HH (endise perekonnanimega P) hagi AP ja RP vastu vara tagasivÔitmiseks tÀitemenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.02.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
HH apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
80 825,07 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: HH (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXX XXX XX, XXXXXX, XXXXX
XXXXXXXX), seaduslik esindaja eestkostja MP, lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Valdmaa Kostja I: AP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXX X, XXXXXXXX XXXX, XXXXXX,
XXXXX XXXXXXXXX)
Kostja II: RP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXX XX-XX XXXXX)
Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider
Kohtuistungi toimumise aeg
07.05.2015
RESOLUTSIOON:
1.
TĂŒhistada Harju Maakohtu 17.02.2014 kohtuotsus tĂ€ies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega tunnistada AP ja RP vahel 21.08.2008 sĂ”lmitud kinkeleping tagasivĂ”itmise korras kehtetuks.
2.Kohustada RP andma jĂ€rgmise sisuga tahteavaldus TsĂS § 68 lg 5 tĂ€henduses: âRP tahteavaldus asjaĂ”iguslepingu sĂ”lmimiseks, millega RP lepib AP-ga kokku, et RP-le kuuluv 1â2 mĂ”ttelist osa XXXXXXXX XXX X asuvast kinnisajast (registriosa nr XXXXXXX) lĂ€heb AP omandisse. RP nĂ”usolek (KRS § 341 lg 1 tĂ€henduses) XXXXXXXX XXX X asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX)
teise jao kanne, mille kohaselt on 1â2 mĂ”ttelise osa omanikuks RP kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnistusraamatusse XXXXXXXX XXX X asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) 1â2 mĂ”ttelise osa omanikuna AP.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus JÀtta menetluskulud solidaarselt AP ja RP kanda. Edasikaebamise kord Otsusele vÔivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 pÀeva jooksul otsuse kÀttetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi vÔib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline vÔib nÔuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmÀÀramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 pÀeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jÔustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nÔue
1.26.04.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostjate vastu vara tagasivÔitmiseks tÀitemenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi kostja I 23.03.2007 ebaseadusliku tehingu, omastas hagejale kuuluva raha ja soetas endale selle eest Hispaaniasse kinnistu. Hageja esitas kostja I vastu hagi ebaseaduslikult saadud raha tagastamiseks. Harju Maakohtu 22.03.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-13354 mĂ”isteti kostjalt I hageja kasuks vĂ€lja hĂŒvitis 85 050,15 eurot. Kostja I keeldus kohtuotsuse vabatahtlikust tĂ€itmisest, mistĂ”ttu pöördus hageja kohtutĂ€ituri poole tĂ€itemenetluse alustamiseks.
3.Kostja I tegi 21.08.2008 tehingu, millega vÔÔrandas Viimsi vallas XXXXXXXX XXX X asuva kinnistu 1/2 mĂ”ttelise osa oma emale, kostjale II. Kostja I tehingu tegemise eesmĂ€rgiks oli teha end teadlikult ja oma tĂŒtre (hageja) huve kahjustades Eesti Vabariigis varatuks ja maksujĂ”uetuks. Kostja I oli teadlik, et on oma puudega tĂŒtre kontolt omastanud raha ja teadis ka, et hageja ema hakkab seda tagasi nĂ”udma. Kostja II ei ole nimetatud kinnistut kunagi kasutanud ja elab alaliselt Tartus. Seega ei ole 21.08.2008 tehinguga valdus ĂŒle lĂ€inud ja faktiliselt kasutab kinnisvara endiselt kostja I. Kostja I vÔÔrandas enda omandis olnud kinnisasja teadlikult hageja huvide kahjustamiseks, kusjuures kostja II teadis sellest tehingu tegemise ajal. VÔÔrandatud kinnisasi on kostja I ainuke kinnisvara, hageja huvide kahjustamine on seega ilmselge ning tehing on tehtud lĂ€hisugulaste vahel. 21.08.2008 leping ei ole kinkeleping vĂ”i sarnane tehing, vaid tegemist on lepingu tagasitĂ€itmisega. Kinkelepingu tagasitĂ€itmine vĂ”ib olla nĂ€ilik tehing tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse (TsĂS) § 89 mĂ”ttes. Hageja leidis, et temal on liiga keerukas asuda ise nĂ”uet esitama kostjale I kuuluva Hispaania kinnistu osa mĂŒĂŒmiseks ja sellega raha saamiseks, samuti kaasneksid sellega kulutused, mida ta töövĂ”imetuspensionĂ€rina teha ei saa. Kostjate vastuvĂ€ited
5.Hageja taotleb 21.08.2008 kinkelepingu kehtetuks tunnistamist, kuid selleks tÀitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 189 ette nÀhtud kaheaastane tÀhtaeg on möödunud. Lisaks ei saanud kostja I kinkelepingu sÔlmimisel arvestada 22.03.2011 tsiviilasjas nr 2-10-13354 tehtava otsusega. 21.08.2008 kinkeleping on nn tagasikinkimine. Kostja II kinkis 26.08.2005 kostjale I ja hageja eestkostja MP-le
vĂ”rdsetes osades (1/2 kummalegi) XXXXXXXX XXX X kinnistu. 28.05.2008 taganes kostja II kinkelepingust ja kostja I kandis kinke teel saadud kinnistu osa tagasi. MP keeldus saadud kinki tagastamast ja kostja II hagi MP vastu kinke tagasisaamiseks jĂ€i rahuldamata (tsiviilasi nr 2-09-26183). Kostja I ja MP abielu oli kĂŒll lahutatud, kuid pooled elasid koos kuni 2008. aasta maikuuni ja selle ajani toimetasid ĂŒhise eesmĂ€rgi nimel, sh Hispaaniasse kinnistut soetades ja selleks hageja arveldusarvet kasutades. PĂ€rast kooselu lĂ”ppu seati hagejale eestkoste 10.11.2009 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-09-14691. Menetluse edasine kĂ€ik
6.06.07.2012 otsusega jÀttis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tĂŒhistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
8.05.12.2012 otsusega tĂŒhistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis asja uueks lĂ€bivaatamiseks maakohtule.
