Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
20. mai 2015, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-52726
Tsiviilasi
S Z hagi OÜ N E ja AS N-S vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
S Z (IK xxx)
Kostja I:
OÜ N E (RK xxx)
Kostja II:
AS N-S (RK xxx)
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(3)
S Z esitas 2. juunil 2014. a Viru Maakohtule hagiavalduse OÜ N E ja AS N-S vastu müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks koos tõendite kogumise ja hagi tagamise taotlustega. 3. juuni 2014. a määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale 14 päeva aega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, sealhulgas õigusliku huvi põhistamiseks ja hagi nõude täpsustamiseks (sooritusnõude esitamiseks).
Hagiavalduse kohaselt hageja oli kostja OÜ N E osanik. Vastavalt kostja OÜ N E kehtivale 21. augusti 1997. a põhikirjale on põhivara võõrandamiseks vaja 2/3 osanike hääli. Kinnisvara M1, M2 asukohaga xxx linnas oli müüdud ilma hageja nõusolekuta. Hageja esitas kohtule hagi kostja OÜ N E vastu 11. aprillil 2014. a toimunud osanike otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kus arutati kinnisvara müümise küsimust. Hagiavalduse resolutsioonis palub hageja aga tunnistada kostjate vahel 24. aprillil 2014. a sõlmitud kinnisvara müügileping kehtetuks. Kohus selgitas nii 3. juuni 2014. a kui 7. novembri 2014. a määrustes, et kui hageja eesmärk on mingi soorituse saamine tulevikus, siis ei menetle kohus sooritusnõudest eraldi tuvastusnõuet, millega soovitakse tuvastada sooritusnõude aluseks olevaid asjaolusid. Hagi alusesse kuuluva asjaolu tuvastamine eraldi menetluses ei ole hageja õiguste kaitseks piisav ja ei anna riik sellisel eesmärgil esitatud hagile õiguskaitset. Iseseisvaid tuvastusnõudeid eraldi ei menetleta ja selline hagiavaldus on TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes perspektiivitu. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1028 tähenduses toob tehingu tühistamine endaga kaasa tehingust tuleneva kohustuse äralangemise, sellise kohustuse täitmisena saadu tuleb tagastada VÕS § 1032 alusel. Tehingu tühistamise korral võib tehingu tühistanud isikul tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 131 alusel tekkida ka kahju hüvitamise nõue tehingu teise poole vastu. Kohus selgitas samuti, et tühistada saab kõiki tsiviilõiguslikke tehinguid, eelkõige võlaõiguslikke lepinguid, aga ka asjaõiguslikke tehinguid. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et isegi kui pooltevaheline võlaõiguslik ostu-müügileping oleks kehtetuks tunnistatud, ei muudaks see kehtetuks võlaõigusliku lepingu täitmiseks sõlmitud asjaõiguslepingut. Hageja taotleb 6. juuni 2014. a kirjas kinnisvara üleandmist OÜ-le N E. Kohus osundab, et see ei ole ainult võlaõigusliku lepingu tühiseks tunnistamise tagajärjel võimalik, mistõttu esitatud kujul ei oleks sellisel nõudel perspektiivi. TsMS § 442 lg 5 ja TsMS § 439 alusel ei saa kohus hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõudeid omaalgatuslikult täiendada. Hageja peab esitama oma sooritusnõuded kostjate vastu. Haginõuded peavad olema hagiavalduse resolutsioonis selgesõnaliselt sõnastatud. 2(3)
Hagiavalduse sisunõuded on sätestatud TsMS §-s 363. TsMS § 363 lg 1 punktide 1-3 kohaselt tuleb hagiavalduses lisaks muudele menetlusdokumendi andmetele märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnistavad asjaolusid. Kohus andis 7. novembri 2014. a määruses hagejale 20-päevase tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ja nõuete täpsustamiseks. Kuna hageja on esitatud oma nõuded mitmes dokumendis, teeb kohus hagejale ettepaneku esitada hagiavalduse lõplik terviktekst asjaolude, põhjenduste ja nõuetega. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kohus hoiatas hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral, võib kohus keelduda määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest vastavalt TsMS § 3401 lg 2 ning § 371 lg 2 p 1,2 alusel.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.