Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2016.a ,Tartu kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-15949
Tsiviilasi
M.A. hagi A.P. vastu isaduse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja M.A. (isikukood XXXX, elukoht: XXXX), esindajad laps M.P. (isikukood: XXXX); Kostja A.P. (isikukood XXXX, elukoht XXXX); Kohtuistungi aeg
toimumise 11. jaanuar 2016.a sekretär Mairit Sarapson ́i juuresolekul
M.A. esitas Tartu Maakohtule hagi A.P. vastu isaduse vaidlustamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja 2007 aastal abielus A.P.. Elati eraldi ja poja M.P. sünniakti, mis on välja antud XX.XX.XXX.a märgiti isaks emaga abielus olev isik A.P.. XX.XX.XXXX.a lahutati hageja ja kostja abielu. Hageja palub kohtul tuvastada, et M.P. ei põlvne A.P..
PKS § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 p 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus. PKS 91 lg 1 kohaselt isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 95 esimese lause kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Perekonnaseaduse (PKS) § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Kohtuistungil avaldas hageja, et ta oli kostjaga abielus. Elati juba lahus ja ta polnud päris kindel, et kostja ei ole lapse isa. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 12.03.2013.a DNA analüüsi uuringuakti nr 13T-GL0020 (tl 3-4) kohaselt on M.A. M.P. bioloogiline isa. Eeltoodust nähtub, et M.P. ei põlvne A.P. ning esitatud hagi kuulub rahuldamisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.