Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

MENETLUSE KÄIK

XXXesitas 28. jaanuaril 2016 Harju Maakohtule avalduse kohtult nõusoleku saamiseks laste pärandvara kasutamiseks nende ülalpidamiseks. Kohus jättis 3. veebruari 2016. a määrusega avalduse käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama avalduses esinevad puudused. XXXesitas parandatud avalduse 9. veebruaril 2016. Avalduse kohaselt on pärandaja XXx (avaldaja abikaasa ja puudutatud isikute ema) surnud 3. septembril 2015. Kohtutäitur Elin Vilippus viis läbi pärandvara inventuuri, mille andmetel on kogu pärandis oleva raha koguväärtus 4506 eurot. Ülejäänud pärandvara koosneb 1⁄2 osast elukohana kasutatavast korterist, suvilast, mittetegutseva osaühingu osakust ja sõiduautost. Raha soovib avaldaja kasutada laste ülalpidamiseks tehtavate igapäevaste kulutuste osaliseks katmiseks vastavalt vajadusele. Kohus võttis 11. veebruaril 2016 avalduse menetlusse ning kohustas Tallinna linnal esitada arvamus esitatud nõude osas. Eestkosteasutus Tallinna linn esitas arvamuse 28. märtsil 2016. Tallinna linna seisukoha järgi võib avaldaja kasutada pärandvara hulka kuuluva raha laste igapäevaseks ülalpidamiseks. Kuivõrd pärandvara ei ole jagatud pärijate vahel, siis eestkosteasutuse arvutuste kohaselt kuulub pangas olevast rahast lastele 1533 eurot 36 senti. Eestkosteasutus on arvamusel, et avaldaja tegutseb laste huvides ning taotletav tehing ei kahjusta kuidagi puudutatud isikute huve.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega ning kohaliku omavalitsuse seisukohaga, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7– 11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Eestkostja on tulenevalt kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama (PKS

2-16-1473 § 183 lg 1). Kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lg 1). Kohtule esitatud avaldusest ja dokumentidest nähtub, et 3. septembril 2015 surnud XXX pärijateks oli abikaasa XXX ja lapsed XXX ja XXX kõik võrdselt 1/3 osas. XXX esitas kohtule avalduse kohtult nõusoleku saamiseks laste pärandvara hulka kuuluva raha kasutamiseks laste ülalpidamiseks. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud. Avaldaja soovib, et pärandvara hulka kuuluvat raha saab kasutada alaealiste laste ülalpidamiseks. Pärandvara nimekirjast nähtub, et pärandvara hulka kuulub sularaha 4600 eurot 10 senti. Pärandvara hulka kuulub raha järgmistel arvelduskontodel: Swedbank AS arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX saldo seisuga 3. september 2015 on 3034 eurot 85 senti; Nordea Bank AB Eesti filiaal arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX saldo seisuga 3. september 2015 on 1 eurot 16 senti; Nordea Bank AB Eesti filiaal arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX saldo seisuga 3. september 2015 on 1564 eurot 9 senti. Kohus leiab, et XXX tuleb anda nõusolek kasutada pärandvara hulka kuuluva raha laste igapäevaseks ülalpidamiseks. Eestkosteasutus on toetanud esitatud avaldust ning leidnud, et avaldaja tegutseb laste huvides ning taotletav tehing ei kahjusta puudutatud isikute huve. Kohtu hinnangul on puudutatud isikute huve arvestav see, et pärandvara hulka kuuluvast rahast kaetakse kulutused nende igapäevaseks ülalpidamiseks. TsMS § 553 lg 1 järgi võib vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. TsMS § 550 lg 1 p 6 järgi lahendatakse hagita perekonnaasjana avaldus nõusoleku andmiseks lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks. TsMS § 553 lg 2 alusel, määrused, millele laps võib määruskaebuse esitada, tuleb talle isiklikult teatavaks teha. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.