9.Kostjad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse Riigikohtule, milles palusid tĂŒhistada ringkonnakohtu otsuse ja jĂ€tta maakohtu otsuse jĂ”usse.
10.30.04.2013 otsusega asjas nr 3-2-1-41-13 jÀttis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kostjate kassatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohtu otsus
11.17.02.2014 otsusega jÀttis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
12.Kohus mĂ€rkis, et tulenevalt kĂ€esolevas asjas tehtud Riigikohtu 30.04.2013 otsusest nr 3-2-1-41-13 (p 14) ei kĂ€sitle kohus hageja poolt esitatud alternatiivseid nĂ”udeid hagi aluse muutmisena. Riigikohtu otsuse kohaselt on hageja varasemas menetluses esitanud lisaks TMS § 189 kohaldamiseks vajalikele asjaoludele ka lepingupoolte poolt tahtlikult hageja huvide kahjustamise vĂ€ite, mistĂ”ttu maakohus oleks pidanud kontrollima ka TMS § 188 jĂ€rgi nĂ”ude pĂ”hjendatust. TMS § 188 jĂ€rgi hagi esitamise korral peab hageja ĂŒldjuhul tĂ”endama oma huvide teadlikku kahjustamist. TMS §-de 188 ja 189 kohaldamise eelduseks on TMS §-s 187 sĂ€testatud ĂŒldised tagasivĂ”itmise eeldused.
13.Kohus tugines otsuses tĂ€itemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg-tele 1 ja 2 ning mĂ€rkis, et hagi esitas hageja, kes on TMS §-s 187 nimetatud sissenĂ”udjaks. Samuti mĂ€rkis kohus, et tehinguks on kostjate vahel 21.08.2008 sĂ”lmitud kinnistu mĂŒĂŒgi- ja asjaĂ”igusleping, millega kostja I vÔÔrandas Viimsi vallas XXXXXXXX XXX X asuva kinnisasja 1â2 mĂ”ttelist osa kostjale II. Kohus tugines otsuses ka TMS §-st 188 tulenevatele tagasivĂ”itmise eeldustele, mĂ€rkides, et tagasivĂ”itmise TMS § 188 lg-s 1 mĂ€rgitud ĂŒldalused peavad esinema korraga.
14.Kostja I on kostja II poeg, sellest tulenevalt pole kahtlust selles, et kostjad on lĂ€hikondsed (PankrS § 117 lg 1 p 3). Vaidlus puudub selle ĂŒle, at vaidlustatud tehingu tegi vĂ”lgnik â kostja I kostjaga II. Hageja esitas hagi 26.04.2011 ja vaidlusalune tehing tehti 21.08.2008. Seega on hagi esitamise ja tehingu sĂ”lmimise vahe alla 3 aasta. SissenĂ”udja huvide kahjustamise all tuleb mĂ”ista majanduslikult ebamĂ”istliku tehingu tegemist, mis halvendab ĂŒldiselt tehingu teinud isiku varalist olukorda selliselt, et nii olemasoleval kui ka tulevikus tekkival vĂ”lausaldajal muutub vĂ”imatuks oma nĂ”ue sundtĂ€itmise kĂ€igus rahuldatud saada. Huvide kahjustamisega vĂ”ib tegemist olla siis, kui vara mĂŒĂŒdi alla turuhinna. KĂ€esoleval juhul ei mĂŒĂŒnud kostja I vara kostjale II, vaid kinkis. Kohus leidis, et arvestades kinkelepingu tegemise aega
(21.08.2008) ja hagi esitamise aega (26.04.2011), puudub alus kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks TMS § 189 lg 1 alusel.
15.Kuna kohtu arvates kinkeleping kehtetu ei ole, kontrollis kohus jĂ€rgmisena tehingu tĂŒhisuse alust (nĂ€ilikkust). Seejuures viitas kohus TsĂS § 89 lg-tele 1 ja 2 ning mĂ€rkis, et nĂ€ilikkuse tuvastamiseks tuleb hinnata kinkija (kostja II) tahet. Poolte seisukohtadest tuleneb, et kostja II kinkis MP-le ja kostjale II nende kooselu ajal kinnisasja XXXXXXXX XXX X 26.08.2005 lepinguga (I kd lk 178-180) vĂ”rdsetes osades. Ka tuleneb poolte seisukohtadest, et kostja II soovis tehtud kinget MP-lt tagasi saada kohtusse hagi esitamisega (I kd lk 129-133). Kostja I on vĂ€itnud, et kostja II soov oli ka temalt kinge tagasi saada, mistĂ”ttu ta vaidlusaluse lepingu sĂ”lmiski. MĂ€rgitust tulenevalt puudub kohtu arvates alus vĂ€ita, et tegemist on nĂ€iliku tehinguga. Kostja II on vaidlusaluse kinnistu mĂ”ttelise osa kinkelepingu ja asjaĂ”iguslepingu (I kd lk 163-166) alusel kinnisasja 1â2 omanikuna kaasomandist kinnistusraamatusse sisse kantud (I kd lk 4). Kohus leidis, et hageja poolt viidatud asjaolu, et kostja II ei ole asunud elama kostja I juurde, ei oma tĂ€htsust tehingu nĂ€ilikkuse hindamise seisukohalt. TsĂS § 14 lg 2 jĂ€rgi vĂ”ib isikul olla elukoht ĂŒheaegselt mitmes kohas. Elukohale ei ole seadusega antud sellist tĂ€hendust, mis tingiks tehingu tĂŒhisuse kriteeriumide tuvastamist kĂ€esolevas vaidluses vaidluse asjaolusid arvestades.
