ES hagi OÜ ESC vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. detsembri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ESC OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. juuni 2014, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
200 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ES (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Harland Paas Kostja: OÜ ESC (registrikood 11487910), lepingulised esindajad vandeadvokaat Senny Pello ja vandeadvokaadi abi Kaija Kolk
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.12.2012 otsus ja teha uus otsus.
2.Jätta ES hagi ESC OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks rahuldamata.
Jätta kõik menetluskulud hageja, ES kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ES esitas Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile OÜ ESC vastu avalduse, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 järgi ja mõista välja hüvitis 6261 eurot TLS § 109 lg 1 alusel. Töövaidluskomisjon jättis 27.03.2012 otsusega hageja avalduse rahuldamata. Hageja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja pöördus 24.04.2012 sama nõudega kohtusse.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 01.09.2011 tähtajatu töölepingu alusel. Kostja saatis hagejale 05.02.2012 e-postiga töölepingu erakorralise ülesütlemise teate. See teade ei ole käsitatav töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusena TLS § 95 tähenduses, kuna selles ei ole märgitud töösuhte lõppemise aega ega töölepingu ülesütlemise õiguslikku alust ja põhjendusi. Ainuüksi TLS § 88 lg 1 märkimine ei ole piisavalt selge ja arusaadav. Teatest ei selgu, kas kostja järgib seaduses sätestatud etteteatamistähtaega. Samas võib sellest järeldada, et kostja kavatseb töölepingu alles tulevikus erakorraliselt üles öelda. Kostja ei ole selgitanud, et kasutab TLS § 88 lg-s 3 sätestatud hoiatamise ja lepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja järgimata jätmise võimalust.
3.Kuna töölepingut ei ole võimalik lõpetada tagasiulatuvalt, palus hageja lõpetada selle TLS § 107 lg 2 järgi alates 06.02.2012, mil kostja maksis hagejale lõpparve. Hageja keskmine töötasu oli 2087 eurot kuus, mistõttu tuleb TLS § 109 lg 1 kohaselt mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 6261 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on turvafirma, mis tegeleb rahvusvahelise turvateenuse pakkumisega mh ookeanilaevadel. Kostja ettevõttes töötasid RT ja MP, kellest MP asutas 23.01.2012 registrisse kandmisega Alphard Maritime OÜ, kelle peamiseks tegevusalaks on turvateenuste osutamine merel ja tegelikuks juhiks RT. Alphard Maritime OÜ tegevuse asutamise ettevalmistamisse ja tegevuse alustamisse oli aktiivselt kaasatud hageja, kes üritas kostja turvatöötajaid mõjutada loobuma OÜ-s ESC töötamast. Hageja edastas kostja võtmetöötajana Alphard Maritime OÜ-le kostja olulisi dokumente ja informatsiooni. Kostjal tekkisid kahtlused hageja seotuse osas uue firma asutamisega, kuid hageja keeldus kostjaga kohtumast. Sellele järgnenud töötaja e-kirjade kontrollimisel sai kostja 05.02.2012 teadlikuks tema töötajate ES ja RT tegevusest ning edaspidise kahju vältimiseks ütles mõlema töölepingud erakorraliselt üles.
5.Töölepingu ülesütlemise avalduses ei pea märkima töölepingu lõppemise aega. Vaatamata sellele on töölepingu lõpetamise aeg märgitud kostja teates piisavalt selgelt. Teatest nähtub, et leping öeldakse üles kohe, etteteatamistähtaega järgimata. Teate pealkiri ja tekst ei
saanud jätta kahtlust, et tegemist on töölepingu erakorralise ülesütlemise, mitte hoiatusega. Kostja oli töölepingu ülesütlemise ajaks kaotanud hageja vastu usalduse, mistõttu ei olnud tema eelnev hoiatamine nõutav. Ülesütlemisavalduses ei pea märkima TLS § 88 lg 1 konkreetset punkti. Põhjendamiskohustuse täitmata jätmine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus rahuldas 27.12.2012 otsusega hagi. Kohus tuvastas, et kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetas töölepingu alates 06.02.2012 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 200 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda.
7.TLS § 88 lg 1 sisaldab ülesütlemisaluste näitlikku loetelu. Kui TLS § 88 lg 1 alljaotuses ei ole eluliselt sobivat alust, võib see olla ülesütlemisavalduses märgitud selliselt, et töötaja saab aru, millisel õiguslikul alusel temaga töösuhe lõpetatakse. Üksnes TLS § 88 lg-le 1 viitamine ei ole ülesütlemise aluse esitamisena piisav. Ülesütlemisavaldus peab olema mõistlikule inimesele kontrollitav ja piisavalt selge. Kuna kostja avalduses ei ole ka ülesütlemise põhjendusi (TLS § 95 lg 2), mis üldjuhul seovad elulised sündmused ja/või töötajale etteheidetavad teod võimaliku töölepingu ülesütlemise alusega, ei vasta ülesütlemisavaldus vorminõuetele ja on tühine. Ainuüksi põhjenduste puudumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust (TLS § 95 lg 3), kuid praegusel juhul ei ole avalduses ka ülesütlemise alust ning seda ei ole põhjenduste puudumise tõttu võimalik tuvastada.
