Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik
Kohtuasi
Ele Sisase hagi OÜ ESC vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-16310
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ele Sisase kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
200 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Ele Sisas, esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova Kostja OÜ ESC (registrikood 11487910), esindaja vandeadvokaat Senny Pello
Asja läbivaatamise kuupäev
17. märts 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-16310 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.
Tagastada Ele Sisasele 20. novembril 2013 makstud kassatsioonikautsjon 100 (ükssada) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ele Sisas (hageja) esitas Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile OÜ ESC (kostja) vastu avalduse, milles palus tuvastada, et kostja töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ja mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 6261 eurot. Töövaidluskomisjon jättis 27. märtsi 2012. a otsusega hageja avalduse rahuldamata. Hageja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja pöördus 24. aprillil 2012 sama nõudega kohtusse. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 1. septembrist 2011 tähtajatu töölepingu
alusel. Kostja saatis hagejale 5. veebruaril 2012 e-postiga töölepingu erakorralise ülesütlemise teate. See teade ei ole käsitatav töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusena TLS § 95 tähenduses, kuna selles ei ole märgitud töösuhte lõppemise aega ega töölepingu ülesütlemise õiguslikku alust ja põhjendusi. Ainuüksi TLS § 88 lg 1 märkimine ei ole piisavalt selge ja arusaadav. Teatest ei selgu, kas kostja järgib seaduses sätestatud etteteatamistähtaega. Samas võib sellest järeldada, et kostja kavatseb töölepingu alles tulevikus erakorraliselt üles öelda. Kostja ei ole selgitanud, et kasutab TLS § 88 lg-s 3 sätestatud hoiatamise ja lepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja järgimata jätmise võimalust. Kuna töölepingut ei ole võimalik lõpetada tagasiulatuvalt, palub hageja lõpetada selle TLS § 107 lg 2 järgi alates 6. veebruarist 2012, mil kostja maksis hagejale lõpparve. Hageja keskmine töötasu oli 2087 eurot kuus, mistõttu tuleb TLS § 109 lg 1 kohaselt mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 6261 eurot.
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Töölepingu ülesütlemise avalduses ei pea märkima töölepingu lõppemise aega. Vaatamata sellele on töölepingu lõpetamise aeg märgitud kostja teates piisavalt selgelt. Teatest nähtub, et leping öeldakse üles kohe, etteteatamistähtaega järgimata. Teate pealkiri ja tekst ei saanud jätta kahtlust, et tegemist on töölepingu erakorralise ülesütlemise, mitte hoiatusega. Kostja oli töölepingu ülesütlemise ajaks kaotanud hageja vastu usalduse, mistõttu ei olnud tema eelnev hoiatamine nõutav. Ülesütlemisavalduses ei pea märkima TLS § 88 lg 1 konkreetset punkti. Põhjendamiskohustuse täitmata jätmine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust.
3.Harju Maakohus rahuldas 27. detsembri 2012. a otsusega hagi ning tuvastas, et kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetas töölepingu alates 6. veebruarist 2012 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 200 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt sisaldab TLS § 88 lg 1 ülesütlemisaluste näitlikku loetelu. Kui TLS § 88 lg 1 alljaotuses ei ole eluliselt sobivat alust, võib see olla ülesütlemisavalduses märgitud selliselt, et töötaja saab aru, millisel õiguslikul alusel temaga töösuhe lõpetatakse. Üksnes TLS § 88 lg-le 1 viitamine ei ole ülesütlemise aluse esitamisena piisav. Ülesütlemisavaldus peab olema mõistlikule inimesele kontrollitav ja piisavalt selge. Kuna kostja avalduses ei ole ka ülesütlemise põhjendusi (TLS § 95 lg 2), mis üldjuhul seovad elulised sündmused ja/või töötajale etteheidetavad teod võimaliku töölepingu ülesütlemise alusega, ei vasta ülesütlemisavaldus vorminõuetele ja on tühine. Ainuüksi põhjenduste puudumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust (TLS § 95 lg 3), kuid praegusel juhul ei ole avalduses ka ülesütlemise alust ning seda ei ole põhjenduste puudumise tõttu võimalik tuvastada. Ülesütlemisavalduses ei pea olema märgitud, kas tööleping öeldakse üles etteteatamistähtaega järgides või mitte. Kuna kostja ei ole ülesütlemisavalduses töölepingu lõppemise aega märkinud, ei ole hagejal võimalik tuvastada etteteatamisaega ega viimast tööpäeva. Töölepingust tekivad ja lõppevad poolte õigused ja kohustused, mistõttu on töölepingu lõppemise aeg oluline ning see tuleks märkida ülesütlemisavaldusse. Kui lepingu lõppemise aega ei ole märgitud, peab seda olema
võimalik tuvastada ülesütlemisavalduse aluse, põhjenduste või selgituste kaudu ning töötaja peab ülesütlemisavalduse saama oma viimasel tööpäeval. Kostja ei saanud olla kindel, et ülesütlemisavaldust elektrooniliselt edastades saab hageja selle kätte töösuhte lõppemise päeval. Töölepingu seaduse mõttega kooskõlas ei ole tuvastada töösuhte lõppemise aega lõpparve maksmisega. Ülesütlemisavalduse kättetoimetamise eesmärk on väljendada tahet lõpetada töösuhe koos muu olulise pooltele äratuntava teabega. Kuna kostja ülesütlemisavalduses on olulisi puudusi (puuduvad ülesütlemise alus, põhjendused ja töölepingu lõppemise aeg), on kostja rikkunud töölepingu ülesütlemise korda ja seega on ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Pooled on üksmeelel selles, et tööleping tuleb lugeda lõppenuks 6. veebruaril 2012. TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniõigus. Kuna hageja on rikkunud töötaja eeldatavat hoolsuse määra ja kuritarvitanud tööandja usaldust, on põhjendatud mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja hüvitis 200 eurot.
