Everton Ehituse OÜ hagi Conetto OÜ (varasema ärinimega Konvento OÜ) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
13 228,58 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 08. mai 2014.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Conetto OÜ (endine OÜ Konvento) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
05. mai 2015.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Conetto OÜ (endine OÜ Konvento) (registrikood: 11603470), esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu Vastustaja (hageja): Everton Ehituse OÜ (registrikood: 11370585), esindaja Sergei Desjatnikov
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 08. mai 2014.a otsus.
2.Teha asjas uus otsus, millega jätta rahuldamata Everton Ehituse OÜ hagi Conetto OÜ (varasema ärinimega Konvento OÜ) vastu.
3.Rahuldada Conetto OÜ apellatsioonkaebus.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud Everton Ehituse OÜ kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja (Everton Ehituse OÜ) esitas 19. veebruaril 2013.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Konvento OÜ (kostja; hilisema ärinimega Conetto OÜ) vastu, paludes kostjalt välja mõista Tartu Ringkonnakohtu jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-10-57483 Konvento Ehituse OÜ-lt Everton Ehituse OÜ kasuks välja mõistetud põhivõlgnevuse 6614,29 eurot, viivise kuni 17. november 2010.a summas 2 850,64 eurot, viivise alates 17 novembrist kuni 03. jaanuarini 2011.a põhivõlalt 9 616,49 eurot 15 % aastas ning alates 03. jaanuarist 2011.a kuni tasaarvestatud põhivõla 6143,29 euro tasumiseni 15% aastas, kuid mitte rohkem kui põhivõla ulatuses. Hagiavalduse kohaselt ilmnes 2013.a, et kostjaga seotud füüsiline isik M.M. asus teise äriühingu nimel pakkuma samu teenuseid nagu võlgnik varasemalt. Sisuliselt toimus ettevõtte varjatud üleminek, mille ainsaks eesmärgiks oli vabaneda olemasolevatest kohustustest, viies sisulise äritegevuse üle M.M.iga seotud uude äriühingusse. Alates 20. septembrist 2012.a tegutseb M.M.iga seotud ettevõte Konvento OÜ nime all (endine Konvento Kivitööd OÜ). Alates 21. detsembrist 2013.a on Konvento Ehituse OÜ uueks ärinimeks Strolic OÜ. Ettevõtte varjatud üleminekule viitab asjaolu, et kostja jätkab tööd samal tegevusalal – tööd samadel meetodidel, vahenditega, koostööpartneritega ja klientidega. Samaks on jäetud kontaktnumbrid, veebileht www.konvento.ee, logo ja kaubamärk ning e-posti aadress. Inforegistri ettevõtte otsingust ja majandustegevuse registrist nähtuvalt on Strolic OÜ ja Konvento OÜ kodulehe aadressiks www.konvento.ee, e-posti aadressid on sarnased. Konvento Ehituse OÜ (praegu Strolic OÜ) leheküljel on fikseeritud kontaktandmed Konvento OÜ, telefon/faks 7362088, aadress Tähe 127F Tartu. Telefon/faks numbriga 7362088 oli nii Konvento Ehituse OÜ-l, Strolic OÜ-l kui ka Konvento OÜ-l. Konvento OÜ objektidel (endised Konvento Ehituse OÜ objektid) töötavad töötajad Konvento Ehituse OÜ logoga. Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonide kohaselt kattuvad äriühingutes palgatöölised. H.T. töötas detsembris 2012.a ja veebruaris 2013.a Strolic OÜ-s ja alates märtsist 2013.a kuni juulini 2013.a Konvento OÜ-s. M.M. töötas Strolic OÜ-s perioodil jaanuar 2012.a kuni veebruar 2013.a ning alates märtsist 2013.a Konvento OÜ-s. Seega on esinenud ettevõtte ülemineku tunnus, milleks on asjaolu, et Konvento OÜ sõlmis lepingud samade töötajatega. Hageja leiab, et Konvento OÜ asus tegutsema Strolic OÜ vahenditega ning sisuliselt on Konvento Ehituse OÜ praegu Strolic OÜ. Töötajad ja juhatus jäid samaks. Muutunud ei ole ka töötajate poolt kasutatav tööriietus (vorm). Konvento OÜ objektidel liiguvad ja teevad tööd
Konvento Ehituse OÜ logodega autod. Strolic OÜ suhtes toimub täitemenetlus, kuid tulemusteta. Avalikud kontaktandmed ei tööta. Pärast seda, kui toimus võõrandamine, tekkis ka maksuvõlg. Eeltoodust tulenevalt on Konvento OÜ (kostja) solidaarvõlgnik ja vastutab Strolic OÜ võlgnevuste eest VÕS § 183 lg 1 kohaselt. Eeldatakse, et omavahelistes suhetes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. Seega ettevõtte võõrandaja ja omandaja vastutavad ettevõtte üleminekul varasemalt tekkinud kohustuste eest solidaarselt. VÕS § 183 lg 1 alusel on hagejal võimalik esitada ettevõtte Konvento OÜ vastu hagi väljamõistetud võlgnevuse saamiseks alusel, et võlgnik Konvento Ehituse OÜ on üritanud vabaneda olemasolevatest kohustustest, viies sisulise äritegevuse uude äriühingusse. Kuivõrd ettevõtte ülemineku tehing on vormivaba, võib vastav kokkulepe olla sõlmitud suulises vormis.