16.TĂ€itedokumendiks oleva otsuse (I kd lk 5-13) p-st 10 nĂ€htub, et selles menetluses pidas MP Hispaaniasse koos kostjaga I kinnistu soetamist vĂ”rdsetes osades kaasomandisse silmas investeerimist tulu saamiseks ka hageja poolt. MP mÀÀras kohus hageja eestkostjaks 10.11.2009 mÀÀrusega (I kd lk 14-17) tsiviilasjas nr 2-0914691. MÀÀruses mĂ€rgitu kohaselt oli kostja I MP eestkostjaks mÀÀramisega nĂ”us. Sellest vĂ”ib jĂ€reldada, et hageja vanemate suhted olid vĂ€hemalt normaalsed. Vaidlusaluse tehingu tegemise ajal ei olnud MP hageja eestkostjaks kohtu poolt mÀÀratud. Kohtu arvates ei ole pĂ”hjendatud arvata, et kostja I pidi tehingu tegemise ajal eeldama, et MP kavatseb temalt hageja kasuks kostja I poolt hageja arvelt vĂ”etud raha tagasi nĂ”udma hakata. Seda ka pĂ”hjusel, et nii nagu kostja I vĂ”ttis hageja arvelt raha, tegi seda ka MP ise. ĂlalmĂ€rgitud asjaolusid arvestades asus kohus seisukohale, et pigem puudus kostjal I pĂ”hjus raha tagasinĂ”udmist tulevikus eeldada. MP kohtuistungil vande all antud ĂŒtlused ei kummuta kohtuotsuse pĂ”hjendusi, MP kordas varem hageja poolt kirjalikult esitatud seisukohti. Kohtu arvates ei saa sellest, et kostja II tahtis MP-le kingitud kinnisasja osa tagasi saada, millest notar MP-le teatas kirjaliku taotluse esitamisega, teha jĂ€reldust, et âkostja II pidi olema teadlik, et tulevad nĂ”udmised kostja I suhtesâ (III kd lk 13, protokolli lk 4 viimane lĂ”ik). Selline tĂ”lgendus teadmise omistamiseks kostjale I on meelevaldne. MP vande all ĂŒtlus kostja I poolt hageja arvelt raha vĂ”tmise motiivi kohta on kohtu arvates mitteusaldusvÀÀrne. See ei lange kokku 22.03.2011 otsusesse (p 10) mĂ€rgituga (I kd lk 5-13).
17.Kostja I poolt kostjale II tagasikingitud kinnisasja vÀÀrtuse muutumine ei mÔjuta asja lahendamist. Arvestades kostja I vÀiteid kostjale II tema soovil kingitud kinnisasja tagastamiseks, ei oma asja vÀÀrtuse muutumine tÀhendust kÀesoleva hagi lahendamisel. Sellest asjaolust vÔib tuleneda raha vÀljamÔistmise nÔude esitamise Ôigus.
18.Kohus mĂ€rkis, et kĂ”ik otsuses kĂ€sitlemata menetlusosaliste vĂ€ited ning esitatud tĂ”endid hagiavalduse lĂ€bivaatamisel kohtu arvates tĂ€htsust ei oma ja seetĂ”ttu kohus neid lahendis ei kĂ€sitle. KuivĂ”rd kohtuistungi toimumise aja seisuga Hispaanias kostja I suhtes tĂ€itemenetlust lĂ€bi ei viidud, ei analĂŒĂŒsinud kohus sealsesse tĂ€itemenetlusse puutuvaid seisukohti. Apellatsioonkaebus
19.19.03.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tĂŒhistada Harju Maakohtu 17.02.2014 otsuse ja teha uue otsuse, millega tunnistada kostjate vahel 21.08.2008 sĂ”lmitud kinkeleping tagasivĂ”itmise korras kehtetuks vĂ”i alternatiivselt tunnistada kostjate vahel 21.08.2008 sĂ”lmitud kinkeleping tĂŒhiseks. Samuti palub hageja kohustada kostjat II andma kostjale I ĂŒle 1â2 mĂ”tteline osa XXXXXXXX XXX X kinnistust (registriosa nr XXXXXXX) ja jĂ€tta menetluskulud kostjate kanda.
