Osaühing Kiviõli Vesi hagi J. R.i vastu 66, 37 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
71, 20 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
Ärakuulamine 08.05.2015.a
Menetlusosalised
Hageja :
Hageja lepinguline esindaja:
OÜ Kiviõli Vesi (RK xxx, asukoht: Vabaduse 23, 43125 Kiviõli) Marie Tsine Condor Inkasso OÜ, postiaadress Sikupilli postkontor, Pallasti 28, pk 1292, 11402 Tallinn; e-post: [email protected]) J. R. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt J. R.ilt hageja OÜ Kiviõli Vesi kasuks 1 (üks) euro 30 senti ja viivis alates 26.10.2013 – 03.12.2014 summas 1 (üks) euro 5 senti – kokku 2 (kaks) eurot 35 senti.
3.Välja mõista kostjalt J. R.ilt hageja OÜ Kiviõli Vesi kasuks viivis alates 04.12.2014.a 0,2% põhinõudelt (1, 30 eurot) päevas kuni põhinõude tasumiseni.
Menetluskulud kannavad pooled vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.
4.1 Kostja J. R. kannab 2% hageja menetluskuludest. 4.2 Välja mõista J. R.ilt OÜ Kiviõli Vesi kasuks hageja menetluskulude katteks 3 (kolm) eurot 90 senti. 4.3 Hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J. R.il tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
MENETLUSE VARASEM KÄIK JA HAGEJA NÕUE
1.OÜ Kiviõli Vesi esitas 03.12.2014.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. R.ilt 94, 53 euro saamiseks. Kohus tegi J. R.ile makseettepaneku, millele J. R. esitas vastuväite. 22.01.2015.a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluse nõue üle hagimenetlusse.
2.Viru Maakohtule esitatud hagis nõuab Kiviõli Vesi OÜ J. R.ilt põhivõlga 60, 11 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavat viivist 6, 26 eurot ning lisanduvat viivist, mis hagi esitamise ajaks ei ole sissenõutavaks muutunud. Kostja omandis on korter Kooli tn 4 – 4 Kiviõlis. Korteriühistust kortermajas moodustatud ei ole ning hageja varustab korterelamut veega ja haldab ühisveevärki- ja kanalisatsiooni. Hageja on igakuiselt esitanud arved, ka siis kui korteriomanikiga lepingut sõlmitud ei ole. Kostja on jätnud omapoolsed kohustused täitmata ning tasunud arveid osaliselt. Ajavahemikul 30.06.2002 – 30.09.2013.a on hageja esitanud kostjale tasumiseks arveid 305, 51 eurot, millest kostja on tasunud 229, 28 eurot. Seega on kostjal tasumata 60, 11 eurot. Hageja arvestab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 alates 26.10.2013 kuni 11.02.2015.a (viivitatud päevade arv 473, viivise määr päevas 0,022%) summas 6, 26 eurot. Hageja tugineb nõude alusena käsundita asjaajamist ja kohustuse rikkumist reguleerivatele sätetele (VÕS § 1018, lg 1 p 2, § 1023 lg 1 p 2 , VÕS § 76, 100, 101). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista J. R.ilt välja menetluskulude katteks 195 eurot, illest 75 eurot on riigilõiv ja 120 eurot õigusabikulu.