2.Kostja vaidles hagile vastu leides, et hagi on põhjendamata ja tõendamata. Vastuväidete kohaselt on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-129-11 asunud seisukohale, et hageja peab suutma tõendada kõik käsutustehingud, mis moodustavad väidetava ettevõtte ülemineku. Hageja ei ole ühelegi väidetavalt käsutustehingule isegi mitte viidanud. Tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11 on Riigikohus asunud seisukohale, et VÕS § 182 lg 1 ja 2 alusel lähevad kohustused üle vaid juhul, kui on üle läinud n-ö ettevõtte tuum. Hageja ei ole kõnealuseid väiteid hagiavalduses isegi mitte esitanud, rääkimata üle läinud ettevõtte tuuma defineerimisest ja selle käsutamise tõendamisest. Tõendamata on hageja väide, mille kohaselt Konvento OÜ jätkab tööd samade meetodite, vahendite, koostööpartnerite ja klientidega. Hageja poolt esitatud fotod ei ole tõendina kasutatavad, ebaselge on see, millal on kõnealused fotod tehtud. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas fotod tõendavad hageja väidet, et tööd jätkatakse samade meetodite, vahendite, koostööpartnerite ja klientidega. Hageja püüab luua muljet, mille kohaselt on Konvento OÜ näol tegemist uue äriühinguga, mis ei ole üldehituse valdkonnas tegutsenud. Konvento OÜ on loodud 2009.a, ettevõtte põhitegevuseks oli tänavakivide paigaldus. Alates aastast 2010.a on Konvento OÜ teinud üldehitus- ja müüritöid. Hageja väide, et Konvento OÜ asus teostama müüritöid alates 2013.a, on ebaõige. Samuti ei ole M.M. olnud Strolic OÜ ja Konvento OÜ töötaja, vaid juhatuse liige. Asjaolu, et isik täidab juhatuse liikme ülesandeid mitmes erinevad äriühingus, ei ole ettevõtte väidetava ülemineku tuvastamisel asjakohane. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks üle võtnud Strolic OÜ töölepingu H.T.ga. Üldine viide ühe isiku poolt erinevates ühingutes töötamisele, ei tõenda, et see isik töötas erinevates ühingutes ühe ühingu poolt teiselt ühingult üle võetud lepingu alusel. Kostja esindaja M.M. selgitas kohtuistungil, et Konvento OÜ ja Konvento Ehituse OÜ on tegutsenud paralleelselt, kontorid asusid ühel aadressil. Fotodel olevad varad on soetatud Konvento OÜ poolt. Ettevõtte osakud koos võlgnevuste ja sissenõuetega ja raamatupidamisega, osteti üles. Nime vahetus oli ostja soov. Ühe töötaja üleminek ei tõenda ettevõtte üleminekut. Hagejaga oli kokkulepe, et kostja tasub iga kuu lõpus 1000 eurot võlgnevuse katteks. Uus juhatuse liige ei täitnud kokkulepet, kostja ei saanud seda mõjutada.
3.Maakohus tegi 17. jaanuaril 2014.a kostja taotlusel vaheotsuse, millega jättis rahuldamata taotluse aegumise kohaldamiseks.