20.Hageja on seisukohal, et maakohtu otsus on Ă”igusvastane, kuna kohus on rikkunud oluliselt TsMS § 436 lg-eid 1 ja 4, ebaĂ”igesti jĂ€tnud kohaldamata materiaalĂ”iguse norme (VĂS 145 lg 5, 142 lg 3) ja ebaĂ”igesti hinnanud tĂ”endeid ja valesti ning ebapiisavalt tuvastanud asjaolusid. Kohus on jĂ€tnud hindamata ja tuvastamata asjas olulist tĂ€htsust omavad asjaolud, sh on kohus sisuliselt jĂ€tnud analĂŒĂŒsimata TMS §-s 188 toodud tehingu tagasivĂ”itmise aluste esinemise. Otsusest ei ole tuvastatav, millistele tĂ”enditele ja asjaoludele tuginedes on kohus kujundanud oma siseveendumuse, et tehingu tagasivĂ”itmise alused puuduvad ning tehing ei ole tĂŒhine.
21.Viidates TsMS § 232 lg-le 1, § 243 lg-le 1 ja § 442 lg-le 8 leiab hageja, et maakohus on rikkunud tĂ”endite igakĂŒlgse, tĂ€ieliku ja objektiivse hindamise pĂ”himĂ”tteid. Kohus ei ole selgitanud, miks ta arvestab otsuse tegemisel sisuliselt ĂŒksnes kostja tĂ”endeid ning jĂ€tab arvestamata hageja poolt esitatud tĂ”endid, sh hindab ebausaldusvÀÀrseks MP poolt antud tunnistusi.
22.Maakohus ei ole otsuse tegemisel jĂ€rginud kĂ”rgema kohtuastme juhiseid, millega on rikkunud oluliselt menetlusĂ”iguse norme. Kuigi kĂ€esolevas asjas tuleneb nii Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2012 otsusest kui ka Riigikohtu 30.04.2013 otsusest nr 3-2-141-13 ĂŒheselt, et maakohtul tuleb anda hinnang, kas antud juhul esinevad alused hagi rahuldamiseks TMS § 188 alusel, ei ole maakohus seda teinud. Maakohus on andnud hinnangu hageja nĂ”udele ĂŒksnes TMS § 189 lg 1 alusel, kuigi kĂ€esolevaks hetkeks puudub vaidlus, et nimetatud alusel kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nĂ”ude esitamise tĂ€htaeg oli hagi esitamise ajaks möödunud.
23.Hageja on tÔendanud, et antud juhul on tÀidetud tehingu tagasivÔitmise eeldused TMS § 188 alusel, mistÔttu tuleb hagi rahuldada. Tehing on tehtud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist. Antud juhul on vaidlustatav tehing tehtud 21.08.2008, hageja on hagi kohtusse esitanud 26.04.2011 ehk vÀhem kui kolm aastat pÀrast tehingu tegemist. Seega on tÀidetud esimene tehingu tagasivÔitmise eeldus. Samuti on hageja hinnangul tÀidetud teine tehingu tagasivÔitmise eeldus. Hageja on seisukohal, et vaidlusaluse kinkelepingu sÔlmimisega kahjustas kostja I hageja huve (kostja I vara vÀhenes majanduslikult ebamÔistliku tehingu tagajÀrjel). Vaidlusalusel juhul sÔlmis kostja I XXXXXXXX XXX X kinnistu mÔttelise osa kinkelepingu oma emaga olukorras, kus tal puudus muu arvestatav vara. Seejuures oli vastava kinkelepingu sÔlmimine majanduslikult ebamÔistlik ja halvendas oluliselt kostja I varanduslikku seisu (sisuliselt muutus kostja I selle tehingu tulemusel varatuks). Kostja I poolt tehtud tehingu majanduslikku ebamÔistlikkust ilmestab asjaolu, et kostja II kinkis XXXXXXXX XXX X kinnistu M ja AP-le hoonestamata kujul ning tehingu koguvÀÀrtuseks oli 2005. aastal ca 100 000 krooni. Vaidlusaluse kinkelepingu sÔlmimise hetkeks oli kinnistule aga ehitatud elamu, millest tulenevalt oli kinnistu vÀÀrtus ca 2 800 000 krooni. Seega kinkis kostja I oma emale 1 350 000 krooni vÀÀrtuses rohkem vara, kui oli eelnevalt kostjalt II saanud. Kostja I on vÀitnud, et kinketehingu eesmÀrgiks oli see, et kostja II soovis koos oma pojaga XXXXXXXX XXX X majas vanaduspÔlve veeta. Samas ei ole kostja II seniajani kÔnealuses majas oma vanaduspÔlve veetma asunud, vaid elab Tartus kostja I venna juures ega vaja seetÔttu tÀiendavat elukohta Tallinnas. SeetÔttu on paljasÔnaline ning ilmselgelt ebausutav kostjate vÀide, justkui sooviks kostja II veeta oma vanaduspÔlve koos oma
pojaga Tallinnas elades. Lisaks, selleks, et kostja II saaks elada koos oma pojaga XXXXXXXX XXX X kinnistul asuvas majas, ei pea kostja II olema selle kinnistu omanikuks. Seega puudus kostjal I mÔistlik pÔhjus kinkida oma emale tagasi kinnistu, mida tema ema reaalselt ei vajanud. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-120-10, milles Riigikohus on sedastanud, et tehinguga kahjustatakse sissenÔudja huvisid siis, kui tehingu tagajÀrjel muutub sissenÔudja nÔuete rahuldamine vÔimatuks, st on alust eeldada, et sissenÔude pööramine ei vii nÔude rahuldamiseni, mÀrgib hageja, et arvestades, et kostja I on töövÔimetuspensionÀr ning muud vara peale XXXXXXXX XXX X kinnistu mÔttelise osa tal ei olnud ega ole, on ilmne, et kinketehinguga on kahjustatud sissenÔudja huve.