4.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlevad pooled üksnes töölepingu ülesütlemise formaalsete eelduste üle, st kas ülesütlemisavalduse väidetavad formaalsed puudused olid sellised, mis toovad kaasa ülesütlemise tühisuse. Maakohus on valesti leidnud, et ülesütlemine on tühine, kuna selles ei viidata normi täpsusega ülesütlemise materiaalsele eeldusele. Tööandjal on TLS § 95 lg 2 järgi kohustus ülesütlemist põhjendada, kuid põhjendamata jätmise tagajärjeks ei ole ülesütlemise tühisus (TLS § 95 lg 3). Maakohus leidis põhjendamatult, et kuna ülesütlemisavaldusest ei nähtu ülesütlemise aeg, on kostja rikkunud ülesütlemise korda. Kostja esitatud avaldusest on üheselt mõistetav, et tööleping öeldakse üles viivitamata, ilma etteteatamistähtaega järgimata. Seadus ei nõua töölepingu lõppemise kuupäeva märkimist. Töölepingu lõppemise kuupäeva puudumine ülesütlemisavalduses ei too kaasa ülesütlemise tühisust. Maakohtul ei olnud alust töölepingut TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada ja mõista TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitist, sest kohus leidis ekslikult, et ülesütlemine on tühine ülesütlemise formaalsete eelduste täitmata jätmise tõttu. Hageja ei vaidlustanud ülesütlemist seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu ega vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, mistõttu ei olnud kohtul võimalik hinnata, kas ülesütlemine on tühine materiaalsete eelduste puudumise tõttu või hea usu põhimõttest lähtuvalt. Seetõttu on ka TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis kostjalt valesti välja mõistetud.
5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24. oktoobri 2013. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja sai 5. veebruaril 2012 kostjalt e-
kirja teatega, et hageja saab lõpparve kätte 6. veebruaril 2012. E-kirjale oli lisatud töölepingu erakorralise ülesütlemise teade, mille kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 alusel. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu, saab kohus vaidluse lahendada ainult poolte esiletoodud asjaoludest lähtudes. Hageja leidis, et töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine, kuna töölepingu ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele ehk kujundusõiguse formaalsed eeldused on täitmata. Kujundusõiguse materiaalseid eeldusi ei ole hageja hagiavalduses vaidlustanud. Ülesütlemine ei ole formaalsete eelduste täitmata jätmise tõttu tühine. Kostja e-kirja kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 alusel ja teatas, et lõpparve kantakse üle hageja pangakontole 6. veebruaril 2012. Kostja kirjast on üheselt mõistetav, et kostja lõpetab hagejaga sõlmitud töölepingu. Samuti selgub sellest töölepingu ülesütlemise aeg. Kiri on saadetud hagejale 5. veebruaril 2012, sama kuupäev on ka e-kirjale lisatud töölepingu erakorralise ülesütlemise teatel. Kostja teatas e-kirjas hagejale lõpparve ülekandmise aja. Seega oli arusaadav, et tööleping lõpetatakse 6. veebruarist 2012. Ka hageja ise on palunud lõpetada töölepingu sellest kuupäevast. Ülesütlemisavalduses ülesütlemise põhjenduste märkimata jätmine ei mõjuta TLS § 95 lg 3 kohaselt ülesütlemise kehtivust. Poolte seletustest nähtub, et kostja juhatuse liige oli enne vaidlusaluse e-kirja saatmist vestelnud hagejaga töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest. Kostja esitas töövaidluskomisjoni menetluses töölepingu lõpetamise aluseks olnud faktilised asjaolud ning hageja ei ole hagis väitnud, et kostjal ei olnud seadusest tulenevat alust töölepingut lõpetada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse kohaselt jaotas ringkonnakohus valesti poolte tõendamiskoormuse. Hageja ei saanud ülesütlemise materiaalseid eeldusi vaidlustada, kuna ülesütlemisavaldus neid ei sisaldanud. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis andsid aluse tööleping üles öelda. Ringkonnakohus ületas töövaidluskomisjoni materjalidele viidates hagi piire.