MAAKOHTU OTSUS
4.Tartu Maakohus rahuldas 8. mai 2014.a otsusega Everton Ehituse OÜ hagi Konvento OÜ vastu ja mõistis Konvento OÜ-lt välja Everton Ehituse OÜ kasuks Tartu Ringkonnakohtu
9.aprilli 2012.a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-57483 Konvento Ehituse OÜ-lt Everton Ehituse OÜ kasuks välja mõistetud põhivõlgnevuse 6 614,29 eurot, viivis kuni 17. novembrini 2010.a summas 2 850,64 eurot, viivis alates 17 novembrist 2010.a kuni 03. jaanuarini 2011.a põhivõlalt 9 616,49 eurot 15% aastas ning alates 03. jaanuarist 2011.a kuni tasaarvestatud põhivõla 7 614,29 euro tasumiseni 15% aastas, kuid mitte rohkem kui põhivõla ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et eelnimetatud kohustus kuulus ettevõtte vara hulka. Hagile lisatud Tartu Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on tegemist hageja ning OÜ Konvento Ehituse vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel tekkinud nõudega. Kohus leidis, et alates M.M.i saamisest Konvento OÜ (endine Konvento Kivitööd OÜ) juhatuse liikmeks 27. märtsil 2009.a kuni Strolic OÜ (endine Konvento Ehituse OÜ) nimening omanikuvahetuseni tegutsesid ettevõtted paralleelselt samal aadressil, M.M. kuulus mõlema ettevõtte juhatusse, oli Strolic OÜ (endine Konvento Ehituse OÜ) ainuosanik (alates
12.novembrist 2008.a) ja ainus juhatuse liige. Kostja väited äriühingu Konvento Ehituse OÜ võõrandamisest Läti kodanikule on paljasõnalised. A.B. on juhatuse liikmena kantud äriregistrisse 21. detsembril 2012.a, see ei tõenda kostja väiteid firma võõrandamisest. Hagile lisatud fotodelt on näha, et Konvento OÜ jätkab tööd Konvento Ehituse OÜ objektidel. Konvento OÜ objektidel töötavad töötajad Konvento Ehituse OÜ logoga. Konvento OÜ objektidel liiguvad autod, mis on Konvento Ehituse OÜ logoga. Need asjaolud tõendavad, et ettevõtte vara on Konvento OÜ-le üle antud. Ettevõtte üleminekut kinnitavad ka asjaolud, et Strolic OÜ ja Konvento OÜ kasutavad sama kodulehte, kontaktandmed kattuvad. Strolic OÜ kodulehel www.konvento.ee on ka kohtuotsuse tegemise ajal fikseeritud Konvento OÜ kontaktandmed, samaaegselt on leheküljel ka Konvento Ehituse OÜ logo. Kohus asus seisukohale, et on toimunud ettevõtte üleminek ning Konvento OÜ vastutab VÕS § 183 lg 1 alusel solidaarselt Strolic OÜ-ga Tartu Ringkonnakohtu 09. aprilli 2012.a otsusega tsiviilasjas nr 2-101-57483 Konvento Ehituse OÜ-lt Everton Ehituse OÜ kasuks väljamõistetud võlgnevuse tasumise eest.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Conetto OÜ (endine OÜ Konvento) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 8. mai 2014.a otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi läbi vaatamata. Alternatiivselt taotleb apellant Tartu Maakohtu 8. mai 2014.a otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist otsust tegemata; või tühistada Tartu Maakohtu 8. mai 2014.a otsus täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata; või tühistada Tartu Maakohtu 8. mai 2014.a otsus osaliselt ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised kuni 17. novembrini 2010.a summas 2 850,64 eurot, alates 17. novembrist 2010.a kuni 3. jaanuarini 2011.a põhivõlalt 9 616,49 eurot 15% aastas, alates 3. jaanuarist 2011.a kuni 30. novembrini 2012.a tasaarvestatud põhivõlalt 7 614,29 eurot 15% aastas ning alates 01. detsembrist 2012.a kuni tasaarvestatud osalise põhivõla 6 614,29 eurot tasumiseni 15 % aastas, kuid mitte rohkem kui põhivõla ulatuses. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:
1) on tegemist ilmselgelt perspektiivitu hagiga TsMS § 423 lg 2 p 1 tähenduses. Puudub vaidlus, et vastustaja on apellandi vastu esitanud sama nõude, mille ta esitas Strolic OÜ vastu tsiviilasjas nr 2-10-57483. Hageja nõue põhineb väitel, et on toimunud ettevõtte üleminek Strolic OÜ äriühingust apellandi äriühingusse ehk sisuliselt on vastustaja väitel apellandi äriühingu näol tegemist Strolic OÜ õigusjärglasega. Apellant märgib, et olukorras, kus ringkonnakohus peaks õigusjärgluse tuvastama, peaks kohus asja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetama otsust tegemata, kuivõrd sellisel juhul oleks tegemist vaidlusega sama hagieseme üle, mille kohta on samade poolte vahel olemas jõustunud kohtulahend. Seega on ilmne, et hageja hagi on isegi hageja väidete õigsust eeldades perspektiivitu; 2) on apellant alternatiivselt seisukohal, et maakohus on rikkunud menetlus- ja materiaalõigusnorme ning selle tulemusena on vääralt tuvastanud ettevõtte ülemineku Strolic OÜ-st apellandi äriühingusse OÜ Konvento. Hageja peab tõendama ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste käsutamist, mille järel kohus saab anda õigusliku hinnangu, kas selliste asjade ja õiguste käsutamine kogumis kujutab endast ettevõtte üleminekut. Tuvastades asjaolu, et ettevõtted kasutavad samu ruume ja müüvad samu kaupu, ettevõtete töötajad kattuvad osaliselt, ettevõtete ärinimed on sarnased ning ettevõtted on seotud juhtorganite kaudu, ei anna alust VÕS § 182 kohaldamiseks (RKTKo 3-2-1-129-11 p 11, kolmas lõik); 3) ei ole maakohus ei ole ettevõtte üleminekut nõutaval viisil tuvastanud ning on hageja hagi rahuldanud põhjendamatult. Riigikohtu praktikast (RKTKo 3-2-1-82-10 9 14-15, RKTKo 3-21-129-11 p 11, RKTKo 3-2-1-105-09 p 12) tuleneb, et kui hageja tugineb väidetavale ettevõtte üleminekule, peab hageja tõendama, et väidetav ettevõtte üleandja on ettevõtte omandajale üle andnud kogu oma majandustegevusega seotud põhilise vara. Selleks peab hageja tõendama iga käsutustehingut, mille alusel toimus väidetav ettevõtte üleminek Strolic OÜ-st kostja äriühingusse; 4) puudub hagile lisatud fotodel tõenduslik väärtus, ebaselge on fotode tegemise aeg. Apellant on juhtinud sellele tähelepanu maakohtu menetluses oma 10. aprilli 2013.a menetlusdokumendi punktis 9. Isegi juhul kui fotodelt oleks nähtav nende tegemise aeg, jääb ebaselgeks, milliseid fotodelt nähtuvad asjaolud tõendavad asjaolu, et on toimunud vara üleminek Strolic OÜ-st apellandi äriühingusse; 5) on tõendamata asjaolu, et apellant jätkas tööd Konvento Ehituse OÜ objektidel. Fotodelt ei nähtu, et neil kajastatud isikud ja sõidukid asuksid n-ö „Konvento Ehituse OÜ objektil“. Fotodel puuduvad viited väidetavalt objektil tegutsevale ettevõtjale. Fotod ei saa tõendada, et fotodel kajastatud isikud ja sõidukid on ühest äriühingust