KM ja VM hagi TĂŒrisalu Tuulekeerutajate OĂ vastu hoonestusĂ”iguse tasu ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.09.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
45 814,78 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KM ja VM apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I (apellatsioonimenetluses apellant I): KM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX), lepingulised esindajad advokaat Oliver NÀÀs ja advokaat Gretta Oltjer Hageja II (apellatsioonimenetluses apellant II): VM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX), lepingulised esindajad advokaat Oliver NÀÀs ja advokaat Gretta Oltjer Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): TĂŒrisalu Tuulekeerutajate OĂ (registrikood 11140833, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.TĂŒhistada Harju Maakohtu 25.09.2014 otsus osas, millega maakohus on jĂ€tnud hagi osaliselt rahuldamata, s.o KM ja VM hagi TĂŒrisalu Tuulekeerutajate OĂ vastu 31 877,39 ja viivise saamiseks ning tĂŒhistanud osaliselt hagi tagamise ja otsustanud menetluskulude jaotuse.
Kohtuotsus on jĂ”ustunud TĂŒrisalu Tuulekeerutajate OĂ-lt KM ja VM kasuks pĂ”hivĂ”la 1328,80 eurot, viivise 260,84 eurot ja alates 29.05.2013 VĂS § 113 lg 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras viivise saamiseks.
3.Saata tsiviilasi tĂŒhistatud osas Harju Maakohtule uueks lĂ€bivaatamiseks.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Menetluskulude jaotus jĂ€tta maakohtu otsustada. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale vĂ”ib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 pĂ€eva jooksul otsuse kassaatorile kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte pĂ€rast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus vĂ”ib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline vĂ”ib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse vĂ”i muu taotluse kohta seisukohti ja vastuvĂ€iteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sĂ€testatud ega kohtu poolt mÀÀratud tĂ€htaja kulgemist. Seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KM (hageja I) ja VM (hageja II) esitasid 29.05.2013 maakohtule hagi (tĂ€psustatud 30.05.2013) TĂŒrisalu Tuulekeerutajate OĂ (kostja) vastu. Hagejad palusid mĂ”ista kostjalt hagejate kasuks vĂ€lja 33 206,19 eurot pĂ”hinĂ”udena, viivise 8711,09 eurot ning viivise alates 29.05.2013 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja otsuse tegemisele jĂ€rgnevast pĂ€evast protsendina pĂ”hinĂ”udest kuni tĂ€itmiseni 0,05% pĂ€evas.
2.14.04.2008 sÔlmisid pooled isikliku kasutusÔiguse seadmise lepingu lÔpetamise lepingu, hoonestusÔiguse seadmise lepingu ja reaalkoormatise seadmise lepingu. Lepingu p 3.1 kohaselt koormasid hagejad neile kuuluva kinnisasja hoonestusÔigusega kostja kasuks 33 aastaks hoonestusÔiguse kinnisturaamatusse kandmisest. 28.04.2008 kanti hoonestusÔigus kinnistusraamatusse. Lepingu p-s 4.1 oli kokku lepitud, et hoonestusÔiguse tasu maksmise kohustus algab tagasiulatuvalt alates 01.01.2008. Lepingu p-de 4.6 ja 4.6.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hoonestusÔiguse aastatasu summas 173 188 krooni, s.o 11 068,73 eurot, hoonestusÔiguse kinnistusraamatusse kandmisest kuni ehitusloa vÀljastamiseni. Lepingu p-st 4.8 tulenevalt kohustus kostja tasu maksmisega viivitamisel tasuma hagejatele viivist 0,05% aastas. 17.11.2009 sÔlmitud lepingu p-ga 3.2 muudeti kostja kohustusi selliselt, et kostja kohustus tasuma aastatasu iga jooksva aasta eest 20. detsembriks. Kostja ei ole tasunud aastatasu 2010,. 2011. ja 2012. aasta eest. Kostja vastuvÀited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jĂ€tta selle rahuldamata ulatuses, mis ĂŒletab 1328,80 eurot.
4.Kostja on lepingud hagejatega ĂŒles öelnud ja lepingud on lĂ”ppenud alates 01.01.2011. Kostja on tasunud hagejatele 2010. aasta hoonestusĂ”iguse tasu 20 891,27 eurot ulatuses. Tulenevalt kostja ning hagejate vahel 14.04.2008 sĂ”lmitud lepingu p-st 8.1 on kostjapoolseks lepingute ĂŒlesĂŒtlemise tĂ€htajaks kolm (3) kuud. Seega olid lepingud kehtivad kuni 31.12.2010, mis on kolm (3) kuud pĂ€rast 30.09.2010, millal möödus
2(6)
hagejate tĂ€htaeg teatada oma seisukohtadest ning millist kuupĂ€eva luges kostja enda poolseks lepingute ĂŒlesĂŒtlemise kuupĂ€evaks.