8.Ülesütlemisavalduses ei pea olema märgitud, kas tööleping öeldakse üles etteteatamistähtaega järgides või mitte. Kuna kostja ei ole ülesütlemisavalduses töölepingu lõppemise aega märkinud, ei ole hagejal võimalik tuvastada etteteatamisaega ega viimast tööpäeva. Töölepingust tekivad ja lõppevad poolte õigused ja kohustused, mistõttu on töölepingu lõppemise aeg oluline ning see tuleks märkida ülesütlemisavaldusse. Kui lepingu lõppemise aega ei ole märgitud, peab seda olema võimalik tuvastada ülesütlemisavalduse aluse, põhjenduste või selgituste kaudu ning töötaja peab ülesütlemisavalduse saama oma viimasel tööpäeval. Kostja ei saanud olla kindel, et ülesütlemisavaldust elektrooniliselt edastades saab hageja selle kätte töösuhte lõppemise päeval. Töölepingu seaduse mõttega kooskõlas ei ole tuvastada töösuhte lõppemise aega lõpparve maksmisega.
9.Ülesütlemisavalduse kättetoimetamise eesmärk on väljendada tahet lõpetada töösuhe koos muu olulise pooltele äratuntava teabega. Kuna kostja ülesütlemisavalduses on olulisi puudusi (puuduvad ülesütlemise alus, põhjendused ja töölepingu lõppemise aeg), on kostja rikkunud töölepingu ülesütlemise korda ja seega on ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi tühine.
10.Pooled on üksmeelel selles, et tööleping tuleb lugeda lõppenuks 06.02.2012. TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniõigus. Hageja, töötades administratsiooni juhi ametikohal, oli juhtiv töötaja ning omas informatsiooni suhteliselt kitsas valdkonnas tegutseva äriühingu kontaktide ja tegevuse kohta, mistõttu temalt oodati tavapärasest suuremat lojaalsust ning usaldust tööandja suhtes. Hüvitise määramisel tuleb arvestada, et tööandja püüdis hagejaga enne viimase puhkusereisi kohtuda asjaolude selgitamiseks, kuid hageja keeldus kohtumisest. Samuti arvestas kohus, et hageja oli kirjavahetuses RT ja MP-ga, tehes koostööd suhteliselt kitsas valdkonnas tegutseva uue sarnase äriühingu asutamisel ning edastas tööandja jaoks olulist teavet kolmandatele isikutele ilma tööandja nõusolekuta. Hageja rikkus TLS § 15 lg 2 p-s 8 sätestatud töötaja kohustust. Töösuhte puhul on alati tegemist usaldus- ja sõltuvussuhtega. Hageja oleks pidanud hoiduma töösuhte ajal tööandja hangitud informatsiooni, kontaktide ja tegevusvaldkonna kohta teabe edastamisest kolmandatele
isikutele. Kuna hageja rikkus töötaja eeldatavat hoolsuse määra ja kuritarvitas tööandja usaldust, on põhjendatud mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja hüvitis 200 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
12.Hageja ja kostja vaidlevad üksnes töölepingu ülesütlemise formaalsete eelduste üle, st kas ülesütlemisavalduse väidetavad formaalsed puudused olid sellised, mis toovad kaasa ülesütlemise tühisuse. Maakohus leidis ebaõigesti, et ülesütlemine on tühine, kuna selles ei viidata normi täpsusega ülesütlemise materiaalsele eeldusele. Tööandjal on TLS § 95 lg 2 järgi kohustus ülesütlemist põhjendada, kuid põhjendamata jätmise tagajärjeks ei ole ülesütlemise tühisus (TLS § 95 lg 3).
13.Maakohus leidis põhjendamatult, et kuna ülesütlemisavaldusest ei nähtu ülesütlemise aeg, on kostja rikkunud ülesütlemise korda. Kostja esitatud avaldusest on üheselt mõistetav, et tööleping öeldakse üles viivitamata, ilma etteteatamistähtaega järgimata. Seadus ei nõua töölepingu lõppemise kuupäeva märkimist. Töölepingu lõppemise kuupäeva puudumine ülesütlemisavalduses ei too kaasa ülesütlemise tühisust.