teise üle läinud. Samuti ei ole väidetava objekti osas tõendatud lepingu üleandmine Konvento ehituse OÜ-lt apellandi äriühingule; 6) isegi kui mingil põhjusel oleks võimalik väita, et ettevõtte vara on mingis osas Strolic OÜ-lt apellandi äriühingule üle läinud, pole kohus oma otsuses siiski tuvastanud, et väidetavalt üleläinud vara moodustanuks väidetavalt üleläinud ettevõtte tuuma. Olukorras, kus pole tuvastatud, et väidetavalt üle läinud vara moodustas ettevõtte tuuma, ei ole hagi rahuldamine võimalik; 7) on asjakohatud maakohtu otsuse punktis 7 toodud järeldused ettevõtte kodulehe ja kontaktandmete kohta, kuivõrd need ei tõenda Strolic OÜ vara käsutamist ning ettevõtte tuuma üleminekut apellandi äriühingusse. Lisaks on kohus oma otsust veebilehe www.konvento.ee kohtuotsuse tegemise ajal väidetavalt nähtuvatele asjaoludele rajades rikkunud TsMS § 436 lõikeid 2 ja 3, kuna kohus on rajanud oma otsuse tõenditele, mida ei ole asja esitatud ega kogutud ning mida pooled pole saanud uurida ega selle kohta arvamust avaldada;
8) ei märkinud maakohus, millist tähtsust omab M.M.i roll erinevates ettevõtetes antud vaidluse ettevõtete ülemineku tuvastamisel. Kohtu poolt otsuse punktis 5 toodud asjaolud on käesoleva vaidluse seisukohast asjasse puutumatud. Asjaolu, et üks isik täidab juhatuse liikme ülesandeid mitmes erinevas äriühingus, ei ole ettevõtte väidetava ülemineku tuvastamisel asjakohane; 9) jääb ebaselgeks maakohtu otsuse punktis 9 sisalduv väide osaluse võõrandamise paljasõnalisusest. Äriregistri andmetest nähtub, et Konvento Ehituse OÜ osanik on alates
20.detsembrist 2012.a Läti äriühing SIA „Burovs & Co“. Maakohus ei ole selgitanud, millist tähtsust omab käesolevas asjas Strolic OÜ osaluse omandiõigusega seonduv. Kui kohus peaks mingil põhjusel leidma, et hagi kuulub siiski läbivaatamisele, ei esine alust asjas menetluse lõpetamiseks ega hagi rahuldamata jätmiseks, on apellant seisukohal, et viivisenõue kuulub osalisele vähendamisele. Asjas puudub vaidlus, et Strolic OÜ on
30.novembril 2012.a tasunud hagejale 1000 eurot. Vastustaja on apellandi vastu esitanud hagi 1000 eurot väiksemas summas kui Strolic OÜ-lt kostja kasuks on Tartu Ringkonnakohtu
09.aprilli 2012.a otsusega välja mõistetud. Alternatiivselt tuleb hageja viivisenõuet alates 01. detsembrist 2012.a vähendada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised kuni 17. novembrini 2010.a summas 2850,64 eurot, alates
17.novembrist 2010.a kuni 03. jaanuarini 2011.a põhivõlalt 9 616,49 eurot 15% aastas, alates
03.jaanuarist 2011.a kuni 30. novembrini 2012.a tasaarvestatud põhivõlalt 7 614,29 eurot 15 % aastas ning alates 01. detsembrist 2012.a kuni tasaarvestatud osalisel põhivõla 6 614,29 euro tasumiseni 15% aastas, kuid mitte rohkem kui põhivõla ulatuses. Kooskõlas TsMS lõikega 5 selgitab apellant, et ei esitanud väljatrükki Strolic OÜ äriregistrisse kantud andmete ajaloost maakohtus, kuna nimetatud asjaolu ei olnud maakohtus vaidluse all ning vastava tõendi esitamiseks puudus vajadus. Maakohtu poolt oma otsuse tehtud järeldus osaluse võõrandamise paljasõnalisusest on üllatuslik ja vastuolus maakohtu muude seisukohtadega.