5.Hagi esitamine on pahatahtlik ning kantud kostja ning tema omanike (Energate OĂ ja OĂ E.L. Terminal) ja hagejate vahelistest lahkehelidest.
6.Lepingus olid sĂ€testatud tasu brutosummad, mis ei sisaldanud tulumaksu. Kostja tasus iga 2010. aasta kvartaalse hoonestusĂ”iguse tasu kuumaksega kummalegi hagejale 4725 krooni enam kui lepingujĂ€rgne kuumakse ette nĂ€gi, s.t kinni pidamata tulumaksu vĂ”rra 2415,80 eurot rohkem. Kostja tasus hagejale 2010. aasta tasu maksmise kohustuse tĂ€itmiseks 09.08.2011 maksega 5000 eurot. Hagejate nĂ”ue kostja vastu on pĂ”hjendatud summas 1328,80 eurot. Kostja ei ole hagejatele vĂ”lgnetavat osa tasunud pĂ”hjusel, et kostja teostas kĂ”nealuse nĂ”ude suhtes VĂS § 110 lg 1 alusel kinnipidamisĂ”igust â hageja II valduses oli kostja vara koguvÀÀrtuses 12 715,75 eurot. Hiljem oli kostja vara kĂ€sutamine ajutise halduri nimetamise tĂ”ttu piiratud. Tasumine ei ole ka kĂ€esoleval hetkel samuti vĂ”imalik, sest kostja arvelduskontod on kohtu poolt hagi tagamiseks arestitud. Lisaks eeltoodule on hagejad arvutanud viivist ebaĂ”igesti. 17.11.2009 lepingu p 4.8. kohaselt tasub hoonestaja hoonestusĂ”iguse tasu maksmisega viivitamisel omanikule viivist 0,05% tasumata summalt aastas, mitte pĂ€evas.
7.Hagejad on osavĂ”lausaldajad. Lepingu p 4.6.3 kohaselt tuleb tasu maksta vĂ”rdsetes osades hagejale I ja hagejale II. Hagejad ei ole ĂŒhisvĂ”lausaldajad ega solidaarvĂ”lausaldajad. Esimese astme kohtu otsus ja selle pĂ”hjendused
8.Harju Maakohus 25.09.2014 otsusega rahuldas hagi osaliselt, mĂ”istis kostjalt hagejate kasuks vĂ€lja 1589,64 eurot ja viivise pĂ”hinĂ”ude tasumata osalt VĂS § 113 lg 1 teises lauses ette nĂ€htud ulatuses alates 29.05.2013 kuni pĂ”hinĂ”ude tĂ€itmiseni, jĂ€ttis hagi rahuldamata 40 327,64 euro ja alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni 0,05% pĂ€evas 33 206,19 eurolt arvestatava viivise osas, tĂŒhistas osaliselt Harju Maakohtu 30.05.2013 mÀÀrusega kohaldatud hagi tagamise abinĂ”u ja tĂŒhistas kostja kontode arestimise 38 441,55 euro ulatuses. Maakohus jĂ€ttis menetluskulud 96,52% ulatuses hagejate kanda ja 3,48% ulatuses kostja kanda.
9.Hagejad ja kostja sÔlmisid 14.04.2008 notariaalselt tÔestatud lepingu, milles pooled muu hulgas sÀtestasid hoonestusÔiguse tasu (I kd, tl-d 39-48). 17.11.2009 sÔlmisid hagejad ja kostja notariaalselt tÔestatud lepingu, millega muudeti 14.04.2008 lepingu p 4.6, lisades nimetatud p-le punkti 4.6.4. Samuti muudeti 14.04.2008 lepingu p 4.7 (I kd, tl-d 50-54).
10.KuivĂ”rd kostja on hagejate nĂ”ude 1328,80 euro ulatuses Ă”igeks vĂ”tnud, ei kontrolli kohus selles osas hagi aluseks olevate asjaolude pĂ”hjendatust ja hagejate nĂ”ude rahuldamise eeldusi. Kostja poolt vĂ€ljatoodud asjaoludest ei nĂ€htu, et kostjal on hagejate vastu sissenĂ”utav nĂ”ue, samuti ei ole kostja vĂ€lja toonud asjaolusid, millest nĂ€htub kostja nĂ”ude sissenĂ”utavaks muutumise aeg. Kostjal ei ole VĂS § 110 jĂ€rgi alust hagejate ees 1328,80 euro tasumise kohustuse tĂ€itmisest keeldumiseks.
