lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-19741/64

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 25.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-19741/64
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3501
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-19741

Tsiviilasi / hagi ese

Swedbank Liising AS hagi XXXOÜ ja XXX(XXX) vastu võla väljamõistmiseks

Hagihind

5873,86 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248, aadress Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Lepinguline esindaja Külli XXX (elektronpost [email protected])

Kostja

XXX (isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kohtuistung 15.05.2015

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista XXX (XXX, isikukood XXX) Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kasuks 5873,86 (viis tuhat kaheksasada seitsekümmend kolm koma kaheksakümmend kuus) eurot.
3.Välja mõista XXX (XXX, isikukood XXX) Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kasuks viivis 0,25% (null koma kakskümmend viis protsenti) päevas põhinõude 4754,97 eurot tasumata osalt hagi esitamisest 28.04.2011. a (kahekümne kaheksandast aprillist kahe tuhande üheteistkümnendal aastal) alates kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 5873,86 (viis tuhat kaheksasada seitsekümmend kolm koma kaheksakümmend kuus) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud XXX(XXX, isikukood XXX) kanda.
6.Välja mõista XXX (XXX, isikukood XXX) Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kasuks menetluskulud 667,19 (kuussada kuuskümmend seitse koma üheksateist) eurot.
7.Välja mõista XXX (XXX, isikukood XXX) Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kasuks viivis menetluskulude 667,19 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 1 (8)

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 419 kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada. TsMS § 420 lg 2 kohaselt, kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

1.Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 28.04.2011 Harju Maakohtule hagi XXXOÜ ja XXX(kostjad) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus rahuldas hagiavalduse 31.05.2012 tagaseljaotsusega. 26.09.2013 määrusega rahuldas kohus kostjate kaja ja taastas menetluse. Harju Maakohtu 17.09.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-39602 kuulutati välja XXXOÜ pankrot. Kohus jättis 26.09.2013 määrusega hageja hagi läbi vaatamata XXXOÜ (registrikood XXX, pankrotis) vastu esitatud nõude osas ja jätkas menetlust hageja hagis XXX(kostja) vastu. Kohtumenetluses on pooled esitanud kohtule korduvalt menetlusdokumente. Kohus on asja arutanud istungil. Hageja esitas menetluskulude nimekirja kohtule 28.05.2012.
2.Hagiavalduse kohaselt olid hagi aluseks olevad asjaolud järgmised. Hageja ja XXXOÜ sõlmisid 16.01.2008 liisingulepingu nr XXX (edaspidi leping), mille esemeks oli maastur BMW X5, 3.0, ehitusaasta 2007 (edaspidi vara). Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks XXXOÜ valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus XXXOÜ tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1 ja viivisemäär lepingu punktis 5.1. XXXOÜ poolt valitud vara ostis hageja 16.01.2008 ning andis selle XXXOÜ-le üle 16.01.2008 lepingu lisa nr 1 alusel. 16.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt XXXOÜ-ga hageja ja XXXOÜ vahel 16.01.2008 sõlmitud lepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate XXXOÜ kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti 73 054,76 eurot (käenduslepingu nr XXX punkt 1). Käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks on liisingulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Liisingulepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks XXXOÜ kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu alusel võlgnetavad summad (käenduslepingu nr XXX punkt 4). Käendusleping nr XXX on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. XXXOÜ ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt tasumata arved perioodi 16.08.2008 – 15.02.2009 eest summas 67 041,18 Eesti krooni, s.o 4284,72 eurot. Lepingust tulenev debitoorne võlgnevus hageja ees on kokku 67 041,18 Eesti krooni, s.o 4284,72 eurot. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.3 alusel oli hagejal õigus leping üles öelda, kui iseseisvat majandus- või kutsetegevust läbiviiv liisinguvõtja on jätnud liisingu osamakse ja/või 2 (8)

intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15. päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Arvestades, et XXXOÜ rikkus liisingumaksete tasumise kohustust, saatis hageja 06.01.2009 XXXOÜ-le kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta. Hageja märkis, et XXXOÜ-l oli võlgnevust 83 kalendripäeva eest ning palus tasuda kogunenud võlgnevuse 14. päeva jooksul. Hageja hoiatas, et kui XXXOÜ ei tasu võlgnevust nimetatud tähtajaks, loeb hageja lepingu ülesöelduks, mille tulemusena kohustub liisinguvõtja tagastama liisingueseme. 08.01.2009 on hageja informeerinud kostjat asjaolust, et XXXOÜ ei täida lepingujärgseid kohustusi ning palus kostjal tasuda kogunenud võlgnevus 14. päeva jooksul. Kostja ei maksnud XXXOÜ eest kogunenud võlgnevust. Kuna XXXOÜ ja kostja ei tasunud lepingujärgset võlgnevust, luges hageja lepingu ülesöelduks. Kui liisinguandja ütleb lepingu üles liisinguvõtja süülise käitumise tõttu, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale kõik põhjendatud kulud, mida liisinguandja kannab seoses lepingu ülesütlemisega (üldtingimuste punkt 7.3). Liisinguvõtja kohustub viivitamatult liisingueseme valduse liisinguandjale üle andma, kui leping on liisinguandja poolt üles öeldud (üldtingimuste punkt 7.5). Kuna XXXOÜ ei tagastanud vara vabatahtlikult, kasutas hageja vara valduse taastamiseks OÜ XXX abi, kellel õnnestus hageja vara valdus taastada 16.03.2009. Vara tagastamisel fikseeriti sõidukil järgmised puudused: numbrialused defektiga ja tagastange defektiga. Rentniku sõnul saab varal garantii läbi 14. päeva pärast ja vead tuleks enne seda garantii korras ära lasta teha. Nimetatud teenuse eest tasus hageja OÜ-le XXX 2950 Eesti krooni. Vara realiseerimisega tegeles XXXOÜ. Vara müüdi 15.05.2009 hinnaga 660 000 Eesti krooni (koos käibemaksuga), s.o 559 322,03 Eesti krooni ilma käibemaksuta (35 747,19 eurot ilma käibemaksuta). Hageja tasus XXXOÜ-le sõiduki 80 000 kilomeetri hoolduse eest 13 551,40 Eesti krooni, keemilise pesu ja poleerimise eest 2800 Eesti krooni ja sõiduki realiseerimise tasu 26 400 Eesti krooni. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet XXXOÜ vastu, mistõttu kuulub täiendavalt tasumisele 91 905,74 Eesti krooni, s.o 5873,86 eurot. Tasumisele kuuluv 91 905,74 Eesti krooni, s.o 5873,86 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest 545 456,59 Eesti krooni, debitoorsest võlgnevusest 67 041,18 Eesti krooni, vara tagastamise ja realiseerimise kuludest 38 730 Eesti krooni (käibemaksuta). Lepingust tulenev nõue kokku 651 227,77 Eesti krooni. Vara realiseerimisest saadud summa 559 322,03 Eesti krooni (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluv summa 91 905,74 Eesti krooni, s.o 5873,86 eurot kujuneb lahutades liisingulepingust tuleneva nõude vara realiseerimisest saadud summast). 14.08.2009 saatis hageja XXXOÜ-le kirjaliku teatise, milles märkis hüvitamisele kuuluva summa suuruse ning palus selle tasuda hiljemalt 14. päeva jooksul. Samasuguse teatise saatis hageja kostjale. XXXOÜ ja kostja võlgnevust ei tasunud.

3.Hagi ese on hagiavalduse kohaselt järgmine. Hageja palub kohtul:
3.3.1.mõista XXXOÜ-lt ja kostjalt solidaarselt hageja kasuks välja 5873,86 eurot ning viivis 0,25% päevas protsendina põhinõudelt (5873,86 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 5873,86 eurot;
3.3.2.jätta kõik menetluskulud solidaarselt XXXOÜ ja kostja kanda.
3.3.3.mõista XXXOÜ-lt ja kostjalt solidaarselt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
4.Kohtuistungil 15.05.2015 kohtunik kandis ette asjaolud ja selgitas menetluslikku olukorda. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist kostja suhtes. Samuti kohus selgitas, et kohtutoimikust nähtuvalt ei ole kostja andnud nõusolekut asja lahendamiseks enda osavõtuta või kirjalikus menetluses. Kohus märkis, et vandeadvokaat Viktor Särgava on avaldanud, et kostja on nõus asja lahendamisega ilma tema osavõtuta. Samuti on Viktor Särgava avaldanud, et tal puuduvad volitused kostja kohtus esindamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja isiklikult ega esindaja vahendusel andnud nõusolekut asja lahendamiseks enda osavõtuta või kirjalikus menetluses. Hageja täpsustas istungil oma nõuet. Hageja taotleb põhinõude 5873,86 eurot väljamõistmist ja protsendimäärana põhinõude tasumata osalt viivise 0,25% päevas väljamõistmist alates hagi esitamisest, kuid mitte suuremas summas kui 5873,86 eurot. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 28.05.2012. Hageja jääb selle juurde. Kohtuistungile 15.05.2015 kostja ei ilmunud. Kostjale toimetati kohtukutse allkirja vastu kätte 20.04.2015. Kohtukutsel oli selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. 3 (8)