6.Everton Ehitus OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastustaja hinnangul on maakohtu otsus ja järeldused õiged ning seaduslikud. Menetlusnorme ei ole rikutud ja tõendeid on asjas uuritud detailselt ja piisavas ulatuses. Vastustaja on seisukohal, et puudub objektiivne alus TsMS § 428 lg 1 p 2, § 423 lg 2 p 1, § 423 lg 1 p 2 kohaldamiseks. TsMS § 428 lg 1 p 2 rakendamine on välistatud põhjusel, et solidaarvõlgnikuks on Konvento OÜ. Tegemist on teise registrikoodiga juriidilise isikuga, kellest on saanud solidaarne võlgnik. See tähendab, et samade poolte (Konvento OÜ ja Everton Ehitus OÜ) vaidluses samal alusel sama hagieseme üle puudub jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kui puudub lahend TsMS § 428 lg 1 p 2 tähenduses, siis puudub ka alus selle õigusnormi kohaldamiseks. TsMS § 423 lg 2 p 1, § 423 lg 1 p 2 kohaldamise vajadus/soov põhineb ainult apellandi subjektiivsel arvamusel (objektiivseid eelduseid ja aluseid asjas esinenud ei ole). Vastustaja vaidleb vastu apellandi tõendi asja materjalide juurde võtmise taotlusele ja asjas esitatud uutele asjaoludele, tuginedes TsMS § 652 lg 3 p-le 2. TsMS § 652 lg 3 p-s 2 sätestatud tõendi asja juurde võtmise eeldused ei ole täidetud – tõendeid oleks apellant saanud juba varem esitada. Apellant võttis teadlikult endale riski, jättes tõendi maakohtus esitamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha TsMS 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Kolleegium leiab, et Everton Ehituse OÜ hagi Conetto OÜ (end. OÜ Konvento) vastu tuleb jätta rahuldamata. Conetto OÜ apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud kohaldamata asjasse puutuvad õigusnormid ja kontrollimata ettevõtte ülemineku eelduseks olevate asjaolude esinemise ning tõendatuse. Seetõttu ei vasta maakohtu otsus seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuetele (TsMS § 436 lg 1).
7.Hageja Everton Ehituse OÜ hagi on rajatud eeldusele, et kostja Conetto OÜ (end OÜ Konvento, äriregistri koodiga 11603470) on muutunud vastutavaks kohustuse täitmise eest, mis on hageja kasuks tsiviilasjas nr 2-10-57483 välja mõistetud OÜ-lt Strolic (end OÜ Konvento Ehitus, äriregistri kood 11172052). Kostjal kohustuse tekkimise alusena on hageja tuginenud ettevõtte üleminekule (VÕS § 180 jj), s.o hageja käsitluse kohaselt on OÜ Strolic ettevõte läinud üle OÜ-le Conetto. VÕS § 180 lg 2 ja § 182 lg 2 järgi lähevad ettevõtte üleandmise korral omandajale üle muuhulgas ka ettevõtte majandamisega seotud kohustused.
7.1.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11 (p 11) selgitanud, et ettevõtte läheb VÕS § 180 lg 1 järgi üle, kui ettevõtte üleandja ja omandaja sõlmivad selle kohta võlaõigusliku lepingu. VÕS § 182 lg 1 esimeses lauses täpsustatakse, et ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Seejuures on ettevõtte üleminekuks vaja, et vara läheks üle kogumis, ehkki mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (vt nt RKTKo nr 3-2-1-82-10, p-d 12 ja 13). TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõtte kohaselt tuleb iga ettevõttesse kuuluv õigus üle anda eraldi käsutustehinguga.
7.2.TsMS § 230 lg 1 järgi on hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud. Ettevõtte üleminekuga võib olla tegemist nt siis, kui hageja tõendab käsutustehinguid, poolte kokkuleppeid, lepingute üleandmist jms (vt RKTKo nr 3-2-1-82-10, p 15). Kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused (vt RKTKo nr 3-2-1-105-09, p 12). Seega pidi ka käesolevas asjas hageja tõendama ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste üleandmist. Seejärel oleks kohus saanud anda õigusliku hinnangu, kas nende asjade ja õiguste käsutamine kogumis kujutab endast ettevõtte üleminekut.
7.3.Ettevõtte üleandmine toimub VÕS § 182 lg-te 1 ja 2 järgi. VÕS § 182 lg 1 kohaselt antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Seega tuleb ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleandmisel arvestada ka TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatut, s.o asjade ja õiguste üleandmine toimub käsutustehingu sõlmimisega. VÕS § 182 lg 2 kohaselt lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sh töösuhted. Seega tuleb tõendada eelkõige asjade ja õiguste tuumiku üleminekut ning kohustused lähevad koos ettevõtte tuuma moodustavate asjade ja õiguste kogumiga kaasa ka ilma, et selleks tuleks teha eraldi tahteavaldusi (mh ei ole selleks vajalik võlausaldaja või teise lepingupoole tahteavaldus).
