Habufa UK Ltd hagi Aktsiaseltsi FLEMING vastu 126 752 Inglise naela väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.03.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi FLEMING apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
130 491,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Habufa UK Ltd (registrikood 4929112, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik), lepingulised esindajad vandeadvokaat Urmas Kiik ja vandeadvokaat Liisa Linna Kostja: Aktsiaselts
FLEMING
(registrikood 10198405, asukoht Kopli 68, 10412 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman
Kohtuistungi toimumise aeg
07.05.2015
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.03.2013 otsus Aktsiaseltsilt FLEMING agenditasu ja lahkumishüvitise väljamõistmise osas osaliselt.
2.Mõista Aktsiaseltsilt FLEMING OÜ välja Habufa UK Ltd kasuks kokku 51 110,77 Inglise naela, millest agenditasu moodustab 18 861 Inglise naela ja lahkumishüvitis 32 249,77 Inglise naela.
4.Tagastada Habufa UK Ltd-le enammakstud riigilõiv summas 4 891,16 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel 59,68% ulatuses hageja ja 40,32% ulatuses kostja kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik
1.18.01.2010 esitas Habufa UK Ltd (hageja) Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi FLEMING (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista tasumata agenditasud 93 560 Inglise naela ja hüvitise võlaõigusseaduse (VÕS) § 688 lõike 3 alusel 17 139 Inglise naela, kokku 110 699 Inglise naela. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Täpsustatud nõude kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista 126 752 Inglise naela, millest saamata jäänud agenditasu oli 40 452 Inglise naela ja lahkumishüvitis 86 300 Inglise naela.
2.Hageja väitel sõlmisid pooled 01.03.2004 lepingu, mille alusel kohustus hageja edasi müüma ja turustama kostja mööblitooteid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Kanalisaarte ja Iiri Vabariigi territooriumil. Hageja väitel kohustus kostja lepingu punkti 4 kohaselt maksma hagejale vahendustasu 6% kogu müügitegevuse pealt, mida hageja lepingu kehtivuse territooriumil kehtivuse perioodi jooksul teostab, välja arvatud lepingus väljatoodud juhud. Samuti oli punktis 4 kokku lepitud, et vahendustasu arvutatakse territooriumil müüdud toodete eest eksportijale väljamaksmiseks esitatud netoarvete summa põhjal.
3.10.12.2009 ütles hageja agendilepingu üles. Hageja väitel ei täitnud kostja lepingujärgseid kohustusi ning hagejal olid kostja vastu järgmised nõuded: 1) tasumata agenditasud ajavahemiku aprillist kuni novembrini 2009 eest 22 399 Inglise naela ja detsembri 2009 eest 2000 Inglise naela, kokku 24 399 Inglise naela; 2) aprillist 2005 kuni märtsini 2009 agenditasu 69 161 Inglise naela; 3) agendilepingu lõpetamisega põhjustatud kahju VÕS § 688 lõike 3 alusel 17 139 Inglise naela. Kostja jättis täitmata VÕS §-s 674 ettenähtud kohustused. Hageja jäi ilma 17 139 Inglise naela suurusest agenditasust, mida ta oleks õigustatud saama, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud ja hageja ei oleks olnud sunnitud lepingut üles ütlema. Samuti nõudis hageja lahkumishüvitise tasumist VÕS § 688 lg 1 alusel. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja täitis agendilepingut nõuetekohaselt ning ta ei võlgnenud hagejale midagi. Lepingu punkt 4 sätestas, et agenditasu suuruseks oli 6% laekunud arvetest. Arvete summast tuli lahutada kõik krediidisummad, tagasimaksed ja hinnaalandused. Agenditasu arvestati laekunud ja mitte pelgalt esitatud arvete alusel, mis oleks olnud kooskõlas ka majandussuhete
praktikaga. Lepingu lõpetas hoopis kostja 21.12.2009 teatisega põhjusel, et hageja nõudis arvete, mis olid tegelikult juba makstud, uuesti tasumist. Maakohtu otsus
5.28.03.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja 109 613 Inglise naela, millest agenditasu oli 40 452 Inglise naela ja lahkumishüvitis 69 161 Inglise naela. Menetluskuludest jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel 13,52% hageja kanda ja 86,48% kostja kanda.
