Tsiviilasi nr 2-15-18788
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Määruse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2015. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-18788
Tsiviilasi
R.L. hagi S.L. vastu ülalpidamise saamiseks.
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine hageja poolt hagi tagasivõtmisega ja menetluskulude jaotus.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlus
-
hageja R.L. (isikukood: XXXX, elukoht: XXXX); kostja S.L. (isikukood: XXXX, elukoht: XXXX).
Kirjalik menetlus
R.L. esitas Tartu Maakohtule 14.12.2015. a hagiavalduse S.L. vastu, milles soovib elamisõiguse määramist oma pojale kuuluvas tühjas korteris XXXX. Hagiavalduse kohaselt elas hageja alates 2000 aastas XXXX kostjale kuuluval kinnisasjal. 2015 aastal müüs kostja kinnisasja lubades hagejale oksjonilt osta 1000 euro eest XXX valda korteri, kuid andis hagejale hoopis müügist 1000 eurot. Kostja jättis hageja sisuliselt kodutuks. 21.10.2015. a esitas hageja kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks, sest ei soovi kohtumenetlust ja saab oma olukorra suhtes ise hakkama.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lõike 1 kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
Hageja on kohtule esitanud avalduse hagi tagasivõtmiseks. Seega võtab kohus R.L. avalduse hagi tagasivõtmiseks vastu ja jätab TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel R.L. hagi S.L. vastu ülalpidamise saamiseks läbi vaatamata. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kohus selgitab hagejale, kui hageja ei ole ennast võimeline ülalpidama on tal õigus esitada hagi PKS § 96 sätestatud ülalpidamiskohustuslaste vastu elatise saamiseks. Samuti märgib kohus, et kui hageja on teinud kostja kinnisasjale kulutusi on hagejal õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul kui hagejal puuduvad hagiavalduse koostamiseks vajalikud teadmised või oskused on hagejal võimalus pöörduda juristi poole õigusabi saamiseks. Kui hagejal puuduvad rahalised vahendid advokaadi poole pöördumiseks on hagejal võimalus taotleda kohtult riigi õigusabi advokaadi saamiseks. Riigi õigusabiga seonduv info on leitav veebilehelt www.advokatuur.ee.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1,2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Arvestades asjaolu, et hageja on avalduse tagasi võtnud eelmenetluses, ei ole kohtul alust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.