24.TĂ€iendavalt mĂ€rkis hageja, et kostja II poolt 2005. aastal kinkelepingust taganemine ei olnud tingitud sellest, et MP oleks nĂ€idanud kostjate suhtes ĂŒles jĂ€medat tĂ€namatust nagu on vĂ€itnud kostja I. Taganemine oli otseselt seotud sellega, et MP ja kostja I kooselulised suhted lĂ”ppesid vahetult taganemisavalduse tegemisele eelnenud ajal. Kuna kohus on tsiviilasjas nr 2-09-26183 tuvastanud, et MP ei ole kostja II suhtes nĂ€idanud ĂŒles jĂ€medat tĂ€namatust, ei ole taganemine kehtiv.
25.Hagejale jÀÀb arusaamatuks maakohtu siseveendumuse kujunemine seoses vĂ”lausaldaja huvide kahjustumisega. Otsuses on kohus osundanud, et huvide kahjustamisega vĂ”ib olla tegemist siis, kui vara mĂŒĂŒdi alla turuhinna, kuid seejĂ€rel on kohus leidnud, et tegemist ei olnud mĂŒĂŒgiga, vaid kinkega ning jĂ€tnud tĂ€ielikult analĂŒĂŒsimata, kas kinnistu tasuta kinkimine kahjustas hageja huve. On ilmne, et kui alla turuvÀÀrtuse vÔÔrandamine on vĂ”lausaldajaid kahjustav, siis vaieldamatult tasuta vara kinkimine on samamoodi vĂ”i isegi rohkem vĂ”lausaldaja huve kahjustav.
26.Samuti leiab hageja, et kostja I on kinkinud oma osa XXXXXXXX XXX X kinnistust kostjale II eesmĂ€rgiga teadlikult kahjustada hageja huve (muuta end varatuks ning vĂ€listada otsuse tĂ€itmine). Hageja hinnangul ei saa antud juhul olla vaidlust selles, et tehingust tulenev negatiivne mĂ”ju vĂ”lausaldajate huvidele pidi olema kostjale I tehingu sĂ”lmimise ajal Ă€ratuntav. Seega on kĂ€esoleval juhul tĂ€idetud ka kolmas TMS § 188 lg-s 1 sĂ€testatud eeldustest kostjate vahel sĂ”lmitud kinkelepingu tagasivĂ”itmiseks. Tuginedes Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-149-13 p-s 45 leitule leiab hageja, et seega on antud juhul oluline, kas kostja I pidi kinkelepingu sĂ”lmimisel mĂ”istma, et tehingul vĂ”ib olla tema vĂ”lausaldajate huvidele negatiivne mĂ”ju, mh eelkĂ”ige pĂ”hjusel, et tehingu tagajĂ€rjel vĂ€henes kostja I vara ning seetĂ”ttu ka vĂ”lausaldajate vĂ”imalus rahuldada oma nĂ”udeid kostja I vara arvelt. Kui vastus on jaatav, siis kahjustas kostja I lepinguga teadlikult oma vĂ”lausaldajate (sh hageja) huve. Hageja hinnangul oleks iga mĂ”istlik isik ainuĂŒksi kinkelepingu tingimusi vaadates pidanud aru saama, et leping vĂ”ib olla tema vĂ”lausaldajate huve kahjustav.
27.Kohus on meelevaldselt eeldanud, et kostja I ei osanud tema vastu hagi esitamist ette nĂ€ha. Selline seisukoht on aga oletuslik ega tugine faktilistele asjaoludele ega asjas kogutud tĂ”enditele. Hageja poolt menetluses esiletoodule, et kostja I pidi eeldama, et hageja kavatseb tagasi nĂ”uda tema poolt alusetult omastatud rahasummad, viitab ka asjaolu, et kinkelepingu sĂ”lmimine toimus vaid mĂ”ned kuud pĂ€rast seda, kui lĂ”ppesid MP ja kostja I kooselulised suhted. Seejuures on MP vande all antud ĂŒtlustega tĂ”endatud, et MP oli juba 2007. aastal avaldanud, et kavatseb hagejalt vĂ”etud raha tagasi nĂ”uda. Arvestades eeltoodut oli kostja I ilmselgelt huvitatud sellest, et ta oleks selleks hetkeks, kui MP hageja eestkostjana kohtu poole pöördub, varatuks muutunud.
28.TĂ”ele ei vasta maakohtu vĂ€ide, et kuna nii nagu kostja I vĂ”ttis hageja arvelt raha, tegi seda ka MP ise, mistĂ”ttu ei olnud kostjal I alust arvata, et talt hakatakse raha tagasi nĂ”udma. Tsiviilasjas nr 2-10-13354 on tuvastatud, et MP ei kasutanud Hispaania kinnistu 1â2 mĂ”ttelise osa ostmiseks hagejale kuuluvaid rahalisi vahendeid. 23.03.2007
tegi MP TU pangakontolt kostja II pangakontole Hispaanias ĂŒlekande summas 85 611 eurot (s.o pool Hispaania maja ostuhinnast). Seega ei ole maakohus otsust tehes tuginenud hageja poolt esitatud tĂ”enditele, vaid kostja I paljasĂ”nalistele vĂ€idetele.