6.Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 01.03.2004 lepingu ning et leping oli lõppenud. Kohus leidis, et poolte vahel sõlmitud leping oli lõppenud 10.12.2009 hageja ülesütlemise tulemusena ning põhjusel, et kostja ei täitnud oma kohustusi, st ei tasunud agenditasu ning rikkus VÕS §-s 674 sätestatud kohustusi.
7.Pooltel olid erimeelsused 01.03.2004 sõlmitud lepingu punkti 4 tõlkimisel ja tõlgendamisel. Hageja oli arvamusel, et tasu tuli maksta kõikidelt vahendatud klientidele esitatud arvetelt. Kostja leidis, et tasu tuli maksta üksnes laekunud arvetelt. Maakohus asus seisukohale, et viidatud lepingu punktist 4 ei tulenenud, et kliendid oleksid pidanud olema arved enne kostjale tasunud ja alles seejärel oli hagejal õigus tasu saada. Lepingu kohaselt ei kuulunud klientidelt võlgade sissenõudmine hageja kohustuste hulka. Samuti ei vastutanud hageja klientide võlgade eest kostjale. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oli võlgade sissenõudmiseks pöördunud klientide vastu kohtusse, või tõendeid selle kohta, et kliendid olid maksejõuetud. 10.10.2012 esitatud eksperdi arvamuse kohaselt oli hageja esitatud arvetest kostjal tasumata 64 452 Inglise naela. Eksperdi arvamuse kohaselt tuli nimetatud summast maha arvata see vahendustasu osa, mis oli arvutatud kostjale klientide tasumata jäänud arvetelt. Ka tulenes kohtule esitatud ekspertiisi aruandest, et kostja ei esitanud vaatamata eksperdi palvele alusdokumente, mille põhjal oleks saanud kindlaks teha hageja vahendatud klientide tasumata arvete kogusumma vaatlusalusel perioodil. Seega ei olnud kostja asja kohtulikul arutamisel kuidagi tõendanud, et võlgnevused sel ajal üldse esinesid.
8.Hageja vähendas 14.12.2012 menetlusdokumendis agenditasu nõuet 40 452 Inglise naelani, mis saadi ekspertiisi käigus eksperdi kindlaks tehtud kostja tasumata arvete summast 64 452 Inglise naela, millest arvati maha 24 000 Inglise naela. Maakohus leidis, et hageja nõue kostja vastu agenditasu 40 452 Inglise naela saamiseks oli põhjendatud, kuivõrd pooled olid lepingus kokku leppinud, et eksportija kohustub agendile maksma vahendustasu 6% kogu müügitegevuse pealt, mida agent territooriumil perioodi jooksul teostas.
9.Agendil on õigus lahkumishüvitisele, kui on täidetud kõik VÕS § 688 lg-s 1 toodud eeldused ja selle maksmine ei ole välistatud sama paragrahvi lõikega 4. Hageja taotles kostjalt välja mõista hüvitise 69 161 Inglise naela ning hageja arvestas nimetatud summa kui kogu lepingu alusel makstud keskmist agenditasu ühe aasta kohta. Kohtule esitatud arvestuse kohaselt oli hageja keskmine aastatasu 2005. – 2009. aastal 69 161 Inglise naela (78 388,33 + 84 230,59 + 58 600,66 + 55 426,13 : 4 = 69 161 Inglise naela). Kostja ei esitanud selle summa suurusele sisulisi vastuväiteid. Ka arvestas kohus asjaoluga, et lepingu punktis 7 olid pooled kokku leppinud, et leping lõpeb automaatselt 12 kuud pärast niisuguse kirjaliku teatise kuupäeva. Seega tulenes poolte kokkuleppest, et lepingu saanuks lõpetada 12-kuulise etteteatamisega. Sellest tulenevalt pidas kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista lahkumishüvitise 69 161 Inglise naela.