II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

5.Esmalt lahendab kohus tagaseljaotsuse tegemise lubatavuse küsimuse (punkt 5.1), seejärel selgitab kohus välja hageja esitatud faktilised väited, millised loetakse kostjate poolt omaksvõetuks (punkt 5.2), seejärel otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ning kas hagi kuulub rahuldamisele (punkt 5.3). Lõpuks määrab kohus asjas kindlaks menetluskulude jaotuse (punkt 6).
5.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestab kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 3 sätestab, et kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kostja ei ilmunud 15.05.2015 toimunud kohtuistungile. Hageja taotles kohtuistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega. Eeltoodust tulenevalt on kohtul vastavalt TsMS § 413 lg 3 õigus lahendada asi tagaseljaotsusega, kui ei esine tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kostjale toimetati 15.05.2015 toimunud kohtuistungi kohtukutse allkirja vastu kätte 20.04.2015. Kohtukutsel oli selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega seda põhistanud. Kohtu hinnangul kostja ei ole avaldanud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses või asja lahendamiseks ilma kostja osavõtuta. Eeltoodust tulenevalt ei esine TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Seetõttu on kohtul õigus lahendada asi tagaseljaotsusega.
5.2.TsMS § 413 lg 1 sätestab kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 231 lg 2 esimene lause sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 413 lg-st 1 ja § 231 lg-st 2 tulenevalt vabaneb hageja tõendamiskoormisest hagi aluseks olevate asjaolude osas ja need loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Kohus peab välja selgitama, millised faktiväited on hageja esitanud, et kohus saaks kindlaks teha, kas hagi on õiguslikult põhjendatud. Hageja on esitanud järgmised hagi aluseks olevad väited: 1) Hageja ja XXXOÜ (registrikood XXX, pankrotis) sõlmisid 16.01.2008 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli maastur BMW X5, 3.0, ehitusaasta 2007 (vara); 2) liisingulepingust nr XXX tulenevad järgmised kohustused: - hageja kohustub andma vara lepingu perioodiks XXXOÜ (registrikood XXX, pankrotis) valdusesse ja kasutusse; - XXXOÜ (registrikood XXX, pankrotis) kohustub tasuma hagejale vara kasutamise eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi, viivist) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule; - kui hageja ütleb lepingu üles XXXOÜ (registrikood XXX, pankrotis) süülise käitumise tõttu, on XXXOÜ (registrikood XXX, pankrotis) kohustatud hüvitama hagejale kõik põhjendatud kulud, mida hageja kannab seoses lepingu ülesütlemisega; 4 (8)