11.14.04.2008 lepingu p 4.6.3 kohaselt kohustub kostja hoonestusÔiguse tasu tasuma vÔrdsetes osades hageja I ja hageja II kontole. Seega kostjal tuleb sama osadeks jagatav rahaline kohustus tÀita mitmele vÔlausaldajale (hagejale). Eeltoodust
3(6)
tulenevalt on hagejad hoonestusĂ”iguse tasu nĂ”ude osas osavĂ”lausaldajad ja hagejatel on kostja vastu osanĂ”uded. TĂ€hendust ei oma, kas hagejaid on lepingu sissejuhatuses nimetatud ĂŒhe koondava nimetusega âOmanikâ. Hagejad ei ole hoonestusĂ”iguse tasu nĂ”ude osas ĂŒhisvĂ”lausaldajad, sest kostja ei ole kohustatud tĂ€itma lepingust tulenevat kohustust hagejatele ĂŒhiselt (s.t kĂ€esoleval juhul ei tule kostjal hoonestusĂ”iguse tasu ĂŒle anda hagejatele ĂŒhiselt vĂ”i kanda see hagejate ĂŒhisele arveldusarvele). Samuti ei nĂ€htu lepingust, et pooled on kokku leppinud ĂŒhisnĂ”udes (s.t hagejate hoonestusĂ”iguse tasu nĂ”ue on hagejate ĂŒhisnĂ”ue). Hagejad ei ole hoonestusĂ”iguse tasu nĂ”ude osas solidaarvĂ”lausaldajad, sest solidaarnĂ”ue vĂ”ib tekkida juhul, kui mitu vĂ”lausaldajat vĂ”ivad nĂ”uda sama kohustuse tĂ€itmist ja solidaarnĂ”ue tuleneb otseselt pooltevahelisest lepingust vĂ”i seadusest. Kuna hagejad on osavĂ”lausaldajad, kellel on kummalgi oma iseseisev nĂ”ue, siis peavad nad esitama kostja vastu oma nĂ”ude eraldi. KĂ€esolevas asjas on esitatud aga hagejate poolt ĂŒhisnĂ”ue. Eeltoodu tĂ”ttu jĂ€ttis maakohus hagi rahuldamata 31 877,39 euro ja sellelt nĂ”utud viivise osas.
12.17.11.2009 lepingu p-st 3.2 ja 14.04.2008 lepingu p-st 4.7 tulenevalt saabus 2010. aasta hoonestusÔiguse tasu maksmise tÀhtaeg 20.12.2010. Seega muutus kohtuste mittetÀitmisel nÔue sissenÔutavaks alates 21.12.2010.
13.Hagejad on vĂ€lja toonud asjaolud, mille pĂ”hjal saab asuda seisukohale, et poolte ĂŒhine tegelik tahe ei olnud kokku leppida viivise mÀÀras 0,05% tĂ€htajaks tasumata summalt aastas. ViivisemÀÀr 0,05% aastas ei oma kompensatsioonilist ega sanktsioonilist iseloomu. Tegemist on 2010. aastal kehtinud VĂS § 113 lg 1 lauses 2 nimetatud seadusjĂ€rgsest viivisemÀÀrast 8% aastas 160 korda vĂ€iksema viivisemÀÀraga. Arvestades vĂ”lasuhte olemust ja eesmĂ€rki, ei ole selline viivisemÀÀr mĂ”istlik, et tagada vĂ”lausaldajale vĂ”imalust saada pĂ”hinĂ”ude tasumisega viivitamise eest hĂŒvitist ja mĂ”jutada vĂ”lgnikku kohustust tĂ€itma. Sellele vaatamata ei saa tuvastada, millise sisuga kokkuleppe pooled viivise osas tegelikult sĂ”lmisid. Lepingu p-s 2.4 on mĂ€rgitud viivisemÀÀraks 0,03% pĂ€evas vĂ”lgnetavalt summalt. Selle pĂ”hjal ei saa jĂ€reldada, et poolte tegelik tahe lepingu p 4.8 sĂ”lmimisel oli kokku leppida viivisemÀÀras 0,05% pĂ€evas vĂ”lgnetavalt summalt. Hageja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, mille alusel saaks kindlaks teha poolte ĂŒhise tegeliku tahte viivisemÀÀra osas. SeetĂ”ttu tuleb kohaldada selles osas seadust. Kokku viivisenĂ”ue seadusjĂ€rgses mÀÀras hoonestusĂ”iguse tasult 1328,80 eurolt ajavahemikul 21.12.2010 kuni 28.05.2013 on 260,84 eurot. Kostjal ei ole VĂS § 110 jĂ€rgi alust hagejate ees viivise tasumise kohustuse tĂ€itmisest keeldumiseks.