10.Hageja esitas ka nõude hüvitada lepingu lõpetamisega põhjustatud kahju 17 139 Inglise naela, põhjendades nõuet lepingu lõpetamisega ja esitades summa
põhistamiseks 2008. aasta agenditasu väljavõtte. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei toonud esile VÕS § 688 lg 3 teises lauses sätestatud kahjuhüvitise eeldusi. Hageja küll märkis, et ta jäi lepingu lõpetamise tõttu ilma agenditasust, samas ei toonud hageja esile asjaolu, et lepingu lõppemisel 2009. aasta detsembris oli kostja saanud samal ajal agendi tegevusest tulenevalt olulist sissetulekut. Hageja on oma andmed esitanud üksnes 2008. aasta kohta. Seega ei olnud kahju hüvitamise eeldused täidetud ning hageja nõue tuli jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
11.26.04.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palus kostja tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus on asunud seisukohale, et agenditasu tuleb arvestada ka kostja poolt väljatoodud laekumata arvetelt, kohtu põhjendused selles osas aga välistavad teineteist või on vähemalt vastuolulised. Otsuse punktis 16 on agenditasu arvestamist laekumata arvetelt põhjendatud sellega, et nende arvete mittelaekumine on tõendamata, punktis 15 aga sellega, et kostja ei ole tõendanud võlgnike vastu kohtusse pöördumist ega võlgnike maksejõuetust. Kostja hinnangul, kui arvete mittelaekumine on tõendamata, siis milleks uurida kostja tegevust nende sissenõudmisel. Ning kui kohus asub juba uurima kostja tegevust laekumata arvete sissenõudmisel, viitab see sellele, et nende arvete mittetasumine on omaks võetud.
13.Kostja hinnangul on toimikus piisavalt tõendeid selle kohta, et osa hageja poolt vahendatud klientidest jätsid tarnitud kauba eest tasumata (vt t II kd, lk 108 kaks viimast lõiku, lk 111–132, lk 5–101; t I kd lk 52–53, lk 109). Kostja on maakohtule teatanud, kuidas saab mittetasumist täiendavalt tõendada, kuid kohus jättis kõik kostja taotlused selle juriidilise fakti täiendavaks tõendamiseks rahuldamata hageja omaksvõtu põhjendusel. Kostja arvates võttis hageja asjaolu, et kostja poolt välja toodud klientide arved on tasumata, omaks 23.01.2013 eelistungil. Kostja soovis arvete mittetasumist täiendavalt tõendada, kuid hageja teatas, et sel ei ole mõtet, sest ta võtab nimetatud asjaolu omaks (protokoll, t III kd lk 317–319). Kohus on ka otsuse punktis 16 heitnud kostjale alusetult ette eksperdile nö alusdokumentide esitamata jätmist. Kostja sõnul ei küsinud ekspert kunagi üldiselt „alusdokumente“, vaid konkreetset dokumendiliiki – panga väljavõtet toimunud tehingute kohta. Nimetatu esitamisel tekkis kostja ja eksperdi vahel kommunikatsioonihäire, mida on kirjeldatud 14.11.2012 menetlusdokumendi (t III kd lk 300–303) punktis 2. Sealsamas kirjeldas kostja ka võimalusi, kuidas selle puuduse saab kõrvaldada: täiendav ekspertiis või täiendavad küsimused eksperdile. Maakohus ei rahuldanud aga ühtegi kostja taotlustest, muuhulgas ei kutsunud eksperti istungile.
14.Kohus, põhjendades otsuse punktis 15 laekumata arvete pealt agenditasu arvestamist VÕS § 679 lg 4 kaudu, kohaldas viidatud sätet valesti. Kohus asus seisukohale, et olgugi, et kostja poolt väljatoodud arved võivad olla laekumata, tuleb nende pealt ikkagi arvestada agenditasu, sest kostja ei ole tõendanud pöördumist võlgnevuse kättesaamiseks kohtusse või võlgnike maksejõuetust. Kostja hinnangul ei ole nimetatud asjaolude tõendamine vajalikuks tingimuseks selle normi rakendumiseks, see ei tulene õigusnormi tekstist, vaid kohus võttis kõnealuse kriteeriumi õiguskirjandusest, viidates VÕS-i konkreetsele kommentaarile. Kehtival kujul sätestab vaadeldav norm, et agendil ei ole õigust agenditasule, kui põhilepingu täitmata jätmine kliendi poolt ei ole tingitud käsundiandjast. Seega VÕS § 679 lg 4 tekstist ei tulene, et laekumata arvete pealt agenditasu tasumise kohustusest pääsemiseks peab käsundiandja pöörduma klientide vastu kohtusse või tõendama nende maksejõuetust.