14.Maakohtul ei olnud alust töölepingut TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada ja mõista TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitist, sest kohus leidis ekslikult, et ülesütlemine on tühine ülesütlemise formaalsete eelduste täitmata jätmise tõttu. Hageja ei vaidlustanud ülesütlemist seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu ega vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, mistõttu ei olnud kohtul võimalik hinnata, kas ülesütlemine on tühine materiaalsete eelduste puudumise tõttu või hea usu põhimõttest lähtuvalt. Seetõttu on ka TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis kostjalt valesti välja mõistetud. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Edasine menetluse käik
16.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24.10.2013 otsusega maakohtu 27.12.2012 otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.
17.Riigikohus tühistas 09.04.2014 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud.
19.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja töötas kostja juures administratsiooni juhi ametikohal alates 01.09.2011 tähtajatu töölepingu alusel ja kostja saatis 05.02.2012 hagejale teate töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Hageja palus tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine, tuginedes hagiavalduses sellele, et ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, st puuduvad ülesütlemise formaalsed eeldused. Kostja vastuväidete kohaselt on ülesütlemine kehtiv, sest ülesütlemine vastab seaduse nõuetele ning selleks oli seadusest tulenev alus, st täidetud on nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas töölepingu ülesütlemine on kehtiv.
20.Maakohus rahuldas hageja tuvastusnõude põhjendusega, et ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele. Samas arvestas maakohus TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetava
hüvitise suuruse kindlaksmääramisel mh sellega, et hageja rikkus TLS § 15 lg 2 p-s 8 ja § 16 lg-s 1 sätestatud kohustusi.
21.TLS § 95 lg 1 esimese lause kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tööandja peab TLS § 95 lg 2 esimese ja kolmanda lause järgi põhjendama ülesütlemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta põhjendamiskohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust. Seega on ebaõige hageja seisukoht, et töölepingu ülesütlemine on tühine selle tõttu, et ülesütlemisavalduses puuduvad põhjendused.
22.Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Seega tuleb kostja ülesütlemisavaldust tuleb tõlgendada kooskõlas TsÜS § 75 lg-s 1 sätestatuga.
23.Kostja poolt hagejale 05.02.2012 saadetud e-kirjas ütles kostja erakorraliselt hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 alusel ja teatas, et lõpparve kantakse üle hageja pangakontole 06.02.2012. Ringkonnakohtu hinnangul saab kirjast üheti mõistetavalt aru, et kostja lõpetab hagejaga sõlmitud töölepingu. Õige on see, et töölepingu ülesütlemise avaldusest peab olema arusaadav aeg, millal töölepingut lõpetada soovitakse ja töölepingut on võimalik üles öelda ainult etteulatuvalt. Ringkonnakohus ei nõustu aga sellega, et kostja e-kirjast ei selgu töölepingu ülesütlemise aeg. Kiri on saadetud hagejale 05.02.2012 ja sama kuupäeva kannab ka e-kirjale lisatud töölepingu erakorralise ülesütlemise teade. E-kirjas on teatatud, et lõpparve kantakse hagejale üle 06.02.2012. Seega oli arusaadav, et tööleping lõpetatakse 06.02.2012.
24.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas täidetud on töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused, st kas kostjal oli töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, sest töölepingu võib TLS § 87 järgi erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel.
25.Kostja väitel toimusid hagejapoolsed töötaja kohustuste rikkumised põhiliselt jaanuarisveebruaris 2012, kui hageja andis konkureerivale ettevõttele olulist informatsiooni. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja on turvafirma, mis tegeleb rahvusvahelise turvateenuse pakkumisega, sh ookeanilaevadel. Hageja töötas kuni 05.02.2012 kostja juures administratsiooni juhi ametikohal. 23.01.2012 kanti äriregistrisse Alphard Maritime OÜ, mille asutajaks, osanikuks ja juhatuse liikmeks on MP. Selle äriühingu peamiseks tegevusalaks on turvateenuste osutamine merel. Kõik teenused, mida osutab Alphard Maritime OÜ, on ka kostja poolt pakutavate teenuste hulgas. Kuni 05.02.2012 töötas kostja juures operatsioonide juhtiva ohvitserina RT. Kostja väitel töötas MP tema juures teenistusjuhina kuni 2011. a juunini. Hageja väitis töövaidluskomisjonis, et MP ei ole kostja juures kunagi töötanud (TVK toimiku lk 25). Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et eelmärgitud ajal ei olnud MP kostja töötaja.
26.Kostja tugines asjaolule, et RT oli vaidlusalusel ajal kostja töötaja, kes oli samal ajal Alphard Maritime OÜ asutamise põhiliseks koordinaatoriks ja tegelikuks juhiks. RT 12.01.2012 e-kirjavahetus Shaun Shonchhatraga tõendab, et RT tegeles sel ajal kostjaga konkureeriva firma asutamisega (TVK toimiku lk 43).