29.Samuti leiab hageja, et kostja II teadis vÔi pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse vÔlausaldajate huve. TMS § 188 lg-le 2 tuginedes mÀrgib hageja, et vaidlus puudub selles, et kostja II puhul on tegemist kostja I lÀhikondsega ja seega tuleb seaduse kohaselt eeldada, et kostja II teadis vÔi pidi teadma hageja huvide kahjustamisest.
30.Vaatamata kĂ”rgemate kohtuastmete poolt antud juhistele ei ole maakohus vĂ”tnud seisukohta, kas kostjale I kuuluva Hispaanias asuva vara arvel on vĂ”imalik hageja nĂ”uet tĂ€ita. Hageja mĂ€rgib, et kuigi kostjale I kuulub Hispaanias asuv kinnistu, ei ole selle kinnistu vÀÀrtus piisav hageja nĂ”ude rahuldamiseks. Samuti on kostja I senini keeldunud vabatahtlikult mĂŒĂŒmast pooltele kuuluvat maja Hispaanias, hoidudes seelĂ€bi samuti tahtlikult ja teadlikult oma vĂ”lakohustuse tĂ€itmisest hageja ees. Lisaks on hagejale saanud teatavaks, et enne kui hagejal on vĂ”imalik pöörduda Hispaanias tsiviilasjas nr 2-10-13354 tehtud otsuse tĂ€itmiseks kohaliku kohtutĂ€ituri poole, tuleb hagejal lĂ€bida otsuse tĂ€idetavaks tunnistamise menetlus, millega kaasnevad Ă”igusabikulud vahemikus 10 000-20 000 eurot. Seega on ilmne, et tĂ€itemenetluses Hispaania kinnisasja (1/2 mĂ”ttelise osa) vÔÔrandamisel saadavate vahendite arvel ei ole vĂ”imalik tĂ€ita hageja nĂ”uet tĂ€ies ulatuses, mistĂ”ttu on XXXXXXXX XXX X kinnistu tagasivĂ”itmine pĂ”hjendatud.
31.Alternatiivselt leiab hageja, et kohus on ekslikult asunud seisukohale, et kostjate vahel sĂ”lmitud leping ei ole nĂ€ilik tehing. KĂ”iki faktilisi asjaolusid arvestades ning tĂ”endeid hinnates on ilmne, et kostjad on sĂ”lminud kinkelepingu ĂŒksnes selleks, et kostja I ei peaks oma kohustusi hageja ees tĂ€itma. Hageja leiab jĂ€tkuvalt, et 21.08.2008 sĂ”lmitud lepingu nĂ€ol on tegemist nĂ€iliku tehinguga, mille eesmĂ€rgiks oli kostja I varatuks muutmine ja seelĂ€bi hageja huvide kahjustamine, mitte reaalne soov kinkida oma emale kinnistu. Vastus apellatsioonkaebusele
32.Kostja palub jÀtta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise ja materiaalĂ”iguse eksliku kohaldamise tĂ”ttu tĂŒhistada. Kolleegium saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse ilma asja maakohtule uueks lĂ€bivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
34.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja pĂ”hjendatud ning see tĂ€hendab ĂŒhtlasi seda, et kohtuotsuses sisalduv Ă”iguslik hinnang kohtu ette toodud asjaoludele peab olema paikapidav. Kolleegiumi arvates on maakohus tĂ”lgendanud ja kohaldanud asja lahendades vÀÀralt TMS §-i 188 ning see on toonud kaasa ebaĂ”ige lahenduse. Samuti ei nĂ”ustu kolleegium maakohtu poolt TMS § 188 kohaldamise eelduseks vajalike asjaolude tuvastamisega. Erinevalt maakohtust on kolleegium seisukohal, et kĂ”nealusel juhul on TMS §-s 188 sĂ€testatud tehingu tagasivĂ”itmise eeldused tĂ€idetud, mistĂ”ttu tuleb hagi rahuldada ja kinnistu omand kostjale I tagasi kanda.
35.TMS § 187 lg 2 sÀtestab, et sissenÔudja vÔib tagasivÔitmist nÔuda, kui tal on tÀitedokument ja tema nÔue on muutunud sissenÔutavaks ning on alust eeldada, et sissenÔude pööramine vÔlgniku varale ei vii nÔude rahuldamiseni. Juhul, kui sissenÔudja ei ole esitanud nÔuet kinkelepingu tagasivÔitmiseks TMS § 189 jÀrgi, on
tal vĂ”imalus seda teha TMS § 188 jĂ€rgi, kuid sellisel juhul tuleb tĂ”endada sissenĂ”udja huvide teadlikku kahjustamist ja tehingu teise poole teadmist sellest, vĂ€lja arvatud juhul, kui tehingu teiseks pooleks on vĂ”lgniku lĂ€hikondne, mil sellist teadmist eeldatakse (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-13, p-d 11-13). TMS § 188 on ĂŒldsĂ€te kĂ”igi tehingute tagasivĂ”itmiseks ja see sĂ€te on kohaldatav ka kinkelepingutele. TMS § 188 lg 1 jĂ€rgi on tehingu tagasivĂ”itmiseks vaja tuvastada, kas vĂ”lgnik on teinud tehingu kolme aasta jooksul enne sissenĂ”udja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist; kas vĂ”lgnik kahjustas tehinguga teadlikult vĂ”lausaldajate huve ning kas tehingu teine pool teadis vĂ”i pidi teadma tehingu tegemise ajal sissenĂ”udja huvide kahjustamisest.