15.Maakohus ei arvestanud asja lahendamisel ja VÕS § 679 lg 4 kohaldamisel juriidilisi fakte, mis esitati maakohtule 03.10.2011 menetlusdokumendiga. Pooltevahelisest kirjavahetusest (t II kd lk 111–132) selgub, et kostja on hagejat korduvalt informeerinud maksmata arvetest. Hagejale esitati nimekirjad võlgnikest ning ta pidi nendega tegelema, muuhulgas selgitama välja võlgnevuste sissenõudmise võimalused. Taolises olukorras ei saanud kostjalt võlgnevuste sissenõudmiseks midagi enamat nõuda. Osundatud kirjavahetus on tõendiks ka kostja klientide maksejõuetuse kohta. Kui pika aja vältel ei suuda isegi agent võlgnevust kätte saada, siis viitab see kliendi maksejõuetusele. Seega ei ole õige vaidlustatud otsuse punktis 15 esitatud seisukoht, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit klientide maksejõuetuse kohta. Maakohus ei arvestanud, et kostja on teinud kõik endast oleneva klientidelt võlgnevuste kättesaamiseks. Kostjal ei lasunud absoluutset kohustust pöörduda võlgnevuse kättesaamiseks kohtusse, oma hoolsuskohustust sai ta täita ka vähem kulukamal viisil, kasutades selleks hageja abi.
16.Hagi osaline rahuldamine vaidlustatud otsuse punktides 15 ja 16 toodud motiividel tuli kostjale täiesti ootamatult. Hageja ei ole esitanud käesolevas menetluses kordagi argumenti, millega maakohus põhjendas hagi osaliselt rahuldamist. Hageja ei esitanud argumenti, et osa vahendatud klientide arvetest on tasumata või nende mittetasumine on tõendamata. Hageja ei ole esitanud argumenti, et kostja ei pea tasuma agenditasu laekumata arvetelt ainult juhul, kui ta tõendab kohtusse pöördumist klientide vastu või viimaste maksejõuetust. Kohtusse pöördumist võlgnike vastu ning nende maksejõuetust ei ole menetluses käsitletud kui midagi sellist, millest sõltuks agenditasu arvestamine laekumata arvetelt. Kohus ei andnud kordagi mõista, et käsitleb neid fakte kui juriidilist tähtsust omavaid. Samuti ei andnud kohus mõista, et ei pea väljatoodud klientide arvete mittelaekumist tõendatuks ja seda vaatamata hageja omaksvõtule. Seega, kui maakohtul tekkis kahtlus, et võlgnike vastu kohtusse pöördumine või nende maksejõuetus võib omada käesolevas asjas juriidilist tähendust, siis pidi ta selle kahtluse kostjale avaldama ning andma TsMS § 230 lg 2 alusel võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Samuti pidi kohus andma kostjale võimaluse esitada täiendavad tõendid väljatoodud klientide arvete mittetasumise kohta. Kuna maakohus ei ole eeltoodut teinud, siis on see käsitletav eelmenetluse läbiviimise normide olulise rikkumisena.
17.Kaevatav otsus ei põhine eksperdi arvamusel. Otsuses ei ole põhjendatud, miks lähtus kohus eksperdi poolt väljatoodud võimaliku agenditasu võla maksimumsummast, mitte miinimum- või vahepealsest summast. Ekspertarvamuses on märgitud, et kostja poolt hagejale tasumata vahendustasu perioodi 01.03.2004-31.12.2009 eest jääb vahemikku 30 861 kuni 64 452 Inglise naela, sõltuvalt sellest, kui suures osas on kostja hagejale tasunud vahendustasudega seonduvaid arveid ning kui suures osas messide ja muu tegevusega seonduvaid arveid (vt t III kd lk 3). 14.11.2012 menetlusdokumendis teatas kostja, et hageja on esitanud eksperdile ebaõigeid andmeid kostja tasumisest hagejale ning selle tulemusena on ekspert jõudnud vale tulemuseni. Selle peale võttis hageja esitatud andmete ebaõigsuse omaks ning teatas, et tõepoolest jäid kajastamata laekumised kostjalt summas 24 000 Inglise naela. Seega juba ainuüksi selle tõttu ei saa eksperdi arvamuses väljatoodud numbreid pidada õigeks. Kui eelneva põhjal lähtuda näiteks eksperdi arvamuses väljatoodud agenditasu võlgnevuse miinimumsummast, siis võlgneb hoopiski hageja kostjale enammakstud agenditasu. Miinimumvõlgnevuseks oli märgitud 30 861 Inglise naela, millest tuleb lahutada kajastamata jäetud laekumine summas 24 000 Inglise naela ning saadud summast omakorda 14 928 Inglise naela agenditasu laekumata arvetelt. Sellise
arvutuse tulemusena esineb agenditasu enammakse, mille hageja peab kostjale tagastama.