8.Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et hageja ei ole ettevõtte üleminekut kinnitavaid asjaolusid tõendanud. Asjas puuduvad tõendid, millest nähtuvalt oleks OÜ Strolic
andnud Conetto OÜ-le üle ettevõtte majandamisega seotud asju ning õigusi. Kolleegium rõhutab, et üleandmise all tuleb käesolevas kontekstis mõista käsutustehingute sõlmimist TsÜS § 6 lg 3 järgi. Õige on apellandi seisukoht, mille kohaselt ei ole hageja esitanud menetluses isegi väidet, et niisugused käsutustehingud on sõlmitud. Hageja ei ole esile toonud, millest koosnes OÜ Strolic majandustegevusega seotud peamine vara ja millised olid nimetatud äriühingu majandustegevusega seotud põhilised õigussuhted. Samuti ei ole tõendatud nende käsutamist (VÕS § 182 lg 1 ja TsÜS § 6 lg 3). Hageja on viidanud üldsõnaliselt üksnes asjaoludele, mille kohaselt on kostja asunud tegutsema samas valdkonnas, kus varem oli tegutsenud OÜ Strolic (varasem OÜ Konvento Ehitus).
9.Hageja on ettevõtte varjatud üleminekule viitavate asjaoludena toonud esile järgmist: 1) kostja tegutseb OÜ-ga Strolic samal tegevusalal ja meetoditel, samade vahenditega, koostööpartnerite ja klientidega; 2) kostjal on OÜ-ga Strolic kattuvad kontaktnumbrid ja veebileht, samuti logo, kaubamärk ning sarnane e-posti aadress; 3) kostjal ja OÜ-l Strolic on kattuvad töötajad ja juhatuse liikmed; 4) Konvento OÜ objektidel liiguvad ja tegutsevad Konvento Ehituse OÜ logodega autod; ka töötajad kasutavad endist (Konvento Ehituse OÜ) tööriietust.
9.1.Ringkonnakohus leiab, nõustudes apellandi seisukohtadega, et need väidetavad asjaolud ei anna alust tuvastamaks, et Strolic OÜ (endine Konvento Ehitus OÜ) ettevõte oleks VÕS § 180 lg 1 järgi läinud üle Konvento OÜ-le (praeguse ärinimega Conetto OÜ). Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11 (p 11) muuhulgas leidnud, et ainuüksi selle tuvastamine, et äriühingud kasutavad samu ruume ja müüvad samu kaupu (või osutavad samu teenuseid), et ettevõtete töötajad kattuvad osaliselt, nende ärinimed on sarnased ning äriühingud on seotud juhtorganite kaudu, ei anna alust VÕS § 182 kohaldamiseks.
9.2.Asjaolu, et mõlemad äriühingud tegutsevad samal tegevusalal, ei ole ettevõtte ülemineku tuvastamise aluseks. Seejuures on kostja (apellant) menetluses esile toonud, et Konvento OÜ on tegutsenud juba 2009. aastast alates, sh alates 2010. aastast teinud müüritöid, seega toiminud ehitusvaldkonnas juba aastaid. Ettevõtte võõrandamist ei tõenda ka äriühingute kattuv kontaktaadress ja muud kontaktandmed, kuna need asjaolud ei viita vara üleandmisele suunatud tehingute toimumisele.
9.3.Kolleegium nõustub apellandiga, et tõendatud ei ole hageja väide, mille kohaselt jätkab Konvento OÜ tööd samade meetodite, vahendite, koostööpartnerite ja klientidega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kellele kuulusid enne detsembrit 2012.a (hageja poolt väidetav ettevõtte ülemineku aeg) OÜ Strolic majandustegevuses kasutatud töövahendid ja sõidukid ning kellele kuuluvad need pärast detsembrit 2012.a. Sõidukitel olevad äriühingute logod ei ole iseenesest tõendiks selle kohta, et sõiduk oleks vastava äriühingu omandis. Sõiduki kuuluvust ei määra ka see, millise äriühingu nn objektil on sõidukit nähtud.
9.4.Samuti ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, kes (missugused isikud) olid OÜ Strolic klientideks ja kes olid alates detsembrist 2012.a Konvento OÜ kliendid. Puuduvad igasugused tõendid, et OÜ Strolic (OÜ Konvento Ehitus) klientidega sõlmitud lepingud oleks üle võtnud Konvento OÜ (VÕS § 179) või et Konvento OÜ oleks muul alusel asunud täitma OÜ Strolic lepingulisi kohustusi lepingupartnerite ees.