3.Hageja kostja esitatud vastuväidetega ei nõustu ja märgib, et majasiseste trasside hooldus ja –korrashoid ei kuulu hageja kohustuste hulka. Kiviõli ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja p 1.4 on märgitud vee-ettevõtja kohustus kuni liitumispunktini. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse § 3 lg 1 kohaselt määrab ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri
liitumispunkt ning § 2 järgi on liitumispunkt ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniomaniku või valdaja määratud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ühenduskont kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni 1 m väljaspool kinnistu piiri ja liitumispunkt on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni oluline osa. Kostja väidetud ummistuste põhjustasid torustikku sattunud riideesemed ja muu suuremõõtmeline prüügi. Sellest tulenevalt järeldab hageja, et korteriomanikud sh kostja ei ole kasutanud kanalisatsioonitorustikku õigesti. Hageja leiab, et nõue ei ole aegnud, sest TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest kostja on alates 2002. aastast võlgnevust osaliselt tasunud. Hageja viitab muuhulgas kostja esitatud ja hagejale adresseeritud avalduse, milles palub maha kanda võla, mis on tekkinud ajavahemikus 2003-2009.a Seni kulgenud 3 aastane tähtaeg on korduvalt katkenud ning alanud uuesti.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hageja nõuet ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja enda kanda. Kosja märgib, et pooled sõlmisid 12.06.2002.a lepingu nr 2558, mille kohaselt kohustus hageja kostjalt heitvee vastu võtma, ära juhtima ja puhastama. Selle alusel esitas hageja kostjale igakuiselt abonenttasu arve 10 krooi ehk 0,64 senti. Hageja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, ei osutanud nõutud teenust (heitvee vastuvõtt, ärajuhtimine ja puhatus). Kostja pöördus korduvalt hageja poole kohustuse täitmise nõudega. Hageja oli teadlik, et Kooli 4 kortermajas oli probleem reovee äravooliga, maja kelder oli pidevalt sellega üle ujutatud, haises, tekitades elanikele aastate vältel kahju. Kostja märgib, et hagiavaldusele lisatud väljavõttest tulenevalt on ajavahemikus 30.06.2012-31.0.2009 a eest abonenttasu kostjal tasumata, sest hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi. Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 ja § 154 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ning seetõtt on hageja nõue aegunud. Kui kohus leiab, et nõue ei ole aegunud, palub kostja jätta hagi aluse puudumise tõttu rahuldamata ning menetluskulu jätta hageja enda kanda. Lisaks märkis kostja ärakuulamisel 08.05.2015.a, et on mitu arvet, mis on kostjal tasutud, kuid mida hageja esitatud väljavõte ei kajasta, sellest tulenevalt ei ole hageja arvestus õige. (esitas tasutud kuid kajastamata arved kohtule).
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Hagiavalduse kohaselt on kostja J. R. jätnud tasumata abonenttasu vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise eest ajavahmikus 30.06.2002-30.09.2013.a. Viidatud perioodi eest on kostjal võlg hageja ees 60, 11 eurot (põhivõlg). Kostja hagi ei tunnista. J. R. leiab, et nõue enne 30.06.2002-31.07.2009 on aegunud. Kui kohus aegumist ei kohalda, tuleb kostja arvates hagi jätta rahuldamata, sest hageja ise on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata – ei taganud reovee ärajuhtimist üldkanalisatsiooni. Hageja ei täitnud oma kohustusi kuni lepingute üleandmiseni Järve Biopuhastusele oktoobris 2013.a
Kostja esitas kohtule OÜ Kiviõli Vesi ja J. R.i vahel 12.06.2002 sõlmitud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingu nr 2558. Nii lepingu sõlmimise ajal kehtinud kui hetkel kehtiva ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 1 kohaselt on vee-ettevõtja klient eelnimetatud seaduse tähenduses kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks ÜVVKS § 3 lg 1 tähenduses mõeldakse korteriomandite korral kinnistu all maatükki, mitte iga korteriomandit. ÜVVKS § 8 lg-st 1 ei tulene, et vee-ettevõtja kliendiks on korteriomanike kaasomandis oleva kinnistu mõttelise osa iga omanik eraldi (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-10605 ja 3-2-1-25-08) Kuigi eespool viidatud seadusesätetest ja riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei saa lepingupooleks olla korteriomanik iseseisvalt, on käesoleval juhul poolte vahel sõlmitud leping ja kohus lähtub poolte vahel sõlmitud lepingust. Juhul kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, nagu sellele tugineb hageja, kuid käesoleval juhul on poolte vahel lepingulised suhted, mistõttu ei kuulu kohaldamisele käsundita asjaajamist reguleerivad sätted.
8.Kostja esitas kohtule aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143) Vastavalt TsÜS § 146 lg 1on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisit ja muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsüS § 147 lg 1 lg 2) Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 154) Hageja vaidleb kostja aegumise vastuväitele vastu ja leiab, et nõue ei ole aegunud. Kostja on alates 2002. aastast võlgnevust osaliselt tasunud, mis on hageja arvates käsitletav nõude tunnustamisena ning aegumine on katkenud (TsÜS § 158 lg 1 ja ). Hageja juhib tähelepanu, et kostja on esitanud kohtule hagejale edastatud 08.11.2006 ja 20.03.2013 kirjad, milles palub maha kanda võlgnevuse mis on tekkinud ajavahemikus 20032009. Hageja järeldab eeltoodust, et viidatud avaldustega on kostja tunnistanud tema vastu esiattud nõuet. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et TsÜS § 154 sätestatut arvesse võttes, et aegunud on nõue, mis on esitatud arvete alusel kuni 31.07.2009. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 03.12.2014.a , seega pärast kolmeaastast aegumistähtaega. Asjakohatud on siinkohal hageja väited et kostja on ajavahemikul 20022009 korduvalt osaliselt makseid teinud, mistõttu on aegumistähtaeg katkenud ja alanud iga
kord uuesti. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks võlgnevust tasunud pärast 2009. aastat, hageja esitatud arvelduste väljavõttest eeltoodut ei nähtu (tl 22). Aegumata on arvete nr 441178 ja 444543 alusel esitatud arve summa kokku 0,65 +0.65 eurot = 1, 30 eurot.