36.Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune tehing on tehtud 21.08.2008 ning hageja on hagi kohtusse esitanud 26.04.2011 ehk vÀhem kui kolm aastat pÀrast tehingu tegemist. Seega on tehingu tagasivÔitmise esimene eeldus tÀidetud.
37.Tehingu tagasivĂ”itmise teise eelduse, ehk vĂ”lausaldajate huvide kahjustamise, on maakohus jĂ€tnud ekslikult analĂŒĂŒsimata. SissenĂ”udja huvide kahjustamise all tuleb mĂ”ista majanduslikult ebamĂ”istliku tehingu tegemist, mis halvendab ĂŒldiselt tehingu teinud isiku varalist olukorda viisil, et nii olemasoleval kui ka tulevikus tekkival vĂ”lausaldajal muutub vĂ”imatuks oma nĂ”ue sundtĂ€itmise kĂ€igus rahuldatud saada (RKTK otsused nr 3-2-1-113-09 ja 3-2-1-120-10). Kolleegiumi hinnangul on TMS § 188 kohaldamise seisukohast ilmne, et vara kinkimine ehk vĂ”lgniku vara vĂ€hendamine ilma vastusoorituseta on vĂ”lausaldajate huvidega vastuolus, kuna see vĂ€hendab mistahes tingimustel mĂŒĂŒmisega vĂ”rreldes veelgi suuremal mÀÀral sissenĂ”udja vĂ”imalusi vĂ”lgniku vara arvelt nĂ”udeid maksma panna. Kostjate vahel sĂ”lmitud kinkelepinguga on hageja huvisid kahjustatud, kuna tehingu tulemusel vĂ€henes kostja I vara oluliselt ja seetĂ”ttu ei ole hageja kasuks tehtud kohtulahendit senini Ă”nnestunud tĂ€ita. Tehingu majanduslikku ebamĂ”istlikkust kostja I seisukohast ilmestab vaidlustamata asjaolu, et kostja II poolt kostjale I varasemalt kingitud hoonestamata kinnistule oli tagasikinkimise hetkeks ehitatud elamu, millest tulenevalt oli kinnistu vÀÀrtus oluliselt tĂ”usnud.
38.KĂŒsimuse osas, kas kostja I kahjustas kinkelepingut sĂ”lmides hageja huve teadlikult, tuleb arvestada sellega, et vĂ”lgnik kahjustab teadlikult vĂ”lausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma Ă”iguslike toimingutega soovis vĂ”i oma kĂ€itumise vĂ”imaliku tagajĂ€rjena ette nĂ€gi. Oluline ei ole, et vĂ”lausaldajate huvide kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise pĂ”hiliseks eesmĂ€rgiks. VĂ”lausaldajate huvid on teadlikult kahjustatud ka siis, kui tehingust tulenev negatiivne mĂ”ju vĂ”lausaldajate huvidele pidi olema vĂ”lgnikule tehingu sĂ”lmimise ajal vĂ€hemalt Ă€ratuntav (vt nt RKTK otsus nr 32-1-62-12, p 10; otsus nr 3-2-1-149-13, p 45; otsus nr 3-2-1-39-08, p 12 ja otsus nr 32-1-62-12, p 10). Kolleegiumi hinnangul pidi kostjale I olema arusaadav, et kinkeleping vĂ”ib olla hageja huve kahjustav tulenevalt sellest, et kinkelepingu sĂ”lmimine leidis aset pĂ€rast seda, kui lĂ”ppes kostja I kooselu hageja ema MP-ga. MP poolt vande all antud ĂŒtlustega on tĂ”endatud, et MP oli juba 2007-ndal aastal kostjale I avaldanud, et ta kavatseb kostja I poolt hageja arvelt vĂ”etud raha tagasi nĂ”uda (III kd, tl 13 pöördel). Seda silmas pidades on kostja I motiiv kinkelepingu sĂ”lmimiseks selgitatav huviga vĂ€ltida sissenĂ”ude pööramist kingitud varale. Vaidlust ei ole selles, et 2008. aasta kevadel oli MP alustanud hagejale eestkoste seadmise menetlusega ja seetĂ”ttu vĂ”is kostja I eeldada, et pĂ€rast eeskostja mÀÀramist tekib hagejal vĂ”imalus kostja I vastu hagi esitamiseks ning kohtuvaidluse kaotamise korral tekib kostjal I kohustus hagejale raha tagasi maksta.
