Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.01.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-61273
Tsiviilasi
RR hagi ELP vastu elatise vähendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.05.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
804,33 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RR apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellatsioonimenetluses (isikukood XXXXXXXXXX)
apellant):
RR
Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): ELP (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.05.2015 otsus väljamõistetud elatusraha suuruse osas ja teha uus otsus, millega vähendada tsiviilasjas nr 2-12-9513 Harju Maakohtu 26.04.2013 otsusega hagejalt väljamõistetud igakuise elatusraha suurust alates hagi esitamisest 80 euroni kalendrikuus.
2.Välja mõista RR-lt igakuiselt elatusraha 80 eurot ELP kasuks alates 21.11.2014 kuni ELP poolt kutseõppeasutuses hariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Hagi asjaolud ja nõue
1.RR (hageja) esitas 21.11.2014 ELP (kostja) vastu hagi, milles palus vabastada end alates hagi esitamisest elatise maksmise kohustusest ja kustutada tekkinud elatisevõlg. 22.12.2014 täpsustas hageja nõuet ja palus vähendada Harju Maakohtu 26.04.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-9513 välja mõistetud elatise suurust alates hagi esitamisest. 13.01.2015 täpsustuse järgi palus hageja vähendada elatist alates hagi esitamisest viie euroni kuus.
2.Hageja väitel mõistis Harju Maakohus 26.04.2013 otsusega temalt kostja ülalpidamiseks alates 07.03.2011 kuni kostja täisealiseks saamiseni või täisealiseks saamise järel õpingute jätkamise korral õpingute ajaks, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni, välja miinimumelatise. Kuna hageja on vanaduspensionär, on ta võimalust mööda elatist tasunud, kuid sellest hoolimata on tekkinud elatisevõlg, sest pensionist ei piisa enda ja tütre kohaseks ülalpidamiseks. Hageja pension on 338 eurot 74 senti kuus, millest ta saab pärast kohtutäituri maha arvatud elatisevõlga kätte 225 eurot 94 senti. Sellest ei piisa hageja enda vajaduste rahuldamiseks, sest vahepeal on ta tervis halvenenud ja kulutused ravimitele suurenenud. Oma vajaduste rahuldamiseks saab hageja ravikulude katteks raha pojalt ja laenab vendadelt. Hageja ei suuda tasuda väljamõistetud määras elatist. Asjas tuleks selgitada välja kostja ema varaline seisund, mis peaks olema parem. Kostjate vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
4.Kostja õpib alates 1. septembrist 2013 XXX. Hageja on andnud kostjale ülalpidamist ebaregulaarselt. Hageja on andnud teadlikult oma vara üle teistele pereliikmetele, et kostjal ei oleks võimalik sellest osa saada. Inimese vanus, töövõimetus ega ka haigus ei vabasta lapse ülalpidamise kohustusest. Hagejal ei ole teisi ülalpeetavaid lapsi. Kostja vajadused on 588 eurot kuus. Seega rahuldab ema ka praegu suurema osa kostja vajadustest oma vajaduste arvel. Ema töötab kahel kohal ja tema brutosissetulek on ca 800 eurot kuus. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 11.05.2015 otsusega hagi osaliselt, vähendas hagejalt väljamõistetud elatist ja mõistis hagejalt alates hagi esitamisest kostja kasuks kutseõppeasutuses hariduse omandamise ajaks, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, välja elatise 169 eurot 37 senti kuus. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab hageja nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 ja § 459 lg 1 järgi koosmõjus perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-ga 2 elatise suuruse muutmist. PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära saab kohaldada ka täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes. Seadusega ettenähtud miinimumelatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste kohta tehtud uurimuse tulemusele, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvi saada piisavalt ülalpidamist ka siis, kui vanemad elavad lahus. Seetõttu ei ole kostjal vaja oma
vajaduste suurust ja kulusid kohtule tõendada, sest eelmise kohtulahendiga mõisteti hagejalt kostja kasuks välja miinimumelatis.
7.Hageja soovib väljamõistetud elatist vähendada, sest tema igakuine sissetulek ei võimalda tal lapsele miinimumelatist maksta. Hageja sissetulekuks on vanaduspension 338 eurot 74 senti kuus, elamiseks koos toiduga kulub aga 357 eurot ja ravimitele 132 eurot 79 senti. Hagejale ei kuulu kinnisvara, ta ei ole ettevõtja ning talle ei kuulu sõidukeid. Hagejal on arvelduskonto Danske Bank AS-is, mille saldo oli 21.04 2015 seisuga 84 eurot ja 8 senti, Swedbank AS-is, mille saldo oli 29.04.2015 seisuga 1 euro ja 69 senti, ja SEB Pank AS-is, mille saldo oli 04.052015 seisuga 21 senti. Maksu- ja Tolliameti andmetel deklareeris hageja 2014. a-l sissetulekuna 4009 eurot ja 62 senti.