9.Kostja väidab, et hageja jättis lepingulised kohustused täitmata, seetõttu oli tema õigustatud jätma abonenttasu maksmata Poolte vahel sõlmitud lepingu p 6.1.2 järgi oli müüja vee-ettevõtja kohustatud tagama tarbijalt heitvee vastuvõtmise kanalisatsiooni ning selle ära juhtimise puhastusseadmetesse. Tarbija on lepingu p 1.1 mõttes korteriomanik J. R.. Hageja väidab, et majasiseste trasside hooldus ja korrashoid ei kuulunud hageja kohustuste hulka. Kostja viidatud ummistused tekkisid korteriomanike enda süül ning hageja tugineb oma väites Kiviõli Linnavalitsuse 07.06.2010.a vastusele kostjale (tl 50) Kohus on seisukohal, et tsiviilasjas esitatud tõenditest ei tulene, et hageja oleks järnud omapoolsed kohustused täitmata või Kiviõli, Kooli tn. maja nr 4 kannatuste ja ebamugavuste eest on vastutav hageja, mitte korteriomanikud ise. Eeltoodu ei ole ka käesoleva tsiviilasja ese. Iseenesest on VÕS § 111 lg 1 kohaselt vastastikuste lepinguliste kohustuste puhul lubatav ühe poole keeldumine oma lepingulise kohustuse täitmisest kuni teine lepingupool on omapoolsed kohustused täitnud, kuid käesoleval juhul ei ole kohtu arvates tõendatud, et hageja oleks jätnud omapoolsed kohustused täitmata, samuti pole kostja tõendanud, et tal kohustust hageja ees ei ole või on selle täielikult täitnud. Seega on kostja kohustust rikkunud VÕS § 100 mõttes (jätnud abonenttasu tasumata), mis annab hagejale õiguse nõuda õiguskaitsevahendite rakendamist (§101), sh nõuda kohustuse täitmist ning viivist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvete nr 441178 31.08.2013.a ja 444543 30.09.2013.a alusel on kostjal tasumata kokku 1, 30 eurot ning selles osas kohus rahuldab hagi.
10.Hageja nõuab kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 12.2 kohaselt on vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbijalt viivist 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostjale esitatud arvel on viivisemääraks märgitud 0,07% (tl 24) Hagiavalduses arvestab hageja viivist seadusjärgses määras alates 26.10.2013.a kuni 11.02.2015 (hagi esitamiseni). Kohus lähtub lepingus toodud viivisemäärast ja arvestab viivist 0,2 % alates 26.10.2013 (arve 444543 tasumise päevale järgnevast päevast) põhinõudelt 1,30 eurot 403 viivitatud päeva eest (kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 03.12.2014, vt TsMS § 486 lg 2) 0,2 x 1, 30 /100 x 403 = ca 1, 05 eurot
Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 26.10.2013 kuni 03.12.2014.a summas 1 euro 5 senti. Hageja nõuab kostjalt viivist ka TsMS § 367 alusel. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude tasumiseni. Kohus mõistab TsMS § 367 alusel välja viivise alates 04.12.2014.a 0,2% päevas kuni põhinõude 1, 30 euro tasumiseni.
11.Arvestades hagihinda lahendas kohus hagi lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Kohus rahuldab hagi ca 2 % ulatuses. Seetõttu kannab kostja 2% hageja menetluskuludest. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista otsuse tegemist. Hageja taotleb menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ning palub välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 120 eurot, kokku 195 eurot. 2% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda, seega mõistab kohus kostjalt J. R.ilt välja hageja menetluskulude katteks 3, 90 eurot. Hageja taotlusel märgib kohus juhindudes TsMS § 177 lg 4, et hüvitamisel kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, mistõttu loeb kohus, et hagejal menetluskulu ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.