18.Eksperdi istungile kutsumata jätmine on menetlusõiguse oluline rikkumine. Eksperdi arvamus tekitas osapooltes küsimusi ja nii kostja kui hageja esitasid eksperdile täiendavad küsimused ning palusid kutsuda eksperdi istungile. Vastuseta jäi küsimus, kas oma rehkendustes kajastas ekspert mahakantud (maksmata üle ühe aasta) arveid ning rebeide. Agendilepingu punkt 4 sätestas, et rebeitide, mahakantud võlgnevuste (ja ka tasumata arvete) pealt agenditasu ei arvestata. Kostjale jäi mulje, et nimetatud jäid eksperdil kajastamata, kuid veendunud ta selles ei ole. Samuti on täielik selgusetus messidel osalemise arvetega. Arvamuses on märgitud, et seoses messidega esitas hageja kostjale arveid kogusuuruses 57 160 Inglise naela, kostja raamatupidamises on hageja arveid 42 312,44 Inglise naela eest. Miks lähtus ekspert eranditult hageja andmetest, jäi selgusetuks. Seda enam, et agenditasu laekumiste kohta esitas hageja eksperdile valed andmed, millise asjaolu kostja avastas alles pärast eksperdi arvamusega tutvumist. Kõiki neid küsitavusi oleks saanud lahendada eksperdi küsitlemisega.
19.Kostja jäi oma seisukoha juurde, et hagejal ei ole õigust lahkumishüvitisele. Hageja oli väga hästi teadlik kostja seisukohast, et tasu arvestatakse ainult laekunud arvetelt. Toimikus olevast kirjavahetusest selgub, et hageja ei ole kunagi vaielnud vastu sellele arvestamispõhimõttele ning võttis selle omaks. Samuti tuleb arvestada, et alates 2009. aastast ei sooritanud hageja kostja heaks mitte ühtegi toimingut: osales viimati mööblimessil 2006. aastal, 2007. aastal vallandas kõik töötajad ning temast sai nö ühemehefirma. Nendel asjaoludel on võimalik lahkumishüvitis lugeda kaetuks tasudega 2009. aasta eest. Samuti märkis kostja, et jääb kõikide menetluses esitatud argumentide juurde, sealhulgas, et hageja väidetav nõue on aegunud. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus
21.Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.03.2014 otsusega maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
22.Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtus menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis oleks toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise. Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kahtlusi nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.
23.VÕS § 680 lg-te 1 ja 2 järgi arvutatakse teistsuguse kokkuleppe puudumise korral agenditasu agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingu järgi makstavalt summalt. Käesolevas asjas väitis kostja, et poolte vahel oli sõlmitud teistsugune kokkulepe (tasu arvestamine vaid nendelt agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingutelt makstavatelt summadelt, mille ostjad ka tegelikult kostjale kui käsundiandjale tasusid). Kostja pidi sellist kokkulepet tõendama ja maakohus selle tuvastama. Pooltevaheliste kokkulepete tuvastamine ei olnud võimalik ilma lepingu tõlgendamiseta VÕS § 29 alusel. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui see erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Agendilepingu sõlmisid pooled inglise keeles. Lause, millele tugines kostja tõlgendus, oli punktis 4 pandud kirja järgmises sõnastuses: „The commission shall be calculated
based on the net invoice amount of the Products sold by the Agent in the Territory and collected by the Exporter." Kostja seostas sõna „collected" („kättesaadud“, „kogutud“) arvetel olevate netosummadega, hageja aga toodetega. Eurest Tõlketeenused OÜ on selgitanud, et tegemist on originaalkeeles ebaselge lausega ja võimalikud on mõlemad variandid.
