Harju Maakohus
Kohtunik
Ants Mailend
Kohtujurist
Laura Otto
Määruse tegemise aeg ja koht
05.02.2025, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-17969
Tsiviilasi
V. H. avaldus Manticore Labs OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Avaldaja/võlausaldaja
Võlausaldaja: V. H. (isikukood XXX)
Võlgnik
Manticore Labs OÜ (registrikood 14719663)
Jätta tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel V. H. poolt Manticore Labs OÜ vastu esitatud pankrotiavalduse alusel pankrotiseaduse § 15 lg 4 1 järgi ajutine pankrotihaldur nimetamata.
Lõpetada pankrotiavalduse menetlus.
Jätta menetluskulud võlausaldaja kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
V. H. esitas 27.11.2024 (01.12.2024 allkirjastatud ja 03.12.2024 täiendatud) Harju Maakohtule avalduse Manticore Labs OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse 13.12.2024 kohtmäärusega menetlusse (dtl 42) ja kuulas 06.01.2025 toimunud eelistungil avaldaja ära. 08.01.2025 määrusega kohustas kohus pankrotiseaduse (PankrS) § 11 lg 1 alusel tasuma ajutise halduri tasu ja kulude kattes deposiiti (dtl 88). Avaldaja deposiiti ei tasunud.
Pankrotiavalduse on esitanud töötaja tööandja vastu tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel. Kohus nõudis töötajalt ajutise halduri tasu ja kulude katteks deposiiti enne ajutise
2-24-17969 halduri nimetamist. Töötaja ei ole deposiiti tasunud. Kohus ajutist haldurit ei nimeta (PankrS § 15 lg 3 p 5). Kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, teeb kohus ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks (PankrS § 15 lg 41). Töövaidluskomisjoni 18.09.2023 otsusega töövaidlusasjas XXX mõisteti Manticore Labs OÜ-lt V. H. kasuks välja töötasu, puhkusehüvitis ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis kogusummas 49 876,44 eurot (dtl 4). Otsus jõustus 04.09.2023. Võlgnik kohustust ei täitnud. Võlgniku suhtes algatati täitemenetlus 14.12.2023. Kohtutäitur teatas 11.12.2024 võlausaldajale, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik sissenõudja nõue koheselt rahuldada (dtl 33).
Kohtu hinnangul pankrotivara ei jätku, et katta pankrotimenetluse kulud. Maksu- ja Tolliameti ning äriregistri andmetel on võlgnikul maksuvõlg määruse tegemise päeva seisuga 7642,51 eurot ja esitatud ei ole 2022. aastast majandusaasta aruandeid. Võlgniku kohustused, tulemuseta täitemenetlus ning maksuvõlg annavad piisava aluse eeldada, et võlgnik on varatu. Samuti ei ole tasutud deposiiti ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katmiseks. Kohus jätab PankrS § 15 lg 41 alusel ajutise halduri nimetamata. Töötajal on õigus saada tööandja maksejõuetuse korral töötuskindlustushüvitist vastavalt töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) 4. peatükis sätestatule. TKindlS § 19 p 3 kohaselt tööandja on TKindlS tähenduses maksejõuetu, mh kui kohus on teinud PankrS § 15 lg 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse. Kui pankrotiavalduse menetlemine on lõpetatud PankrS § 11 lõike 1 kohase deposiidi tasumata jätmise tõttu ajutist haldurit nimetamata (PankrS § 15 lg 3 p 5; § 15 lg 41), saab töötaja tööandja maksejõuetust tõendada määrusega, millega kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata (TKindlS § 21 lg 2 p 21). Töötukassa peaks hüvitise väljamaksmise otsustamisel arvestama aga alljärgnevalt nimetatud asjaoludega, mis pankrotiavalduse menetlemise käigus on kohtule selgunud. V. H. (avaldaja) töötas võlgniku juures alates 21.10.2021. Töölepingu p 6.1 kohaselt oli bruto töötasu 3241,70 eurot kuus. 01.02.2023 sõlmitud töölepingu lisaga 1 muudeti töötasu suuruseks 7 000 eurot bruto alates 01.02.2023. Alates sellest perioodist on ka töötasu tasumata (töövaidluskomisjoni 18.09.2023 otsuse p 3-5 ja 13.1, dtl 5). Avaldaja oli perioodil 07.11.2022 kuni 17.08.2023 ka võlgniku juhatuse liige. Lepingu oma palga suurendamiseks kahekordseks kirjutas avaldaja alla nii iseenda kui ka võlgniku nimel (dtl 65). Maksuameti avalike andmete kohaselt lõpetas võlgnik riiklike maksude tasumise 2023.a aasta alguses. Müügikäive lõppes 2023.a teises kvartalis, töötajate arv langes ja ainsaks töötajaks jäi ilmselt avaldaja ise. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2021.a kohta, selle allkirjastas võlgniku nimel avaldaja ja esitas 03.01.2023 äriregistrile. Avaldaja selgitas 06.01.2025 kohtuistungil, et oli 2022.a lõpust alates seisukohal, et võlgnik peaks esitama pankrotiavalduse (dtl 82). Pankrotiavalduse esitamine on maksejõuetuks muutunud osaühingu juhatuse liikme kohustus (äriseadustik § 180 lg
2(3)
2-24-17969 5(1)). Võlgnik ei osanud kohtule selgitada, millised olid majanduslikud põhjendused tema palga kahekordistamiseks olukorras, kus võlgnik oli sisuliselt lõpetanud oma majandustegevuse ja muutunud maksejõuetuks. Kirjeldatud asjaolud viitavad võimalusele, et töötasu suurendamise tegelik eesmärk on olnud suurema töötukindlustushüvitise taotlemise aluse loomine.
PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulud puuduvad ning kohus nende suurust kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.