Daimon Baltic OÜ hagi Arteko A.K. OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
7 656, 56 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
04. mai 2015
Menetlusosalised
Hageja:
Daimon Baltic OÜ (RK xxx, Narva mnt 80-49, Jõhvi)
Hageja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaat Maano Saareväli (Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, Vabaduse pst 59, 11211 Tallinn; epost (menetluspost): xxx
Kostja:
Arteko A.K OÜ (RK xxx, Vabaduse pst 21 a, Kiviõli 43125 IdaVirumaa)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Arteko A.K OÜ-lt hageja Daimon Baltic OÜ kasuks kahjuhüvitis 3 696 (kolm tuhat kuussada üheksakümmend kuus) eurot 80 senti.
3.Välja mõista Arteko A.K OÜ-lt hageja Daimon Baltic OÜ kasuks viivis alates hagi esitamisest so 29.05.2014.a kuni kohtuotsuse tegemiseni (19.05.2015.a, kaasaarvatud) summas 301 (kolmsada üks) eurot 75 senti.
4.Välja mõista Arteko A.K OÜ-lt hageja Daimon Baltic OÜ kasuks viivis alates 20.05.2015 kuni kohustuse (3 696, 80 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Menetluskulud kannavad pooled vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.
6.1 Kostja Arteko A.K. OÜ kannab 52% hageja menetluskuludest. 6.2 Välja mõista Arteko A.K. OÜ-lt Daimon Baltic OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 1 373 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend kolm) 63 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.05.2011 töövõtulepingu mille p 1.1 ja 3.1 kohaselt võttis kostja (töövõtja) kohustuse teostada Rakvere –Kiisa 330 kW õhuliini L506 liinikoridori hoolduse hinnagulise raiemahuga 651, 06 tm. Lepingu p 4.1 kohaselt oli tööde valmimise ja lõpliku üleandmise tähtaeg 30.06.2011. P 5.1 kohaselt lepiti kokku tööde hinnaks 13, 42 eurot/tm (käibemaksuta). Arvestades lepingu p 1.1 kokku lepitud raiemahtu 651, 06 tm, oli lepingus kokulepitud tasu suuruseks 8 737, 23 eurot (km-ta). 07.07.2011 seisuga olid kokkulepitud tööd kostja poolt valdavas osas tegemata või teostatud vaid osaliselt, mis on tõendatud 07.07.2011 teostatud ülevaatusel koostatud aktiga. 18.07.2011 ütles hageja töövõtulepingu kostjaga üles. Kostja sai ülesütlemisteate kätte 20.07.2011
2.Hageja tellis tööde lõpetamiseks töö OÜ-lt Annimets. OÜ-ga Annimets sõlmitud raiteenuste lepingu ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt oli tööde maksumus 15 542, 54 eurot (km-ga), ilma km-ta 12 434, 03 eurot. Lepingust nähtub, et OÜ Annimets teostas raieteenust samadel kinnistutel, kus kostja jättis tööd tegemata.
3.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 135 lg 1 ja 3 järgi. Hageja kahju koosneb kahest komponendist: OÜ-ga Annimets sõlmitud lepingu hinna ja ülesöeldus lepingu hinna vahest; OÜ-ga Annimets sõlmitud lepingu hind oli 12 434, 03 (KM-ta) , ülesöeldud lepingu hind oli 8 737, 23 eurot (km-ta) Lepingu hindade vahe on 3 696, 80 eurot Hagejal oli sõlmitud töövõtuleping nr 010111 Metsaklubi OÜ-ga Rakvere-Kiisa kW õhuliini L506 liinikoridori hoolduseks, ehk sama töö suhtes mille suhtes oli hagejal sõlmitud (all)töövõtuleping kostjaga. Lepingu nr 010111 p 4.1 järgi oli tööde valmimise tähtaeg 30.06.2011 ja tähtaegselt tööde tegemata jät,mise tõttu pidi p 4.2 järgi hageja tasuma OÜ-le Metsaklubi leppetrahvi 0,1% lepingujärgse tasu summast iga viivitatud päeva eest.