24.Sellises olukorras oli maakohus õigustatud asuma tõlgendama lepingut pooltevahelise praktika alusel. Pooled täitsid lepingut aktiivselt vähemalt 4-5 aastat ja hageja vahendatud klientide arv ulatus 290-ni. Tegemist oli piisavalt pika perioodiga ja suure arvu klientidega, et ilmneksid kõikvõimalikud erisused lepingusse kirjapandust arusaamisel. Kostja esitatud tõendid ei andnud alust nõustuda seisukohaga, nagu oleksid mõlemad pooled saanud suhete algusest peale lepingust aru selliselt, et agenditasu arvestamisel ei võeta aluseks kostjale laekumata arvetel märgitud netosummasid. Kuigi 20.04.2011 kohtuistungil väitis kostja esindaja, et tasaarvestusi tehti igal aastal, siis hilisemas menetluses tõdes ta, et laekumata arvete alusel tegi kostja enammakstud agenditasu osas tasaarvestuse alles 2009. aastal pärast seda, kui agent oli teatanud lepingu lõpetamisest. Ka vastuses lepingu lõpetamise teatisele 21.12.2009 ei viidanud kostja tasaarvestustele ega sellele, nagu oleks maksmata agenditasude arvestuse aluseks laekumata arved agendi vahendatud klientidelt. Vastuses viitas kostja topelttasumisele ehk sellele, et agent nõudis juba tasutud agenditasu arvete uuesti tasumist. Kohtumenetluses sellist vastuväidet ei esitatud. Kostja esiletoodud e-kirjavahetusest poolte vahel aastatel 2008-2009 nähtus, et pooled tõepoolest suhtlesid võlglaste teemal ja hageja ka tegeles osalt võlglastelt raha kättesaamisega, kuid ka sellest ei nähtunud, et hageja oleks saanud lepingust aru selliselt, et võlgade laekumisest või mittelaekumisest kostjale sõltub hageja agenditasu suurus. Alles 18.06.2009 e-kirjas teatas kostja, et tema on kõikide müügiesindajate puhul võtnud alati komisjonitasud maha ebaõnnestunud müükidelt ja see praktika ei muutu. Samas oligi lepingu punktis 3 võtnud agent endale kohustuse anda endast parim, et müüa tooteid maksevõimelistele klientidele, lahendada müügijärgseid küsimusi ja probleeme kokkulepitud kujul, konsulteerida ja abistada tootjat muuhulgas müügijärgsetes teenustes ja muudes praktilistes küsimustes, mis aga ei ole kindlasti samastatav võlgnevuste sissenõudmise kohustusega. Komisjonitasude mahaarvamisi aga selle müügiesindaja puhul kostja viie aasta jooksul ei teinud. Eeltoodu alusel nõustus ringkonnakohus maakohtuga, et kostja väide lepingu tõlgenduse kohta ei ole tõendatud.
25.Kuna laekumata arvete summal ei olnud asja lahendamisel tähtsust, siis vastavasisulised vastuväited maakohtu lahendile jättis kolleegium tähelepanuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud asjakohane ka kostja etteheide, nagu oleks maakohus üllatuslikult käsitlenud otsuses laekumata arvete klientidelt väljanõudmist, ilma et hageja oleks vastavaid asjaolusid menetluses esile toonud. Hageja käsitles nimetatud asjaolusid VÕS § 679 lg 4 valguses 12.11.2012 menetlusdokumendis ja kostjal oli selle kohta võimalik esitada maakohtus oma vastuväited, vajadusel koos tõenditega. Apellatsioonkaebuse väited, mis seostusid ekspertiisi tegemisega, eksperdile materjalide esitamisega, eksperdi kohtuistungile kutsumisega jms ei andnud ringkonnakohtu arvates samuti alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kui maakohus olekski selles osas menetlusõiguse norme rikkunud, oleks ringkonnakohtul olnud võimalik rikkumised parandada, kui apellant oleks taotlenud nt eksperdi kohtuistungile kutsumist või esitanud väidetavalt esitamata jäänud raamatupidamismaterjalid ja taotlenud nende vastuvõtmist toimikusse vms. Selliseid taotlusi kostja ei esitanud.
