. Kohtumenetluses esindasid hagejat lepinguliste esindajatena Harland Paas ja vandeadvokaat Natalia Suvorova. Märkimisväärne oli hageja jaoks asjaolu, et tema esindajate tasu samas menetluses moodustab ca 1⁄2 kostja poolt oma esindajale makstud tasust. Hageja rõhutas, et menetluses koostasid hageja esindajad kaks kassatsioonkaebust, mis oma töömahult on ulatuslikum ja õiguslikult keerulisem, kui nendele kaebustele vastamine.
Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu kohtumääruse muutmata.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3(6)
Tsiviilasi nr 2-12-16310 Määruse põhjendused
6.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 03.03.2015.a kohtumäärus tuleb osaliselt tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Määruskaebus tuleb TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel osaliselt rahuldada. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega avaldus rahuldamata jäeti. Määruskaebus on osaliselt põhjendatud kostja lepingulise esindaja tundide mahu osas ja annab alust maakohtu määruse osaliseks tühistamiseks. Muus osas määruskaebuse väited maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna ning TsMS § 659 ja 654 lg 6 alusel nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ning neid käesolevas lahendis ei korda.
7.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et asjaolu, et vaidlus lahendati alguses töövaidluskomisjonis ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele ega vastaspoole menetluskulude vähendamisele. Samuti ei anna alust õigusabikulude vähendamiseks hageja abstraktne väide, et hageja esindajate tasu samas menetluses moodustas ca 1⁄2 kostja poolt oma esindajatele makstud tasust. Käesolevas asjas on kostja esindaja tunnihind mõistliku suurusega ning menetluskulude suurus võib olla erinev tulenevalt ka sellest, et hagejat on enamuse osast menetluses esindanud õigusbüroo jurist ning mitte advokaat (õigusbüroo ja advokaadibüroo tunnihinnad võivad olla erineva tasemega). Hageja ei ole toonud välja, milline kostja esindaja konkreetne toiming ei ole vajalik või millisele toimingule kulunud aeg on ülemäärane ja mis ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja väitega, et kassatsioonkaebuse koostamine on töömahult ulatuslikum ja õiguslikult keerulisem, kui sellele vastamine.
8.Vastuseks kostja poolt määruskaebuse osas väljendatud seisukohtadele märgib ringkonnakohus, et vastuväite mitteesitamine ei mõjuta hageja õigust esitada määruskaebust menetluskulude kindlaksmääramise avalduse peale.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus on vähendanud kostja lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisel (1 t), kassatsioonkaebuse vastuse koostamisel (4,5 t), digitaalse kohtutoimiku koostamisel (2 t) ning ülevaate koostamisel (3 t). Samuti on maakohus pidanud põhjendamatuks ka parkimistasu. Ringkonnakohus, tutvunud kostja menetluskulude nimekirjaga ning lisatud arvetega, leiab et maakohtu 17.12.2012.a kirjale, milles kohus tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, pakkus välja kompromissi tingimused ning palus poolte esindajate seisukohta kokkuleppe sõlmimise osas, vastamiseks on kostja esindaja poolt kulutatud aeg suures osas põhjendamatu ning ebavajalik. Arve nr 20130133 spetsifikatsioonis on kohtule vastamiseks kuupäevadel 17.12.201218.12.2012 märgitud järgmised ajakulud: „Töölepingu ülesütlemise võimaliku tühisuse analüüs“ (30 min), „Kohtule vastuse koostamine seoses pr S töölepingu ülesütlemisega“ (1h 30 min), „kohtu e-kirjaga kompromissi osas tutvumine, TLS SE seletuskirja analüüsimine sellest tulenevalt“ (30 min), „kohtu kompromissettepanekule vastuse koostamine“ (55 min) ning „kohtu kompromissettepanekule vastuse täiendamine ja kohtule edastamine“ (5 min) ehk kokku 3,5 t. Ringkonnakohus peab põhjendatuks nimetatud ajakulust 30 min kohtu poolt pakutud kokkuleppe osas e-kirjaga tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks, vastuse koostamiseks ja esitamiseks. Kohtule seisukoha esitamiseks oleks piisanud kostja esindaja poolt saadetud 18.12.2012.a e-kirja esimesest lõigust. Nimetatud seisukoht kompromissi osas ei olnud kostja puhul ka uus, vaid ka varasemalt oli menetluses kostja samal seisukohal kompromissi osas (tl 41). Kohus ei palunud kostja esindajal selgitada, mis põhjusel kostja esindaja kohtu poolt pakutud kompromissiga ei nõustu ning selleks puudus vajadus. Tegemist oli esindaja enda initsiatiivil antud seletusega, mis ei ole küll keelatud, kuid vastaspool ei pea
4(6)
Tsiviilasi nr 2-12-16310 kandma sellega seotud kulusid. Kohus oli asja sisulise arutamise lõpetanud ning viimane tähtaeg, mille kohus andis enda seisukoha esitamiseks lõppes 10.12.2012 kl 12 (ning see seisukoha palve oli ka vaid ülesütlemise kuupäeva osas). Ringkonnakohus loeb eelmärgitud menetluskulu 30 min (tariifiga 115 ehk summas 57,5 eurot) ületavas osas ehk 3 h (2 t tariifiga 110 ja 1 t tariifiga 115 ehk kokku 335 eurot), põhjendamatuks.