9.5.Ettevõtte üleminekut ei tõenda hageja poolt esitatud fotod (I kd tl 35-40 ning tl 44-46). Fotodelt ei nähtu nende tegemise aeg ega koht. Samuti ei nähtu fotodelt, millise äriühingu nn objektiga oli tegemist. T lk 45 olevalt fotolt nähtub küll tellija (Sotsiaalministeerium ja Tartu linn), samuti peatöövõtja, kuid fotolt ei selgu, millis(t)e äriühingu(te)ga oli(d) sõlmitud
alltöövõtuleping(ud). Fotod ei võimalda lugeda tuvastatuks, et tellijad (peatöövõtjad) sõlmisid algselt töövõtulepingud Konvento Ehituse OÜ-ga (hilisem OÜ Strolic), kuid alates 2012.a detsembrist asus neid lepinguid täitma Konvento OÜ. Osal fotodel (I kd tl 36, 37, 39) on kõrvuti nähtavad mõlema äriühingu (s.o nii Konvento Ehituse OÜ kui Konvento OÜ) reklaamlogod, kuid ka see ei viita iseenesest ettevõtte üleminekule. Muuhulgas ei ole välistatud mõlema äriühingu paralleelne tegutsemine. Fotod ei võimalda teha ka järeldusi selle kohta, missuguse äriühingu töötajatega on fotodel tegemist.
10.Põhjendatud on ka apellandi seisukoht, mille kohaselt ei anna asjaolu, et äriühingutel on üks kattuv juhatuse liige, alust lugeda ettevõtet ühelt äriühingult teisele üle läinuks. Hageja esitas väite, et üle läksid 2 töötajat – juhatuse liige M.M. ja H.T.. Seejuures ei vaidlustanud hageja vastaspoole väidet, et 2012. aastal võis Konvento Ehituse OÜ-l olla kuni 30 töötajat. Juhatuse liikme üleminek ühest äriühingust teise ei tõenda ettevõtte üleminekut. Ka üksnes ühe töötaja üleminek ei tõenda ettevõtte üleminekut. Seejuures ei ole tõendatud, et Konvento OÜ oleks üle võtnud juba varasema tööandjaga sõlmitud töölepingu. Töölepingute ülevõtmist Konvento OÜ poolt ei tõenda kohtutoimiku I kd lk-del 154-223 olevad Maksu- ja Tolliameti vormi TSD väljatrükid. Eeltoodut arvestades ei oma asja lahendamisel määravat tähendust asjaolu, et OÜ Konvento Ehitus (Strolic OÜ) osa on 20.12.2012.a võõrandatud Läti äriühingule. Äriühingu osa kuuluvus iseenesest ei kinnita ega lükka ümber ettevõtte üleminekut.
11.Kolleegiumi hinnangul on seega täielikult tõendamata ettevõtte ülemineku tuvastamise aluseks olevad asjaolud ning see tingib hagi rahuldamata jätmise. Seoses apellandi esitatud alternatiivsete taotlustega märgib ringkonnakohus, et kuna käesolevas asjas ei ole kinnitust leidnud ettevõtte üleminek ja seega õigusjärgluse olemasolu OÜ Strolic ja OÜ Konvento (Conetto OÜ) vahel, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 428 lg 1 p 1 alusel põhjusel, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle oleks jõustunud menetluse lõpetanud kohtulahend. Samal põhjusel ei kuulu menetlus asjas lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohtu arvates sisaldab käesolevas asjas esitatud hagi ka taotlust tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut, millise nõude esitamise alus tuleneb TMS § 18 lõikest 3. Soovides tugineda õigusjärglusele, tuli hagejal OÜ Strolic vastu suunatud täitemenetluses tõendada kohtutäiturile, et Konvento OÜ on OÜ Strolic õigusjärglane. Õigusjärgluse tõendamiseks on TMS § 18 lg 1 järgi vajalik kohtulahend, avaliku registri väljavõte või notariaalselt tõendatud dokument. Kuna hagejal niisugune dokument puudus, siis oli ta õigustatud esitama hagi TMS § 18 lg 3 järgi.
12.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 alusel menetluskulude jaotust ja jätab asjas kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS
§ 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.