39.Hageja huvide teadliku kahjustamise ĂŒle otsustamisel tuleb samuti arvestada sellega, et kostja I ei ole lĂŒkanud ĂŒmber hageja vĂ€idet, et kostjal I puudus kinkelepingu sĂ”lmimise ajal pĂŒsiv sissetulek ja muu vara, mille arvelt hageja nĂ”uet kogu ulatuses
tĂ€ita. Kuigi kostjale I kuulub kaasomandi osa Hispaanias XXXXXXXXXX asuvast kinnistust, ei ole selle vÀÀrtus piisav hageja 85 050,15 euro suuruse nĂ”ude rahuldamiseks. Hageja poolt kohtule esitatud tĂ”endite kohaselt on kinnistu turuvÀÀrtus maksimaalselt ca 100 000 eurot (II kd, tl 57-66, 217-220). Tulenevalt sellest, et pool kinnistust kuulub MP-le, on kostja I mĂ”ttelise osa vÀÀrtuseks pool kinnistu vÀÀrtusest. Ka kostja I ise on 04.05.2013 MP-le saadetud e-kirjas vĂ€itnud, et Hispaania kinnistu reaalne mĂŒĂŒgihind on ca 70 000 eurot, kuid arvestades riigilĂ”ivu ja maakleritasu jm kulusid vĂ”ib kogu kinnistu mĂŒĂŒgist saadav rahasumma olla maksimaalselt 48 000 eurot (II kd, tl 221). Kuna kostja I ei ole olnud nĂ”us Hispaanias asuva kinnistu arvelt hageja nĂ”uet vabatahtlikult tĂ€itma, tuleks kinnistu sundvÔÔrandamise korral katta ka tĂ€itekulusid, mis hageja vĂ€itel vĂ”ivad kĂŒĂŒndida 20 000 euroni. Kostja I ei ole seda hageja vĂ€idet samuti ĂŒmber lĂŒkanud. Eeltoodut arvestades ei ole kolleegiumi arvates alust eeldada, et Hispaanias asuva vĂ”lgniku kinnisvara arvel on vĂ”imalik hageja kasuks tehtud ja jĂ”ustunud kohtuotsust tĂ€ita. Samale seisukohale on asunud ringkonnakohus ka juba 05.12.2012 tehtud otsuses (II kd, tl 160).
40.LÔpuks tuleb hageja huvide teadliku kahjustamise osas arvestada ka sellega, et kostja I ei ole kinnistu kinkimise kaudu enese varatuks muutmise motiivi kÔrvale suutnud esitada muud usutavat pÔhjendust. Kostjate selgitus, mille kohaselt oli kinketehingu eesmÀrgiks kostja II soov kostja I juures elades vanaduspÔlve veeta, on vastuolus kostja II tegeliku kÀitumisega, kes ei ole kinke saamisest alates oma elukohta muutnud. Samuti ei eelda poja juures elamine kinnistu omanikuks olemist. VÀide, et tagasikinkimise motiiviks olid kostja II ja MP konfliktsed suhted, on jÀÀnud paljasÔnaliseks.
41.TSM § 188 lg 1 jÀrgse viimase eelduse ehk kostja II teadmise vÔi teadma pidamise osas, et tehinguga kahjustatakse vÔlausaldajate huve, tuleb arvestada sellega, et tehing on tehtud lÀhikondsete vahel, kuna kostja II on kostja I ema. TMS § 188 lg 2 jÀrgi tuleb eeldada, et teine pool teadis vÔi pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise vÔlausaldaja huvisid, kui teine pool on vÔlgniku lÀhikondne. Sama paragrahvi lÔike 3 kohaselt mÀÀratakse vÔlgniku lÀhikondsed PankrS § 117 kohaselt. Kuna TMS § 188 lg 2 jÀrgi tuleb eeldada kostja II teadmist vÔi teadma pidamist hageja huvide kahjustamisest, siis lasub vastupidise tÔendamise kohustus kostjatel. Kostjad ei ole toonud esile usutavaid asjaolusid ega esitanud tÔendeid selle kohta, et kostja II ei vÔinud teada, et kinkelepinguga kahjustatakse hageja huve ja seetÔttu on tÀidetud ka viimane TMS § 188 lg 1 jÀrgne eeldus tehingu tagasivÔitmiseks.
42.Hagi rahuldamise tĂ”ttu tuleb muuta maakohtu poolt mÀÀratud menetluskulude jaotust ja jĂ€tta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmÀÀramise kĂŒsimuses juhindub ringkonnakohus Riigikohtu poolt lahendi nr 3-2-1-147-14 p-s 22 antud selgitusest. Riigikohtu sĂ”nul mÀÀrab TsMS § 174 lg 1 esimese lause uue redaktsiooni kohaselt menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja pĂ”hjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 uue redaktsiooni kohaselt mÀÀrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses vĂ”i menetlust lĂ”petavas mÀÀruses (p 1) vĂ”i mÀÀrusega pĂ€rast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse vĂ”i menetlust lĂ”petava mÀÀruse jĂ”ustumist (p 2). Seejuures nĂ€hakse TsMS § 176 lg 4 uues redaktsioonis ette menetlusosaliste kohustus esitada igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, menetluskulude nimekiri selle kohtuastme menetlusega seotud kulude kohta. Riigikohtu arvates tuleb kohtutel eespool nimetatud probleemi ĂŒletamiseks tĂ”lgendada kehtivaid menetluskulude kindlaksmÀÀramise sĂ€tteid selliselt, et tsiviilasjades, milles lĂ”pplahend kas vĂ”i ĂŒhes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles
menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks mÀÀratud, mÀÀrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus mÀÀrusega pÀrast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse vÔi menetlust lÔpetava mÀÀruse jÔustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes Ôigustatud menetlusosalisele mÔistliku tÀhtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tÔendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuvÀite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu mÀÀratud tÀhtaja jooksul menetluskulude nimekirja, mÀÀrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on vÔimalik mÀÀrata tsiviilasja materjalide alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko NÔmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.