Kassatsioonimenetlus
26.Kostja esitas 02.05.2014 kassatsioonkaebuse ja palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Samuti palus kostja mõista hagejalt välja menetluskulud.
27.Hageja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata.
28.Riigikohus rahuldas 07.01.2015 otsusega asjas nr 3-2-1-137-14 kassatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2014 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning pidades silmas Riigikohtu juhiseid, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu õigusliku põhjenduse ning väljamõistetava agenditasu ja lahkumishüvitise ulatuse osas osaliselt tühistada.
30.Juhindudes Riigikohtu 07.01.2015 otsusest nr 3-2-1-137-14 hindab ringkonnakohus esmalt asja uuel läbivaatamisel pooltevahelise lepingu punkti 4, võttes selle tõlgendamisel arvesse kostja esitatud vandetõlgi tõlke ja pooltevahelise varasema praktika ning VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglid. Eelkõige on vaidluse all lepingu punktis 4 sisalduv sõna „collected“, mida kostja seostas laekunud arvetel olevate netosummadega, hageja aga kaubaga. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus lasub poolel, kes sellele tugineb. Kostja on esitanud lepingu vaieldavast punktist 4 vandetõlgi Tiia Eiseni tõlke, mille kohaselt „Agenditasu arvutatakse agendi poolt territooriumil müüdud toodete netosummalt, mis on kirjas arvetel ja mille eksportija on kätte saanud“ (I kd, tlk 107-108). Kuivõrd varasema tõlke teostaja Eurest Tõlketeenused OÜ on nentinud, et nimetatud lauset on võimalik tõlkida erinevat moodi ning välistatud ei ole kumbki variant (I kd, tl 113), siis tuleb VÕS § 29 lg 7 kohaselt sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga. Kolleegiumi hinnangul tuleb arvestada, et olukorras, kus eksportija lähetab toodangu klientidele ja saab vastu raha, on agendilepingu olemusega enam kooskõlas kostja tõlgendus, mille kohaselt on eksportimise eesmärgiks kaup reaalselt müüa. Tootja eesmärk ei saa olla vaid kauba kliendile lähetamine selle eest tasu saamata ja seetõttu tuleb kolleegiumi hinnangul sisustada lepingu p-s 4 olevat vaidlusalust sõna „collected“ selliselt, et sellega peetakse silmas agendi õigust saada tasu eksportijale laekunud makseid aluseks võttes. Pooltevahelise praktika kohta ei saa teha kindlat järeldust, kuivõrd pooled ei ole teinud regulaarseid arvelduslike kokkuvõtteid, kuid arvestades lepinguosaliste kirjavahetust klientide poolt arvete tasumise osas, võib välja lugeda, et hageja huvi ja eesmärk oli tema poolt vahendatud klientide võlgnevuste likvideerimine (II kd, tl 111 ja 118). Hageja selline huvi toetab samuti tõlgendust, mille kohaselt oli müügivahenduse tasu arvestamise aluseks siiski toodete müügist kostjale reaalselt laekunud summad. Sellist lähenemist toetavad ka Riigikohtu otsuse punktis 11 viidatud agendidirektiivi art 11 lg-d 1-3, mis ei välista agendi ja käsundiandja kokkulepet, mille kohaselt saab agent
tasu nõuda ainult laekunud arvetelt ning VÕS § 679 lg 4, mille kohaselt ei ole agendil õigust agenditasule, kui on ilmne, et leping jääb käsundiandjast sõltumatu asjaolu tõttu täitmata.
31.Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha laekumata arvete osas. Ekspert on juhtinud tähelepanu sellele, et poolte esitatud andmete põhjal ei ole võimalik täpselt tuvastada, kui suures osas on tasumata jäänud vahendustasu ja kui suures osas muud arved, mistõttu jääb eksperdi hinnangul tasumata vahendustasu vahemikku 30 861 kuni 64 452 Inglise naela. Menetluse käigus on hageja vähendanud nõuet 24 000 Inglise naela võrra tulenevalt kostja poolt 24.06.2009 tehtud maksest. Maakohus on pidanud põhjendatuks mõista kostjalt välja 40 452 Inglise naela vaatamata sellele, et puuduvad tõendeid, mis võimaldasid kindlalt järeldada, et laekumata vahendustasu arveid oli nimetatud summas. Kuna pärast ekspertiisi teostamist ei ole toimikusse lisandunud tõendeid, mille alusel saaks eksperdist veendunumalt laekunud arvete summa üle otsustada, ei ole võimalik teha kindlaks, millises ulatuses olid vahendustasu arved laekunud. Öeldu tõttu puudub põhjendatud õigustus lähtuda tasumata vahendustasu suuruse üle otsustamisel eksperdi poolt leitud maksimaalsest summast.