27.RT 06.03.2012 e-kiri kostja turvatöötajatele tõendab, et uue firma asutamisega oli seotud ka hageja (TVK toimiku lk 44). Samuti on hageja, RT ja MP-i vahelise kirjavahetusega tõendatud, et hageja edastas korduvalt kostjat puudutavat informatsiooni ja dokumente. Eeltoodu on tõendatud järgmiste tõenditega: 21.01.2012 e-kirjavahetuses käsitlevad hageja ja RT uuele firmale tegevusloa taotlemise küsimust
(TVK lk 47), 13.01.2012 saatis RT hagejale planeeritava logo tööversiooni (TVK toimiku lk 7); 25.01.2012 edastas hageja RT-le dokumendid, mis kostja oli esitanud Politsei- ja Piirivalveametile tegevusloa saamiseks ja vastava kirjavahetuse komissar AR-ga (TVK toimiku lk 49). 21.01.2012 edastas hageja RT-le avalduse, mille kostja oli koostanud ja esitanud saamaks liikmesriigiks turvafirmade tegevusele esitatavaid nõudeid ühtlustavas rahvusvahelises organisatsioonis (International Code of Conduct for Private Security Service Providers (TVK toimiku lk 78). Vastava organisatsiooni liikmeks astus 01.02.2012 ka Alphard Maritime OÜ. Hageja saatis 26.01.2012 RT-le teenuse osutamise lepingute põhjad ja 29.01.2012 MP-le Omaani riigist lahkumise templi koopia.
28.E-kirjad tõendavad ka seda, et hageja, MP ja RT tegutsesid koos selleks, et anda kostja pikaajalise koostööpartneri Seagull International Security Ltd tellimus täitmiseks kostja asemel konkureerivale uuele firmale Alphard Maritime OÜ (TVK toimiku lk 50-54), kusjuures hageja vastas Seagull International Security Ltd poolt Alphard Maritime OÜle saadetud kirjale kostja e-posti aadressilt ja saatis Seagull International Security Ltdle nelja kostjaga seotud turvatöötaja passiandmed, kes täitsid tellimuse Alphard Maritime OÜ poolt saadetud isikutena. 20.01.2012 edastas hageja Seagull International Security Ltd-le kostja siseinfot hinnapakkumiste aluseks olevate kulude kohta.
29.Täiendavaid seisukohti ja tõendeid hageja ringkonnakohtule esitada ei soovinud ja palus arvestada töövaidluskomisjonile esitatud vastuväidetega. Hageja ei eitanud eelnimetatud teabe edastamist. Hageja väide, et tal oli õigus seda MP-le ja RT-le edastada kui kostja töötajatele, ei ole kooskõlas asja materjaliga. RP ei olnud kostja töötaja ja asja materjalist järeldub selgelt, et hageja teadis MP ja RT tegevusest konkureeriva firma loomisel ja aitas sellele ka ise kaasa. Asja materjaliga ei ole kooskõlas ka hageja väide, et ta sai konkureeriva firma loomisest teada 03.02.2012, nagu ta väitis ringkonnakohtu istungil. Samuti ei jaga ringkonnakohus hageja seisukohta, et tegemist oli ebaolulise või avaliku teabega. Ringkonnakohus leiab, et edastatud teave oli konkureerivale firmale tegevuse alustamisel kasulik. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja tellija Seagull International Security Ltd üleminek Alphard Maritime OÜ juurde toimus muul viisil ja põhjusel, kui kostja seda väidab.
30.Ringkonnakohtu hinnangul andsid asjaolud, et hageja osales aktiivselt konkureeriva firma tegevuse käivitamisel ja edastas selleks kostjat puudutavat olulist informatsiooni ja dokumente, et hageja tegutses kostjale majanduslikku kahju tekitavalt, osutades kaasabi kostja pikaajalise kliendi üleminemisele Alphard Maritime OÜ-le, kostjale mõjuva põhjuse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tuvastatud asjaolude kohaselt ei saanud antud juhul eeldada töösuhte jätkamist, sest hageja rikkus TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustust, põhjustas oma tegevusega kostja usalduse kaotuse enda vastu (TLS § 88 lg 5) ja tekitas kostjale kahju (TLS § 88 lg 1 p 7).
31.Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses märkinud tsiviilasja hinda, milline nõue tuleneb TsMS § 442 lg 2 p-st 51. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt TsMS § 134 lg-st 3 oli tsiviilasja hinnaks maakohtus 6261 eurot.
32.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik menetluskulud hageja, kelle kahjuks otsus tehti. Põhjendatud ei ole hageja soov jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, sest arvestades käesolevas asjas tuvastatud asjaolusid ei ole menetluskulude tema kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
33.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.