10.Maakohus luges kassatsioonkaebuse vastuse koostamisega seotud toimingute põhjendatud koguajakuluks 7 t ja 50 min, vähendades toimingute jaoks märgitud ajakulu 4,5 t (495 euro) võrra. Kostja poolt esitatud arvetest aga nähtub, et kassatsioonkaebuse vastuse koostamisega seotud toimingud on lisaks arvele nr 20140139 märgitud ka arvel nr 20140575. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kassatsioonkaebuse vastuse koostamisega seotud toimingute põhjendatud koguajakulu on 7 t ja 50 min, kuid ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellest lähtuvalt pidada põhjendamatuks ka arvel nr 20140575 märgitud ajakulu seoses kassatsioonkaebuse koostamisega kuupäeval 06.03.2014.a (45 min tariifiga 110 ehk 82,5 eurot ning 1 t tariifiga 125 ehk 125 eurot) ehk kokku 207,5 eurot. Samuti ei pea kohus vajalikuks samal arvel nr 20140575 17.04.2014.a märgitud ajakulu selgitusega „seisukoha edastamine MT-le ja SP-le menetlusliku olukorra kohta ringkonnakohtust olemasoleva Riigikohtu praktika valguses“ (30 min tariifiga 110 ehk 55 eurot) samadel põhjendustel, miks maakohus pidi põhjendamatuks sellise seisukoha koostamist (maakohtu määruse p 9). Nimetatud seisukoha edastamine ei ole põhjendatud ega vajalik kulu, mida vastaspoolelt välja mõista. Ringkonnakohus loeb seega arve nr 20140575 alusel täiendavalt maakohtu poolt põhjendamatuks loetud kuludega põhjendamatuks ka menetluskulu summas 262,5 eurot (207,5 eurot + 55 eurot), mis kanti seoses kassatsioonkaebusele vastuse koostamisega ning ülevaate/seisukoha edastamisega.
11.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ega vajalikuks ka arvel nr 20130864 märgitud ajakulu kuupäevaga 01.11.2013.a selgitusega „menetluskulude ülevaate koostamine, ES esindaja e-kirjale vastamine“ (30 min). Menetluskulude summaarse kindlaksmääramise taotluse esitamise eelduseks olevad spetsifikatsioonid tuleb õigusteenuse osutajal koostada kliendile arvete koostamisel sellise põhjalikkusega, et vastava taotluse hilisemal kohtule esitamisel ei ole vaja menetluskulude põhjendatuse osas enam täiendavaid selgitusi koostada. Sellest tulenevalt ei peaks kuuluma hüvitamisele ka menetluskulude ülevaate koostamine. Spetsifikatsioonist nähtub, et vastatud on ka vastaspoole esindaja e-kirjale. Nimetatud menetluskulude ülevaate koostamine ja vastaspoole esindaja e-kirjale vastamine on toimunud kostja enda initsiatiivil ning kohus ei ole sellist korraldust andnud, samuti ei nähtu nimetatud e-kirja tsiviilasja toimikust. Samuti on ebaselge, kas nimetatud e-kirjaga edastati hageja esindajale menetluskulude ülevaade ning mis põhjusel. Sellist kohustust kostjale seadusest ei tulene. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendamatuks ja ebavajalikuks nimetatud kulu vastaspoolelt väljamõistmist. Ringkonnakohus loeb seega arve nr 20130864 alusel ajakulu seoses menetluskulude ülevaate koostamisega ning vastaspoole esindajale e-kirjale vastamisega põhjendamatuks summas 57,5 eurot (30 min tariifiga 115).
12.Maakohus jättis kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse rahuldamata summas 1165,07 eurot. Täiendavalt maakohtu rahuldamata jätmise osale jätab ringkonnakohus kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse rahuldamata summas 655 eurot ehk maakohtu poolt rahuldamata jäetud summaga kokku 1820,07 eurot. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus rahuldamisele summas 3812,74 eurot.
5(6)
Tsiviilasi nr 2-12-16310
13.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et ülejäänud menetluskulud on arvetel märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule ülejäänud osas käesoleval juhul ette heita ei saa.
14.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.