32.Kui vahendustasu arvete laekumiste osas ei olnud eksperdil piisavalt kindlaid andmeid, siis kostja võlgnevuse kogusuuruse 64 452 eurot on ekspert ekspertiisiaktist nähtuvalt siiski tuvastanud (III kd, tl 6), võtmata seejuures arvesse kostja poolt 24.06.2009 tasutud 24 000 eurot. Samuti on selge ka asjaolu, et ekspertiisi kohaselt esitas hageja muu tegevusega seotud arveid summas 57 160 Inglise naela, millest ekspert luges kostja poolt tasutuks arveid summas 23 569 Inglise naela (III kd, tlk 6). Seda kinnitas ekspert ka 07.05.2015 toimunud ringkonnakohtu istungil (VI kd, tl 104 ja pöördel ning 197 pöördel). Kuivõrd 24.06.2009 makstud 24 000 Inglise naela laekus kostjalt selgituseta (III kd, tl 255), siis peab kolleegium põhjendatuks pidada nimetatud summast pool tasutuks vahendustasu eest ja pool summast muude arvete katteks. Kui lahutada hageja andmetel tasumata muude arvete 33 591 Inglise naela suurusest summast 12 000 Inglise naela, jääb messide ja muude tegevusega seotud tasumata arveid 21 591 Inglise naela (33 591 – 12 000 = 21 591) ning vahendustasuga seoses tasumata arveid 18 861 Inglise naela (64 452 – 33 591 – 12 000 = 18 861).
33.Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuse punktis 12 võtnud seisukoha, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, milles kostjalt mõisteti välja lahkumishüvitis, kui selgub, et kostja ei pidanud mingis osas agendile vahendustasu maksma. Kuna ringkonnakohus on tuvastanud, et agenditasu kuulus tasumisele 18 861 euro ulatuses, on põhjendatud piirata VÕS § 688 lg 2 järgi maksmisele kuuluva lahkumishüvitise suurust võrdeliselt välja mõistetava agenditasu suurusega. Kuna ringkonnakohus pidas põhjendatuks mõista vahendustasu välja hageja poolt nõutud summast 46,63%, tuleb lahkumishüvitise nõue rahuldada samas proportsioonis. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus hageja lahkumishüvitise nõude summas 32 263,76 Inglise naela.
34.Maakohtu otsuse muutmise tõttu, tuleb muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuna hagi rahuldati osaliselt, tuleb jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel 59,68% ulatuses hageja kanda ja 40,32% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses juhindub ringkonnakohus Riigikohtu poolt 11.02.2015 lahendi nr 3-2-1-147-14 p-s 22 antud selgitusest. Riigikohtu sõnul määrab TsMS § 174 lg 1 esimese lause uue redaktsiooni kohaselt menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 uue redaktsiooni kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas
määruses (p 1) või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (p 2). Seejuures nähakse TsMS § 176 lg 4 uues redaktsioonis ette menetlusosaliste kohustus esitada igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, menetluskulude nimekiri selle kohtuastme menetlusega seotud kulude kohta. Riigikohtu arvates tuleb kohtutel eespool nimetatud probleemi ületamiseks tõlgendada kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel.
35.Vastavalt Riigikohtule esitatud, kuid lahendamata jäetud hageja taotlusele (IV kd, tl 147 ja pöördel) tuleb hagejale tagastada 4 891,16 euro suurune osa riigilõivust, mida hageja maksis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.04.2013 otsusega asjas nr 3-2-1-5-13 põhiseaduse vastaseks tunnistatud RLS § 56 lg 1 01.01.2009 – 31.12.2010 kehtinud redaktsiooni alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.