Lepingu 010111 tasu suurus oli 54 325 (km-ta), millest 0,1% leppetrahvi suurus on 53, 33 eurot. Hageja sai lepingu 010111 tellijana nimetatud Metsaklubi OÜ-le tööd üle anda 31.08.2011, jäädes viivitusse 62 päevaga. 62 päeva leppetrahvi suurus on 3 368, 46 eurot. OÜ Metsaklubi on hageja vastu leppetrahvi nõude esitanud. Kahjunõuete kogusumma on 7 065, 23 eurot.
4.Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 kuni nõude täitmiseni. Hagi esitamise seisuga on viivisemääraks 8,25% aastas ehk 0,023 % päevas. Tulenevalt kahjunõude suurusest on päevaviivise suurus 1, 62 eurot. TsMS § 367 kohaselt taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist kindla summana alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude kohase täitmiseni.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu rikkumisest tulenev kahju summas 7065 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku trasumiseni seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja vaidleb kirjalikus vastuses nõudele vastu.
7.Kostja märgib, et 07.07.2011 kui väidetavalt toimus teostatud/teostamata tööde ülevaatus ja akti vormistamine, siis kostja esindajat selle juures ei viibinud, kostjat sellest ei teavitatud. Kostjal puudus nii ülevaatuse toimumise ajal kui pärast seda igasugune võimalus esitada omapoolseoid vastuväiteid.
Kostja väidab, et ei ole hageja lepingust ülesütlemise teadet saanud.
9.Vastukaaluks hageja väidetele OÜ-ga Annimets tehtud asendustehinguga teostatud tööde ja nende hinna osas, seab kostja kahtluse alla selle usaldusvääruses, kostjale tundub ebausutav hageja suhtumine erinevatesse töövõtjatesse. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et kui väidetavalt OÜ Annimets teostatud tööd anti OÜ-le Metsaklubi üle 31.08.2011, siis leping OÜ-ga Annimets sõlmiti alles 01.10.2011.
10.Kostja märgib, et tööde teostamata jätmise põhjustas hageja suutmatus omapoolseid lepingulisi kohustusi täita, sh vajalikud juhised ja kooskõlastused anda (nt tuli kostjal kokku puutuda olukorraga, kus kinnistu omanik ei olnud nõusolekut hagejale andnud). Kostja kinnitab, et teavitas vastavalt lepingu p 3.16 hagejat kõigist asjaoludest, mis võivad ohustada töö tegemist vastavalt lepingule või töö kvaliteeti. Kostja kinnitab, et tegi enda poolt kõik, et täita lepingut ja teostada tööd nõuetekohaselt. Hageja ei suutnud tööd korraldada nõuetekohaselt ning see viis olukorrani, kus kostjal puudusid nii tööks vajalikud andmed kui objektide loetelu ja kinnistu omanike kontakt. Tekkisid töö seisakud. Vaatamata kõigile takistavatele asjaoludele õnnestus kostjal siiski teatavas mahus tööd teostada. Kahjuks jättis hageja need tööd markeerimata ning on senimaani hüvitamata. Kostja arvates on tõendamata ka hageja väide OÜ Metsaklubi esitatud leppetrahvi nõudest.
11.Kostja leiab, et haginõue on põhjendamatu ning tõendamata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.11.01.2011 sõlmisid Metsaklubi OÜ ja Daimon Baltic OÜ töövõtulepingu nr 010111 Rakvere-Kiisa 330kV õhuliini L506 liinikoridori hoolduseks (tl 8-13); 17.05.2011.a sõlmisid Daimon Baltic OÜ ja Arteko A.K OÜ töövõtulepingu (alltöövõtulepingu) Rakvere-Kiisa 330kW õhuliini L506 liinikoridori hoolduse teostamiseks (hinnangulise raiemahuga 651, 06 tm (tl 14-17, 39-44). Lepingujärgsete tööde valmimise tähtaeg oli 30.06.2011. 18.07.2011 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles teavitas, et ütleb töövõtulepingu üles lepingu p 4.3 ja VÕS § 655 sätestatuga kooskõlas töövõtjapoolse (kostjapoolse) lepingutingimuste olulise rikkumise tõttu (töövõtja ei teostanud tõid lepingus kokkulepitud tähtajaks ega ole suuteline neid teostama ka täiendava tähtaja jooksul) (tl 21-22) Teates teavitab Daimon Baltic OÜ, et VÕS § 655 lg 2 tulenevalt ei ole töövõtjal õigust nõuda kokkulepitud tasu kui töövõtuleping on üles öeldud töövõtjapoolse lepingurikkumise tõttu. Ülesütlemise teade on kostja töötajale (raamatupidajale) kätte toimetatud 20.07.2011 (tl 23). Kohus ei nõustu siinkohal kostja kirjalikus vastuses toodud väitega, et ülesütlemisteadet ei ole kostja kätte saanud. Hageja märgib õigesti, et kui kostja väide oleks tõene, pidanuks lepingujärgsed tööd jätkuma või kostja oleks taotlenud hagejalt täiendavat tähtaega tööde lõpetamiseks. Kostja lõpetas tööd, seega teadis kostja, et poolte vaheline leping on lõppenud.
14.Hageja tugineb hagis kostjapoolsele lepingurikkumisele, kostja ei täitnud lepingut tähtaegselt. Hageja arvates ei ole kostja tõendanud, et lepingu täitmine oli takistatud hagejast tulenevatel asjaoludel. Kostjast tulenevatel asjaoludel (jättis tööd tegemata) pidi hageja kostjaga sõlmitud lepingu eesmärgi ehk vajalike tööde teostamise, saavutama teiste lepingutega, mille hinnavahe põhjustas hagejale varalise kahju.
15.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 4.1 järgi pidi kostja teostatud tööd hagejale lõplikult üle andma hiljemalt 30.06.2011.a. Vaidlust ei ole selles, et kokkulepitud töid hagejale üle ei antud. 07.07.2011 seisuga olid kokkulepitud tööd valdavas osas tegemata või teostatud osaliselt. Eeltoodut on hageja tõendanud 07.07.2011 teostatud tööde ülevaatuse aktiga (tl 20) ja tunnistaja Andres Paasi ütlustega (tl 164). Tunnistaja väitis kohtuistungil, et ülevaatuse juurde kutsuti ka kostja esindajaid, kuid viimased kohale ei ilmunud. Lepingu sõlmimisel kostjal pretensioone ei olnud, kogu vajalik dokumentatsioon sh vajalikud kooskõlastused olid olemas. Kostja on kogu kohtumenetluse vältel olnud passiivne ning ei ole omaltpoolt kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millises ulatuses olid tööd tehtud / tegemata (st omapoolsed mõõtmised). Kostja ei ole millegagi ümber lükanud ka hageja esitatud väiteid tööde teostamata jätmise ulatuse kohta.
16.Kostja märgib kirjalikus vastuses, et lepingu täitmine viibis hagejast tulenevatel asjaoludel ja kostja teavitas vastavalt lepingu p 3.16 hagejat kõigist asjaoludest, mis võivad ohustada töö tegemist vastavalt lepingule või töö kvaliteeti ja regi enda poolt kõik, et täita lepingut ning teostada tööd nõuetekohaselt. Hageja ei suutnud tööd korraldada nõuetekohaselt ning see viis olukorrani, kus kostjal puudusid nii tööks vajalikud andmed kui objektide loetelu ja kinnistu omanike kontakt. Tekkisid töö seisakud. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited ning tõendite esitamise kohustus lasub pooltel (lg 2). Kostja väited selle kohta, et lepingu täitmine kokkulepitud tähtajaks ei osutunud võimalikuks hagejast tulenevatel asjaoludel, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja viitab kirjalikus vastuses puudustele dokumentides ja kooskõlastustes (puudusid kinnistu omanike nõusolekud). Kohus juhib tähelepanu lepingu p 3.1.4, mille kohaselt oli töövõtja (kostja) kohustatud hankima kõik tööks vajalikud load ja kooskõlastused.
17.Sisuliselt ei ole vaidlust selles, et kostja on poolte vahel 17.05.2011 sõlmitud töövõtulepingut rikkunud, mis omakorda annab kahjustatud poolele õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks kohustust rikkunud lepingupoole suhtes. Kostja ei ole menetluses tõendanud omapoolseid väiteid selle kohta, et töid ei olnud võimalik täita tähtajaks hagejast tulenevatel asjaoludel või esines vääramatu jõud, mis tulenevalt poolte vahelise lepingu p 9.1 vabastaks töövõtja vastutusest kohustuse rikkumise eest.
18.Hageja on lepingu lõpetamise alusena tuginenud VÕS § 655. Tellija on ülesütlemisõiguse kasutamisel vaba ning lepingust ülesütlemiseks ei ole vaja erilist ajendit ega põhjust. Ülesütlemiseks on vajalik vastavasisulise tahteavalduse tegemine töövõtjale (VÕS § 195 lg 1). Avalduse lepingu ülesütlemiseks on hageja kostjale teinud ning kostja selle kätte saanud. Ülesütlemise tagajärjed sätestab VÕS § 195 lg 2, eelkõige vabaneb töövõtja see läbi lepingu täitmise kohustusest (ülesütlemine vabastab pooled lepinguliste kohustuste täitmisest). Vastavalt VÕS § 655 lg 1 sätestatule, võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Samas tugineb hageja lepingu olulsele rikkumisele kostja poolt, mis annab vastavalt lepingu p 4.3 ja VÕS § 188 jj tellijale õiguse lepingust taganeda. Lepingust õigustab taganema üksnes selline rikkumine, mida saab pidada oluliseks. Tulenevalt VÕS § 116 lg 2 p 1 on lepingu olulise rikkumisega tegemist eelkõige juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool oluliselt ilma selles, mida õigustatult lepingust lootis st olukorda kus kohustuse rikkumise tõttu on leping sisuliselt nurjunud. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Tööde täitmise tähtaja ületamine on kohtu hinnangul oluline põhjus (VÕS § 116 lg 2 mõttes) õigustamaks lepingust taganemist. Hageja on lepingu üles öelnud (sisuliselt taganenud) kostjale tööde teostamiseks täiendavat tähtaega andmata. Kuigi hageja tugineb lepingu lõpetamise alusena VÕS § 655, märgib kohus, et töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 järgi on erinevad õiguslikud tagajärjed.
Üheltpoolt tugineb hageja VÕS § 655, teiselt poolt leiab, et kostja on oluliselt lepingut rikkunud. Kohus on seisukohal, et eeldused lepingut taganemiseks olid täidetud ning hageja avaldust ülesütlemiseks tuleks tõlgendada lepingust taganemise avaldusena. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 1. lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11 p 12). Tulenevalt VÕS § 655 lg 1 võib küll tellija igal ajal töövõtulepingu üles öelda ja töövõtjal on tellijapoolsel ülesütlemisel nõuda tasu, kuid VÕS § 655 lg 2 kohaselt ei kohaldata lg 1 sätestatut kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Iseenesest on õige hageja viide kostjale, et VÕS § 655 lg 2 tulenevalt ei saa töövõtja nõuda tasu maksmist kui tellija on lepingu üles öelnud töövõtja rikkumise tõttu (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-59-13 p 14).
19.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Hagejal oli sõlmitud töövõtuleping OÜ-ga Metsaklubi, tööde teostamise tähtajaga 30.06.2011. Tööde teostamiseks sõlmis hageja (all)töövõtulepingu kostjaga. Kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu jäi hageja ilma sellest, mida lepingust õigustatult lootis ning tööde teostamiseks tuli need tellida OÜ-lt Annimets (tl 24-26), kuid oluliselt kallima hinnaga so 12 434, 03 eurot (15 542, 54 eurot koos käibemaksuga). Kirjalik leping on sõlmitud 01.10.2011. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu hind oli 8 737, 23 eurot. Lepingu hindade vahe 12 434, 03 – 8 737, 23 eurot = 3 696, 80 eurot. Vastavalt VÕS § 135 lg 1 kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Sama paragrahvi lg 3 järgi § 135 lõigetes 1 ja 2 sätestatu ei välista ega piira hinnavahet ületava kahju hüvitamise nõude esitamise õigust.
20.Asendustehing on tehing, mis on tehtud mõistliku aja jooksul pärast taganemist mõistlikul viisil ja millega saavutati sama eesmärk, mida peeti silmas lepingus, millest taganeti. Kohus märgib, et selleks, et asendustehing oleks tehtud mõistlikul viisil, peab see olema tehtud esialgse lepinguga võimalikult samaväärsetel tingimustel, mida antud asjaoludel on võimalik saavutada. Kohus lisab, et tingimused ei pea olema taganetud lepinguga identsed, kuid oluline on, et see oleks tehtud esialgse lepingu asendamiseks. Hageja on asendustehingut tõendanud OÜ Daimon Baltic ja OÜ Annimets vahel sõlmitud raieteenuste lepingu ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis sai kirjaliku vormi 01.10.2011, kuigi tööd anti üle 30.08.2011. Hageja esindaja selgituse kohaselt on 01.10.2011 kirjalikult vormistatud akt ja leping kirjalik formuleering ehk kinnitus sama lepingupoolte varasemale suulisele kokkuleppele, mille alusel kiirkorras tööd teostati. 01.10.2011 vormistati töömahud dokumendile, samuti kinnitati poolte vahelised tasukokkulepped. Hageja märgib, et sisuliselt on tegemist kinnituskirjaga VÕS § 32 tähenduses (tl 100). Tööd hõlmasid neidsamu
kinnistuid kus pidi tööd teostama kostja ja samas mahus. Kostja eeltoodut millegagi ümber lükanud ei ole. Kohus möönab, et lepingu hind on oluliselt kõrgem kui hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingus, kuid hageja esindaja selgitas eeltoodut sellega, et kõrgema hinna võis tingida tavapäratult lühike töö tähtaeg. Kostja on kirjalikus vastuses seadnud kahtluse alla OÜ Daimon Baltic ja OÜ Annimets tehingu seose pooltevehalise lepingu ja selle lõppemisega, kuid kostja sellekohased kahtlused / väited on paljasõnalised ning tõendamata. Kohus märgib siinkohal, et isegi kui VÕS § 135 lg 1 ei tuleks kohaldamisele, saaks hageja nõuda kahju kas § 135 lg 2 või kahju hüvitamise üldsätete järgi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumiseks on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks OÜ Daimon Baltic ja OÜ Annimets vahel sõlmitud lepingu hinna 12 434, 03 eurot ja poolte vahel sõlmitud lepingu hinna 8 737, 23 euro vahe: so 12 434, 03 – 8 737, 23 eurot = 3 696, 80 eurot.
21.Lisaks võimaldab VÕS § 135 lg 3 hinnavahet ületava kahju hüvitamise nõude esitamist, sealhulgas näiteks leppetrahvide hüvitamist. Hageja kohustus on siinkohal leppetrahvi nõuet ja suurust tõendada. Hagejal oli sõlmitud töövõtuleping nr 010111 Metsaklubi OÜ-ga Rakvere –Kiisa 330KW õhuliini L506 liinikoridori hoolduseks so töö suhtes, mille suhtes oli hagejal sõlmitud töövõtuleping kostjaga (kui ühe alltöövõtjaga). Lepingu nr 010111 p 4.1 kohaselt oli tööde valmimise tähtaeg 30.06.2011 ning p 4.2 tulenevalt peab hageja (töövõtjana) tasuma OÜ-le Metsklubi leppetrahvi 0,1% lepingujärgse tasu summast iga viivitatud päeva eest. Lepingu p 5.1 oli kokkulepitud tasu 54 325 eurot, millest 0,1% leppetrahvi suurus on 54, 33 eurot. Hageja sai lepingus 010111 tellijale tööd üle anda käesolevas tsiviilasjas kostja tegevuse (tööde tegemata jätmise) tõttu 31.08.2011, jäädes viivitusse 62 päevaga. 62 päeva eest tuleb leppetrahvi tasuda 62 x 54, 33 = 3 368, 46 eurot. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Hageja tõendanud, et OÜ Metsaklubi oleks hagejalt leppetrahvi lepingu rikkumise eest nõudnud või hageja seda OÜ-le Metsaklubi tasunud. Hageja esitas kohtule AS Elering töövõtulepingust PVVHO-LIKI-1110-2 täitmisest tuleneva nõude OÜ Metsaklubi vastu, milles nõuab leppetrahvi töödega viivitamise (62 päeva) eest 5 518, 45 eurot + 650 eurot Kätkomaa kinnistuga seoses tekkinud kahjunõue, kokku 6168, 45 eurot (tl 131, 132). Esitatud nõude tasus OÜ Metsaklubi eest eraisik F. H. 18.10.2011 (tl 133). Hageja väitel hüvitas poole sellest nõudest Daimon Baltic OÜ (Arteko A.K. OÜ tööde tegemata jätmise tõttu). Kohus leiab, et maakohtule esitatud Daimon Baltic OÜ kassa väljamineku order nr 14 16.12.2014.a (tl 134) ei tõenda leppetrahvi tasumist hageja poolt (seega hagejal kahju tekkimist). Makse on tehtud üle 3 aasta hiljem ning ei ole kohtu hinnangul mingil viisil
seostatav Arteko A.K. OÜ poolt tööde tegemata jätmisega 07.05.2011 sõlmitud lepingu alusel ja sellest tulenevalt kahju põhjustamisega hagejale. Hageja leppetrahvi nõude VÕS § 135 lg 3 alusel jätab kohus rahuldamata.
22.Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest. Hagi esitamise aja seisuga (29.05.2014) on viivisemäär 8, 25% aastas ehk 0,023% päevas ning päevamäär kujuneb 1, 62 eurot kahjusummalt 7 065, 26 eurot. Hageja taotleb TsMS § 367 kohaselt kostjalt viivise väljamõistmist kindla summana alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Viivist saab nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kahju hüvitamise nõude korral tuleb viivist arvutada VÕS § 113 lg 2 järgi. Vastavalt VÕS § 113 lg 2 kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tulenevalt TsMS 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täimiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hageja esitatud kahju hüvitamise nõue osaliselt so summas 3 696, 80 eurot. Hagi esitamise so 29.05.2014.a seisuga oli VÕS § 113 lg 1 ja § 94 tulenev viivisemäär 8,25% aastas, ehk 0,023% päevas so 0,85 eurot (0,023 x 3 696, 80 : 100) Kohus teeb otsuse 19.05.2015.a. Kostja on viivituses olnud hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 355 päeva. Viivis hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni on 355 x 0,85 = 301, 75 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks vastavalt TsMS § 367 sätestatule 301, 75 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätesattud määras. Menetluskulude jaotus
23.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt.
Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusega.
24.Vastavalt TsMS § 174 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsues kui kulude kindlaksmääramine ei takista otsuse tegemist. Hageja nõudis hagis kostjalt kokku 7 656, 56 euro väljamõistmist, millest põhinõue oli 7 065, 26 eurot ja viivis 591, 30 eurot. Kohus rahuldab hagi kokku 3 998, 55 euro ulatuses, millest kahjuhüvitis on 3 696, 80 eurot ja 301, 75 eurot viivis. Kohus rahuldab hagi ca 52 % ulatuses. Lähtudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust kannab 52 % hageja menetluskuludest kostja Arteko
A.K. OÜ.
Hageja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude hüvitamiseks. Avalduse kohaselt on hageja menetluses kandnud kulu 2 641, 60 eurot, millest 400 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 2 241, 60 eurot õigusabikulu (sh käibemaks). Kohus on seisukohal, et hageja esitatud nimekirjas märgitud õigusabi toimingud on vajalikud ning nendele kulutatud aeg ja õigusabitoimingute tunnihind (ca 100 eurot) mõistlik. Arvestades eespool määratud menetluskulude jaotust, kannab kostja hageja menetluskuludest 52% ehk 1 373, 63 eurot. Kostja on kogu menetluse vältel olnud passiivne, ei ole esitanud menetluskulu nimekirja, mistõttu loeb kohus, et kostja ei ole menetluskulu kandnud. Kostja seaduslik esindaja esitas taotluse asja arutamise uuendamiseks ning tunnistajate ärakuulamiseks 06.05.2015.a so pärast kohtuistungi toimumist (04.05.2015) ja asja sisulise arutamise lõpetamist. Kuna kostja on kogu menetluse vältel olnud passiiivne, ei ole reageerinud kohtunõuetele, kutsetele istungule ilmumiseks, on sisuliselt hoidnud kõrvale ning ilmselgelt igasugused taotlused jätnud õigeaegselt esitamata, jättis kohus kostja taotluse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.