8.Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kuna hageja on 72-aastane vanaduspensionär, kes põeb kroonilisi haigusi ja kelle võimalus saada sissetulekut on piiratud ning kes on sattunud elatisvõla sundtäitmise tõttu raskesse majanduslikku olukorda, ei ole ta oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Seega tuleb hagejal PKS § 102 lg 2 kohaselt kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, s.o 338 eurot ja 74 senti / 2 = 169 eurot ja 37 senti ülalpeetava isiku kohta.
9.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejal ka täisealine poeg, kes kohustub juhul, kui hageja on majanduslikult raskes seisus, täitma PKS § 97 p 3 ja PKS § 105 lg 1 kohaselt oma isa ülalpidamise kohustust.
10.Kostja ema sissetuleku suuruseks on brutopalk XXX 152 eurot kuus, XXX 120 eurot kuus ja XXX 756 eurot kuus. Kuna kostja ema sissetuleku suurus ületab kostja isa sissetuleku suuruse, suudab kostja ema lisaks lapse ülalpidamise kohustusest oma osa täitmisele katta ka lapse isa tasutava elatisemakse suuruse miinimummärast iga kuu puudjääva osa. Seetõttu tuleb vähendada väljamõistetut elatist 177 eurolt ja 50 sendilt kuus 169 eurole ja 37 sendile kuus. Apellatsioonkaebus
11.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja määrata elatise suuruseks alates hagiavalduse esitamisest 80 eurot kuus.
12.Kohus oleks pidanud arvestama PKS § 102 lg 2 kolmandas lauses toodud võimalusega, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik ega õiglane hageja ühe kuu pensionisumma jagada pooleks ja määrata 169,37 eurot kostjale igakuiseks elatiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Edasine menetluskäik
14.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 25.05.2015 määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
15.Riigikohus rahuldas 19.10.2015 määrusega hageja määruskaebuse, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2015 määruse ja saatis asja ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
16.27.10.2015 määrusega võttis ringkonnakohus hageja määruskaebuse menetlusse
Ringkonnakohtu põhjendused
17.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu väljamõistetud elatusraha suuruse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendab Harju Maakohtu 26.04.2013 otsusega hagejalt väljamõistetud igakuise elatusraha suurust 80 euroni kalendrikuus alates 21.11.2014 kuni ELP poolt kutseõppeasutuses hariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
18.Riigikohus on käesolevas asjas asunud seisukohale, et PKS § 101 lg 1, mille järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kohaldub üksnes alaealiste laste suhtes. Seega täisealiseks saanud lapse ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest. Asja lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ringkonnakohus võttis asja juurde kostja poolt ringkonnakohtule esitatud tõendid, millega kostja tõendas oma igakuiste vajaduste suurust, milleks on kokku 588 eurot kuus. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse osas. Kostja katab oma vajadused hagejalt saadava elatise ja emalt saadava ülalpidamise arvelt. Kostja ema igakuine sissetulek on 1028 eurot.
19.Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. PKS § 102 lg-st 1 tuleneb, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
20.Seega asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei vabane PKS § 102 lg 2 järgi ülalpidamiskohustusest varalise seisundi tõttu ja peab oma vajadusi piirama ning kostjat endaga ühetaoliselt ülal pidama.
21.Hageja ainsaks sissetulekuks on pension 338 eurot, millest ta saab pärast kohtutäituri maha arvatud elatisevõlga kätte 225 eurot. Hageja on 72-aastane vanaduspensionär, kes põeb kroonilisi haigusi ja kelle võimalus saada sissetulekut on piiratud ning kes on sattunud elatisvõla sundtäitmise tõttu raskesse majanduslikku olukorda. Seega ei ole hageja oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma kostjale ülalpidamist kostja emaga võrdsel määral. Kostja ema sissetulek on oluliselt suurem ja võimaldab katta kostja vajadusi.
22.Kostja on apellatsioonkaebuses palunud määrata elatise suuruseks 80 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ja leiab, et hagea ei ole võimeline maksma elatist üle 80 euro kuus kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1).
23.Hageja on palunud apellatsioonkaebuses jätta menetluskulud poolte endi kanda, mis on ka asjaolusid arvestades õiglane. Seega jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar
Tiit Kollom
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.