8.Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata, ringkonnakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 järgi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et nad olid sõlminud tähtajatu töölepingu ning kostja saatis
5.veebruaril 2012 hagejale teate töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Hageja palus tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine, tuginedes hagiavalduses sellele, et ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, st puuduvad ülesütlemise formaalsed eeldused. Kostja vastuväidete kohaselt on ülesütlemine kehtiv, sest ülesütlemine vastab seaduse nõuetele ning selleks oli seadusest tulenev alus, st täidetud on nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Maakohus rahuldas hageja tuvastusnõude põhjendusega, et ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele. Samas arvestas maakohus TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel mh sellega, et hageja rikkus TLS § 15 lg 2 p-s 8 ja § 16 lg-s 1 sätestatud kohustusi. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse põhjendusega, et ülesütlemine on kehtiv, kuna selle formaalsed eeldused on täidetud. Lisaks järeldas ringkonnakohus, et kuna hageja ei ole vaidlustanud töölepingu erakorralist ülesütlemist seadusest tuleneva aluse puudumise, st ülesütlemise materiaalsete eelduste täitmata jätmise tõttu, ei ole kohtul vaja nende olemasolu kontrollida.
11.Põhjendatud on ringkonnakohtu seisukoht, et töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole tühine ülesütlemise formaalsete eelduste puudumise tõttu. TLS § 95 lg 1 esimese lause kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tööandja peab TLS § 95 lg 2 esimese ja kolmanda lause järgi põhjendama ülesütlemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta põhjendamiskohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust, kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele tekkinud kahju. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Kolleegiumi varem väljendatud seisukoha järgi peab töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (Riigikohtu
7.detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde, selgitades lisaks, et töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Ringkonnakohus tõlgendas kostja ülesütlemisavaldust kooskõlas TsÜS § 75 lg-s 1 sätestatuga, kui leidis, et kostja teatest on üheselt mõistetav tema tahe öelda tööleping üles alates 6. veebruarist 2012. Kolleegiumil ei ole alust teistsugusele seisukohale asuda.
12.Ekslik on ringkonnakohtu arusaam, et asjas ei ole vaja tuvastada, kas täidetud on ülesütlemise materiaalsed eeldused. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kuna maakohus leidis, et ülesütlemine on tühine formaalsete eelduste puudumise tõttu, ei pidanud maakohus tuvastama, kas täidetud olid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. TLS § 104 lg 1 järgi piisab ülesütlemise tühisuseks sellest, et ülesütlemiseks ei olnud alust või see ei vasta seaduse nõuetele.
Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse, tegemata kindlaks, kas kostjal oli töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust. Ringkonnakohus järeldas ekslikult, et kohus peab töölepingu tühisuse tuvastamisel lähtuma igal juhul üksnes sellest, kas hageja on esitanud väited ülesütlemise formaalsete või materiaalsete eelduste puudumise kohta. Töölepingu võib TLS § 87 järgi erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel. Kuigi TLS § 95 lg 2 paneb tööandjale kohustuse ülesütlemist põhjendada, võimaldab sama paragrahvi kolmas lõige öelda töölepingu üles ilma põhjendusi esitamata. Kolleegium märgib, et töötajal ei ole olukorras, kus tööandja ei ole ülesütlemist kooskõlas TLS § 95 lg-s 2 sätestatuga põhjendanud, võimalik ülesütlemise vaidlustamisel esitada sisulisi väiteid selle kohta, et tööleping on öeldud üles seadusest tuleneva aluseta. Järelikult kui töötaja palub tuvastada, et tühine on töölepingu ülesütlemine, mida tööandja ei ole TLS § 95 lg 2 kohaselt põhjendanud, peab kohus mh tuvastama ka selle, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Poolte võrdsuse tagamiseks ja neile üllatava kohtuotsuse välistamiseks (TsMS § 5 lg 2 ja § 436 lg-d 3 ja 4) peab kohus sellisel juhul selgitama pooltele õiguslikku olukorda, väidete ja vastuväidete esitamise võimalust ning tõendamiskoormuse jaotust. Ringkonnakohus on jätnud selgitamiskohustuse täitmata. Lisaks on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et kostja vastuväite kohaselt oli tal TLS § 88 lg 1 alusel õigus öelda tööleping üles. TsMS § 654 lg 5 teise lause järgi peab ringkonnakohus juhul, kui ta tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, võtma otsuses seisukoha poolte kõikide väidete ja vastuväidete kohta, mis esitati maakohtus. Kolleegiumi arvates ei anna asjaolu, et töövaidluskomisjoni menetluses esitas kostja väited töölepingu ülesütlemise aluse olemasolu kohta ja töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt oli kostjal alus tööleping üles öelda, kohtule õigust jätta poolte kohtus esitatud väited ja vastuväited tähelepanuta ja töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused tuvastamata. Asja uuel lahendamisel tuleb ringkonnakohtul eeltoodut arvestades võtta põhjendatud seisukoht, kas ülesütlemine on kehtiv, st kas kostjal oli seadusest tulenev alus öelda tööleping erakorraliselt üles.
13.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
14.Hageja tasutud kautsjon tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tagastada. Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.