-

XXXOÜ (registrikood XXX, pankrotis) kohustub viivitamatult liisingueseme valduse hagejale üle andma, kui leping on hageja poolt üles öeldud; 3) XXXOÜ (registrikood XXX, pankrotis) poolt valitud vara ostis hageja 16.01.2008; 4) hageja andis vara XXXOÜ-le (registrikood XXX, pankrotis) üle 16.01.2008; 5) 16.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, millest tulenevad järgmised kostja kohustused: - kostja kohustub tagama solidaarselt XXXOÜ-ga (registrikood XXX, pankrotis) hageja ja XXXOÜ (registrikood XXX, pankrotis) vahel 16.01.2008 sõlmitud liisingulepingust nr XXX ja selle lisadest tulenevate XXXOÜ (registrikood XXX, pankrotis) kohustuste kohase ja täieliku täitmise; - kostja vastutuse piirmäär on 73 054,76 eurot; 6) käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks on liisingulepingu nr XXX järgse iga makse tasumise tähtpäev; 7) liisingulepingu nr XXX ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks XXXOÜ (registrikood XXX, pankrotis) kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu nr XXX alusel võlgnetavad summad; 8) käendusleping nr XXX on kehtiv kuni liisingulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni; 9) liisingulepingust nr XXX tulenev debitoorne võlgnevus on kostjal hageja ees kokku 67 041,18 Eesti krooni, s.o 4284,72 eurot (tasumata arved perioodi 16.08.2008 – 15.02.2009 eest); 10) XXXOÜ rikkus liisingumaksete tasumise kohustust ja hagejal oli lepingust tulenevalt õigus leping üles öelda ning hageja saatis 06.01.2009 XXXOÜ-le (registrikood XXX, pankrotis) kirjaliku teatise liisingulepingu nr XXX ülesütlemise kohta. Teatises on märgitud: - võlgnevus hageja ees on 83 kalendripäeva; - tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 14. päeva, kui ei tasuta võlgnevust nimetatud tähtajaks, loeb hageja lepingu ülesöelduks, mille tulemusena kohustub liisinguvõtja tagastama liisingueseme; 11) 08.01.2009 hageja informeeris kostjat asjaolust, et XXXOÜ (registrikood XXX, pankrotis) ei täida lepingujärgseid kohustusi; 12) hageja palus kostjal tasuda kogunenud võlgnevus 14. päeva jooksul; 13) XXXOÜ ega kostja ei maksnud kogunenud võlgnevust; 14) hageja loeb liisingulepingust nr XXX ülesöelduks; 15) XXXOÜ (registrikood XXX, pankrotis) ei tagastanud vara vabatahtlikult; 16) hageja sai vara valduse OÜ XXX abi 16.03.2009; 17) vara tagastamisel fikseeriti sõidukil järgmised puudused: numbrialused defektiga ja tagastange defektiga; 18) vara vigade parandamise teenuse eest tasus hageja OÜ-le XXX 2950 Eesti krooni; 19) vara realiseerimisega tegeles XXXOÜ ja vara müüdi 15.05.2009 hinnaga 660 000 Eesti krooni (koos käibemaksuga), s.o 559 322,03 Eesti krooni ilma käibemaksuta (35 747,19 eurot ilma käibemaksuta); 20) hageja tasus XXXOÜ-le sõiduki 80 000 kilomeetri hoolduse eest 13 551,40 Eesti krooni, keemilise pesu ja poleerimise eest 2800 Eesti krooni ja sõiduki realiseerimise tasu 26 400 Eesti krooni; 21) vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet XXXOÜ (registrikood XXX, pankrotis) vastu. Hüvitamisele kuulub 91 905,74 Eesti krooni, s.o 5873,86 eurot, mis kujuneb alljärgnevalt (liisingulepingust tulenev nõue lahutatud vara realiseerimisest saadud summa): - vara jääkmaksumus 545 456,59 Eesti krooni; - debitoorne võlgnevus 67 041,18 Eesti krooni; - vara tagastamise ja realiseerimise kuludest 38 730 Eesti krooni (käibemaksuta); - lepingust tulenev nõue kokku 651 227,77 Eesti krooni; - vara realiseerimisest saadud summa 559 322,03 Eesti krooni (käibemaksuta); 22) 14.08.2009 saatis hageja XXXOÜ-le (registrikood XXX, pankrotis) kirjaliku teatise, milles märkis hüvitamisele kuuluva summa suuruse ning palus selle tasuda hiljemalt 14. päeva jooksul. Samasuguse teatise saatis hageja kostjale. XXXOÜ (registrikood XXX, pankrotis) ja kostja võlgnevust ei tasunud. 5 (8)

Vastavalt TsMS § 413 lg-le 1 ja § 231 lg-le 2 loeb kohus eelnimetatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks ja faktiväidetes välja toodud asjaolud kohtu poolt tuvastatuks.

