Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2 (4)

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtu poolt antud tähtaja jooksul hagiavaldusele ei vasta (tl 15). Hagimaterjalid on kostjale avalikult kätte toimetatud 19.03.2015.a (tl 70). Rahvastikuregistri järgi kostjal Eestis elukoht puudub ja isik on kaotanud Eesti kodakondsuse. Kohus on püüdnud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada hagiavalduses nimetatud aadressil, kuid menetlusdokumendid on tagastatud märkega „saaja viibib ajutiselt mujal“, „saaja viibib pikemalt mujal, Venemaal“, „kaks kättetoimetamist ebaõnnestunud“, „tagastatud hoiutähtaja möödumisel“. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on vastanud, et neil puuduvad andmed N. V. elu- ja viibimiskoha, töökoha või sidevahendite kohta. Menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise teates oli kohus määranud hagile vastamise tähtajaks 20 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on arvestanud viivise summa lepingujärgses määras (0,061% päevas) põhinõudest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 209,35 eurot (hagiavalduse esitamise seisuga 21.02.2014.a sissenõutavaks muutunud viivis 66,80 eurot + 22.02.2014-20.05.2015.a arvestatud viivis 3 (4)

142,55 eurot). Edasi lisandub viivis protsendina põhinõudest – 517,14 x 0,061%, s.o 0,31 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot väljamõistmist (tl 15). Riigilõivu tasumine on kontrollitud (45 eurot maksekäsu kiirmenetluses (tl 18) ja 80 eurot täiendavalt hagiavalduse esitamisel (tl 19)). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. See tähendab, et kui kostja ei tasu hagejale kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu 125 eurot, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist lepinguga kokkulepitud määras, s.o 0,061% päevas tasumata summalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.