14.NĂ”uete osas, milles kostja hagi Ă”igeks vĂ”ttis, ei ole kostjal VĂS § 110 jĂ€rgi alust oma kohustuse tĂ€itmisest keeldumiseks, seetĂ”ttu ei ole alust arvestada menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-t 6. Menetluskulude jaotamisel tuleb lĂ€htuda TsMS § 163 lg-st 1. Hagejad palusid kostjalt hagejate kasuks vĂ€lja mĂ”ista kokku 49 969,78 eurot. Kohus mĂ”istab vĂ€lja kokku 1737,26 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jĂ€tta 3,48% ulatuses kostja kanda ja 96,52% ulatuses hagejate kanda. Apellatsioonkaebus ja selle pĂ”hjendused
15.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tĂŒhistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus on jĂ€tnud hagi 31 877,39 euro ja sellelt arvestatava viivise saamiseks rahuldamata, menetluskulude jaotuse ja hagi tagamise tĂŒhistamise osas ning teha uue otsuse, millega mĂ”ista hagejate kasuks vĂ€lja 31 877,39 eurot, viivise 0,05% pĂ€evas
4(6)
kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina pÔhinÔudest kuni otsuse tÀitmiseni, vÔi saata asi maakohtusse uueks arutamiseks.
16.Hagejad on ĂŒhisvĂ”lausaldajad. TuulevĂ€lja kinnistu on hagejate ĂŒhisomandis ja hagejad kĂ€sutasid seda lepingute sĂ”lmimisel ĂŒhiselt. Lepingutes oli kokku lepitud ĂŒks hoonestusĂ”iguse tasu, mitte eraldi tasu kummalegi hagejale. 14.04.2008 lepingu p-s 4.6.3 oli kokku lepitud ĂŒksnes kohustuse tĂ€itmise viis (VĂS § 76 lg 3). Lepingu punktide sĂ”nastuses tasu maksmise kohta olev sĂ”na âomanikuleâ tĂ€hendab kostja kohustust maksta tasu hagejatele ĂŒhiselt. Maakohus on kohaldanud valesti VĂS § 71 ja § 72.
17.Isegi kui hagejad on osavĂ”lausaldajad, oleks kummagi hageja nĂ”ue tulnud 1â2 osas rahuldada. Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1. Hagejad olid Ă”igustatud esitama ĂŒhise hagi (TsMS § 207 lg 1). Puudus alus jĂ€tta hagi rahuldamata pĂ”hjusel, et hagejad esitasid hagi ĂŒhiselt. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, jĂ€ttes menetlusosalistele selgitamata, et vĂ”lausaldajate paljususe liigist tulenevalt vĂ”ib hagi jÀÀda rahuldamata. Maakohus on rikkunud pĂ”hjendamiskohustust. Maakohus ei ole mĂ€rkinud, millisele Ă”igusnormile tuginedes on hagi jĂ€etud rahuldamata. Maakohus ei ole analĂŒĂŒsinud ĂŒhtki nĂ”ude olemasolu ja suuruse kohta hagejate poolt esitatud tĂ”endit. Vastustaja seisukoht
18.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jÀtta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel tuleb maakohtu otsus tĂŒhistada osas, millega maakohus on jĂ€tnud hagi osaliselt rahuldamata, tĂŒhistanud osaliselt hagi tagamise ja otsustanud menetluskulude jaotuse, ja saata asi vastavas ulatuses maakohtule uueks lĂ€bivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
20.Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sĂ€testatud otsuse pĂ”hjendamise kohustust. Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas maakohus on jĂ”udnud seisukohale, et hagi tuleb osaliselt jĂ€tta rahuldamata, ja millist Ă”igusnormi on maakohus seejuures kohaldanud. Otsuses viidatud VĂS §-st 71 ei saa tuleneda kĂ€esoleva hagi rahuldamata jĂ€tmine, kui maakohus lĂ€htus asja lahendamisel sellest, et hagejad ei esitanud oma nĂ”udeid osavĂ”lausaldajatena iseseisvalt, vaid esitasid ĂŒhise nĂ”ude. Ringkonnakohus nĂ”ustub apellatsioonkaebuses esitatud kĂ€sitlusega, mille kohaselt vĂ”ib maakohtu otsuse pĂ”hjendavat osa mĂ”ista selliselt, et maakohus on jĂ€tnud hagi rahuldamata pĂ”hjusel, et hagejad esitasid ĂŒksnes ĂŒhise nĂ”ude, kuid hagejate nĂ”ue ei ole ĂŒhine ning kohus ei vĂ”i teha otsust nĂ”ude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 439). Kolleegiumi arvates on maakohtu sellekohane jĂ€reldus ekslik. Isegi juhul, kui osavĂ”lausaldajad esitavad kohtule ĂŒhise hagi, ei anna see alust, et jĂ€tta hagi rahuldamata. Hagiga nĂ”utud raha vĂ€ljamĂ”istmine kostjalt hagejate kasuks ĂŒhiselt ei oleks vastuolus lepingu punktiga 4.6.3, ei kitsendaks kostja Ă”igusi tĂ€ita kohustust lepingu punktis 4.6.3 kokku lepitud viisil ning piiraks lepingu punktiga 4.6.3 vĂ”rreldes ĂŒksnes hagejate vĂ”imalust kohtuotsuse alusel nĂ”uda vĂ”laosa sisse iseseisvalt.
21.Eeltoodust tulenevalt ei oma ringkonnakohtu arvates asja lahendamisel mÀÀravat tĂ€htsust, kas hagejad on ĂŒhis- vĂ”i osavĂ”lausaldajad. SeetĂ”ttu ei hinda ringkonnakohus
5(6)
apellatsioonkaebuse vĂ€iteid, mille kohaselt hagejad on abikaasad, kelle nĂ”udeĂ”igus kuulub ĂŒhisvara hulka ja teostamisele ĂŒhiselt (PKS § 28 lg 1 esimene lause, § 29 lg 1 esimene lause), kuid samas ei ole vĂ€listatud, et menetluse praeguses staadiumi kohtu ette toodud asjaolude kohaselt hagejad kui abikaasad vĂ”ivad olla abikaasade ĂŒhisvara hulka kuuluva hoonetusĂ”iguse tasu nĂ”ude osas ĂŒhisvĂ”lausaldajad ja hoonestusĂ”iguse lepingu p-ga 4.6.3 on kindlaks mÀÀratud ĂŒksnes viis, kuidas kostja kohustust tĂ€itma peab.
22.Kuna maakohus on vaidlustatud otsuses jĂ€tnud hagi rahuldamata ĂŒksnes seetĂ”ttu, et maakohtu poolt tuvastatu kohaselt on hagejad kui osavĂ”lausaldajad esitanud ĂŒhise hagi, siis on maakohus jĂ€tnud tuvastamata, kas kostja poolt hagejatele saadetud 22.09.2010 kirjas pealkirjaga âLepingu muutmise ettepanekâ on vĂ€ljendatud 14.04.2008 lepingu p 8.1 mĂ”ttes lepingu lĂ”petamisele suunatud tahteavaldus ja juhul kui on, kas siis on tĂ”endatud 14.04.2008 lepingu p-s 8.1 kokkulepitud lepingu lĂ”petamise aluste esinemine. Lisaks on maakohus jĂ€tnud tuvastamata, kas hagejate nĂ”ue on kostja poolt tehtud maksete tĂ”ttu vĂ€henenud vĂ”i kas nĂ”ue on tĂ€ies ulatuses sissenĂ”utav. Arvestades ulatust, milles asja lahendamiseks olulised asjaolud vajavad esmakordset tuvastamist, saadab ringkonnakohus asja uueks lĂ€bivaatamiseks maakohtule.
23.Maakohtu otsuse tĂŒhistamine ja asja uueks lĂ€bivaatamiseks saatmine puudutab ka viivise nĂ”ude rahuldamata jĂ€etud osa, mis tuleb maakohtul lahendada. Kuna vĂ€ljamĂ”istetud viivise osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, siis selles osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja pĂ”hjendatust ei kontrolli.
24.Ringkonnakohus mÀrgib, et resolutsioonis, millega mÔistetakse vÀlja pÔhivÔlg ja viivis, tuleb neid TMS § 56 lg 2 jÀrgi eristada, maakohus seda otsuses teinud ei ole.
25.Menetluskuludega seonduv tuleb lahendada maakohtul tsiviilasja uuel lÀbivaatamisel.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.