5.3.Hageja ja XXXOÜ (registrikood XXX, pankrotis) on sõlminud liisingulepingu nr XXX sõlmimise ajal kehtinud ja hetkel kehtiva võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 mõistes liisingulepingu, mille hageja on erakorraliselt üles öelnud. Liisingulepingust nr XXX tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise tagamiseks on sõlmitud kostjaga käendusleping nr XXX. Hageja nõuab kostjalt liisingulepingust nr XXX tulenevat võlgnevust, mis on tekkinud hageja ees. Käendusleping nr XXX sõlmimise ajal kehtinud ja hetkel kehtiva VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Liisingulepingu nr XXX üldtingimuste punkti 7.1.3 alusel on hagejal õigus leping üles öelda, kui iseseisvat majandus- või kutsetegevust läbiviiv liisinguvõtja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15. päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Kui liisinguandja ütleb lepingu üles liisinguvõtja süülise käitumise tõttu, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale kõik põhjendatud kulud, mida liisinguandja kannab seoses lepingu ülesütlemisega (üldtingimuste punkt 7.3). Liisingulepingu ülesütlemisel kohustub liisinguvõtja viivitamatult liisingueseme valduse liisinguandjale üle andma liisinguandja volitatud esindajale, vastavalt liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras (üldtingimuste punkt 7.5). Liisingulepingu nr XXX sõlmimise ajal kehtinud ja hetkel kehtiva VÕS § 195 lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Liisingulepingu nr XXX sõlmimise ajal kehtinud ja hetkel kehtiva VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kostja ei ole täitnud lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi. Hageja on lepingu üles öelnud. Eeltoodust tulenevalt on vastavalt lepingule (sh käenduslepingule) ja seadusele hagejal õigus nõuda kostjalt järgmist: lepingu täitmise nõue enne lepingu ülesütlemist tekkinud kohustuste osas; liisinguandja kulude hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 1); liisinguandja lisakulude hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 4). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust tagastada liisingulepingu ülesütlemisel saadud. Samuti ei ole kostja tasunud liisingulepingust tulenevaid kulusid ega täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mida hagejal on õigus kostjalt nõuda.

6 (8)

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole täitnud seadusest ja lepingust tulenevaid kohustusi. Seega on hagejal kostja vastu lepingu täitmise nõue enne lepingu ülesütlemist tekkinud kohustuste osas ning vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 ja 4 õigus nõuda kostjalt liisinguandja kulude hüvitamist ja liisinguandja lisakulude hüvitamist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks 5873,86 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitamise ajal kehtinud VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni vastavalt lepingus märgitule 0,25% päevas põhinõudelt, kuid mitte suuremas summas kui 5873,86 eurot. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et põhinõue 5873,86 eurot sisaldab endas debitoorset võlgnevust, mis omakorda sisaldab endas intressi. Kuivõrd põhinõue, millelt viivist nõutakse, sisaldab endas intressi, siis ei ole vastavalt VÕS §-le 113 lg 6 hagejal õigus nõuda kostjalt viivist põhinõude osalt, mis sisaldab endas intressi. Liisingulepingust nr XXX tulenev debitoorne võlgnevus on kostjal hageja ees kokku 67 041,18 Eesti krooni, s.o 4284,72 eurot (tasumata arved perioodi 16.08.2008 – 15.02.2009 eest). Nimetatud arvetelt perioodi 16.08.2008 – 15.02.2009 eest nähtub, et arved sisaldavad endas tasumata intressi summas 17 506,83 Eesti krooni, s.o 1118,89 eurot (3603,88 Eesti krooni + 3552,87 Eesti krooni + 3501,61 Eesti krooni + 3450,11 Eesti krooni + 3398,36 Eesti krooni). Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb viivise tasumise nõudes rahuldada selliselt, et tuleb mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõude tasumata osa summalt, mis on ilma intressita. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude tasumata osalt 4754,97 eurot 0,25% päevas alates hagi esitamise päevast 28.04.2011 kuni põhinõude 5873,86 eurot täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 5873,86 eurot.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse kõigi hageja esitatud nõuete osas. Eeltoodust tulenevalt tehti otsus kostja kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja 28.05.2012. Hageja on 15.05.2015 kohtuistungil avaldanud, et jääb selle juurde. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetlusega seoses kulusid järgmiselt. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 639,11 eurot, kohtutäituri tasu 26,76 eurot ja väljaande Ametlikud Teadaanded tasu 12,78 eurot. 01.06.2012 määrusega on kohus tagastanud hagejale 11,46 eurot hageja poolt 14.11.2011 tasutud asja läbivaatamise kulude (kohtutäituri tasu) ettemaksust. Menetluskulude nimekirjast ja 01.06.2012 kohtumäärusest tulenevalt on menetluskulude suuruseks 667,19 eurot (639,11 eurot + 26,76 eurot + 12,78 eurot – 11,46 eurot). 7 (8)

Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 667,19 eurot ja mõistab hüvitatavad menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud, et kohus mõistaks kostjatelt hageja kasuks välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab hüvitatavatelt menetluskuludelt välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulud hüvitamise nõude täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja