Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.02.2025, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-1591
Tsiviilasi
Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali hagi Tartu Linnavalitsuse vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
1991,29 eurot Hageja: Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (registrikood 12970620); Hageja lepinguline esindaja: Martin Petermann; Kostja: Tartu Linnavalitsus (registrikood 75006546). Kostja lepinguline esindaja: Kadri Valdre.
Kohtuistungi aeg
15. jaanuar 2025
Jätta Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali hagi Tartu Linnavalitsuse vastu rahuldamata. Jätta menetluskulud Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Maakohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Apellatsioonkaebuse esitamisel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse ja menetleb asja ringkonnakohtus üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Maakohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Juhul, kui pool sellest hoolimata esitab maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.
Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (edaspidi ka hageja) esitas 29.01.2024 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagiavalduse Tartu Linnavalitsuse (edaspidi ka kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagimaterjalidest nähtuvalt taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 1658,14 eurot kahju hüvitisena 17.09.2022 toimunud kahjujuhtumi eest, milles väidetavalt kukkus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx küljest alla krohvi- või betoontükk, mille tagajärjel sai kahjustada hageja juures kindlustatud sõiduk ning mille remondikulud hageja osaliselt tasus.
Kostja vaidles 25.03.2024 hagivastuses hagile vastu, leides, et kahju tekitamine xxxxxxxxxxxx küljest alla kukkunud tüki tõttu ei ole tõendamist leidnud.
Kohus teavitas 22.10.2024 määrusega, et menetleb asja TsMS § 405 lg 1 alusel lihtsustatud korras lihtmenetluses koos kõnealuses õigusnormis viidatud lihtsustatud menetluspõhimõtetega. Kohus tegi pooltele ettepaneku asja lahendamiseks kompromissiga ja määras läbirääkimiste pidamiseks pooltele tähtaja.
Kuivõrd kostja teatas 29.10.2024, et ei nõustu asja lahendama kompromissiga, siis esitas hageja 04.11.2024 kohtule taotluse kahjustada saanud sõidukit juhtinud A.J-i tunnistajana üle kuulamiseks.
Kohus pidas asjas 15.01.2025 istungi, millel kuulas üle tunnistaja A.J-i. Kohus määras, et teeb asjas otsuse hiljemalt 04.02.2025.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikele 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras (n-ö lihtmenetluses), järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 näeb ette, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Eeltoodust lähtuvalt lahendab kohus käesoleva asja oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas eelkõige õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1059 vastutab ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega on VÕS §-s 1059 sätestatud vastutuse eelduseks vajalik tuvastada, et kahju on tekkinud just konkreetselt ehitiselt selle osade või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu, kusjuures sellise asjaolu tõendamiskoormis on nõude esitanud hagejal.
Hageja väidab, et tema kahjunõude aluseks on asjaolu, et 17.09.2022 sai Tartus asuvalt xxxxxxxxxxxx eraldunud betooni- või krohvitüki allalangemise tõttu kahjustada A.J-i otseses kasutuses olnud sõiduk. Kuivõrd hageja hüvitas kindlustusandjana sõidukile tekkinud kahju ja xxxxxxxxxxxx aluse maa omanik on kostja, siis nõuab hageja kostjalt hageja poolt hüvitatud kahju hüvitamist.
Kohus on seisukohal, et asjas ei ole esitatud piisavalt tõendeid, mille alusel oleks kohtul võimalik üheselt tuvastada, et sõidukikahju tekkis just xxxxxxxxxxxx eraldunud ja sealt sõiduki peale kukkunud sillaosa (betooni- või krohvitüki) tõttu. Kohtul ei ole ühegi hagiavaldusele lisatud dokumentaalse tõendi alusel võimalik tuvastada, et kõnealusele sõidukile tekkis kahju just xxxxxxxxxxxx eraldunud ja allalangenud ehitisosa (betoonivõi krohvitüki) tõttu. Hageja esindaja ei osanud 15.01.2025 istungil öelda, kus ja millal on tehtud hagiavaldusele lisatud fotod sõidukist ja selle kahjustustest, kuid samas kinnitas hageja esindaja, et need fotod ei ole tehtud 17.09.2022 sündmuskohal, vaid alles hiljem remonditöökoja poolt. Ka sõidukiga sõitnud tunnistaja A.J kinnitas 15.01.2025 istungil, et ta ei näinud, mis tema sõidukile peale kukkus. Tunnistaja sõnul käis xxxxxxxxxxxx alt läbi sõites vastu autot mingi „pauk“ või „müts“, misjärel oli tema sõiduki klaasile tekkinud mõra, kuid ta ei peatanud autot, vaid sõitis sellega edasi spordivõistlusele. Alles ca poolteist tundi hiljem samast kohast tagasi sõites peatas ta auto ja väitis, et silmas xxxxxxxxxxxx all maas kivitükke, arvates, et need võisid tabada tema autot. Tunnistaja sõnul tegi ta nendest kivitükkidest ka foto, kuid väitis istungil, et on selle foto ära kustutanud. Seega võttes arvesse, et asjas ei ole esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et sõiduk sai kahjustada just xxxxxxxxxxxx eraldunud ja allalangenud ehitisosade tõttu, ja ka tunnistaja ütlustega ei leidnud selline asjaolu tõendamist, siis ei ole täidetud VÕS §-s 1059 sätestatud ehitisealuse maa omaniku vastutuse eeldused. Ehkki sillaosa(de) eraldumine on üks võimalikest variantidest, mille tõttu A.J-i kasutuses olnud sõiduk võis kahjustada saada, ei ole see tõenditega tõendamist leidnud. Seetõttu ei saa välistada, et kahjustus võis tekkida ka mõnel muul põhjusel (nt eessõitva sõiduki mõjul lennanud kivitüki tõttu või sillal olnud isiku(te) poolt alla visatud esemete tõttu vms). Ka asjaolu, et A.J ei peatanud koheselt pärast kahjustuse tekkimist sõidukit ega fikseerinud fotodega sündmusejärgset olukorda, samuti et A.J ei pidanud vajalikuks saata pärast sündmuskohale naasmist väidetavalt tehtud fotot kivitükkidest kostjale, kui kostja oli 18.10.2022 kirjaga keeldunud hüvitamast A.J-i poolt esitatud kahjunõuet, tekitavad kohtus kahtlusi selles, kas A.J-i sõidukile tekkinud kahjustused on ikka põhjustatud xxxxxxxxxxxx eraldunud ja allalangenud ehitisosade tõttu.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.