2-15-11006/15 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

õigusabi kulu. Tasumisega viivitamise korral tuleb AK-l tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse vähendamise eelduseks on TsMS § 459 lg 1 pdes 1 ja 2 sätestatud asjaolud. Kuna pooled ei väitnud, et kostja ülalpidamiskulud oleks muutunud võrreldes ajaga kui pooled elatise maksmise kokkuleppe sõlmisid ning et esineksid alused vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsusest kõrvalekaldumiseks, asus kohus seisukohale, et kostja ülalpidamiskulud kuus moodustavad 400 eurot, sest kompromissilepingus oli kostja nõus maksma hagejale elatist 200 eurot kuus. Kuna pooled ei vaielnud kostja ülalpidamiskulude suuruse ja põhjendatuse üle, puudus vajadus analüüsida kostja ülalpidamiskulude suurust. Pealegi on see üksnes 10 euro võrra suurem kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatust. Tõendatud oli, et hageja elukaaslase rasedusest ei olnud ei hageja ega tema elukaaslane teadlikud 2014 juunis ning mõlemad hageja ja tema elukaaslase lapsed sündisid enneaegsetena. Samuti oli tõendatud, et tulenevalt laste enneaegsusest oli neid vaja ravida pärast haiglaravi ka kodus ning ambulatoorselt, külastada arste ja osta ravimeid. Haiglaarvete esitamist hagejale ja tema elukaaslasele tõendasid arved, millest nähtus, et hageja perel oli seoses poja DV enneaegse sünniga kulusid kokku perioodil 23.10.2014-28.04.2015 914 eurot 40 senti, millest enamuse ehk 621 eurot 60 senti moodustas tasu keisrilõike eest, mis oli ühekordne kulu. Tõendeid kogumis hinnates moodustasid DV erakorralised ravikulud kuus 32,10-76,20 eurot. Hageja oma väidet suurenenud transpordikuludest, sidekuludest ja söögikuludest seoses kolmanda lapse enneaegsusega ei tõendanud. Kindlasti on hagejal seoses kolmanda lapse sünniga tavapärased kulud, mis võivad ulatuda 75 euro 50 sendini kuus. Hageja pere eluasemekulud suurenesid, mida tõendasid teade üüri suurendamisest hageja pere endises eluruumis ja üürileping. Samas tuleb üüri ja muude eluruumi kasutamise teenuste eest tasu maksta nii hagejal kui tema elukaaslasel. Hageja pere elamistingimuste parendamise ja selle eest suurema tasu maksmise arvel ei olnud põhjendatud kostja ülalpidamiseks makstavat elatist vähendada. Hageja ei tõendanud, et tema keskmine palk kuus vähenes võrreldes kompromissi sõlmise ajal olnud palgaga 699 eurot 75 senti. Hageja palgalehed kinnitasid vaid, et tema töötasu oli sel aastal keskmiselt 1615 eurot 59 senti kuus. Seega puudus alus vähendada hageja kohustust maksta kostja ülalpidamiseks elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Arvestades asjaoluga, et hageja sissetulek on ca 1615 eurot 59 senti kuus ning vastavalt PKS § 102 lg 2 teises lauses märgitule peab vanem, kellel puuduvad piisavad vahendid oma lapsele ülalpidamist maksta, kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, puudus alus vähendada hagejalt kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust, sest hageja sissetuleku jagamisel tema ja tema kolme alaealise lapse vahel on ta igal juhul suuteline maksma elatist kostja ülalpidamiseks 200 eurot kuus. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäid hageja menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna kostjale anti riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid, tuli hagejalt kostja esindaja kulud välja mõista riigi tuludesse (TsMS § 179 lg 1). Apellatsioonkaebus

5.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata. Tsiviilasi tuleb saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kuna esimese astme kohus on tõlgendanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, rikkumisi ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 korras. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Nõuded otsuse põhjendusele sisalduvad TsMS § 442 lg-s 8, mille lausete 1 – 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Osundatud sätetest järeldub, et kohtuotsuses tuleb hagi lahendamise eeldusena poolte esitatud väidete ja nende tõendamiseks esitatud tõendite hindamise alusel tuvastada vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogum, mille nõudenormi koosseisu elementidele vastavuse hindamise tulemusena on võimalik teha järeldusi hagi rahuldamise võimalikkuse kohta. Maakohtu vaidlustatud otsus neile nõuetele ei vasta, sest otsuses ei ole tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis võiksid anda piisavat alust järeldusele hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise võimalikkuse kohta. Maakohtu otsuses tuvastatud asjaolud ei ole asja lahendamiseks piisavad. TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Niisuguseks rikkumiseks peab ringkonnakohus maakohtu poolt eelmenetluse ülesannete ebapiisavat täitmist (TsMS § 392 lg 1) ja kohtu selgitamiskohustuse täitmata jätmist (TsMS § 351 lg 1). Hageja esitas hagi kohtumäärusega kinnitatud kompromissis summaliselt kokkulepitud elatise vähendamiseks, kuna vahepeal on hageja majanduslik olukord halvenenud ja hageja perre on sündinud kolmas laps. Vaidluse all ei ole, et kostja on hageja laps, kes elab koos oma seaduslikuks esindajaks oleva emaga, ning et kostja ülalpidamiseks on hagejalt elatis välja mõistetud Harju Maakohtu 13.06.2014 määruses tsiviilasjas nr 2-14-51526 sõlmitud kompromissiga (tl 11-12). Kompromissi kohaselt tasub hageja kostjale elatisevõlgnevust 36 kuu jooksul igakuiselt 45 eurot 69 senti lisaks kuu esimesele maksele, s.o 100 eurole, 15.kuupäevaks. Igakuine teine makse alates maist 2014 on 100 eurot 30.kuupäevaks. Kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast on suurem kui 200 eurot, siis maksab hageja elatist vastavalt PKS-ga kehtestatud miinimummäärale. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12). Kuivõrd maakohus jättis hagi rahuldamata, pidi ta tuvastama faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks hagejalt 13.06.2014 kohtuliku kompromissiga elatise väljamõistmiseks, on oluliselt muutunud, aga samuti, et muutus on tekkinud pärast seda, kui hageja elatiseasjas, millega elatise kehtiv suurus kindlaks määrati, oleks saanud vastuväiteid esitada. Nende asjaolude tuvastamine eeldas elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolude ja vaidlusaluses asjas hagi aluseks olevate asjaolude võrdlust ja nende asjaolude muutumise ulatuse ning ajahetke tuvastamist. Vaidlustatud otsus taolist asjaolude võrdlust ei sisalda. Kuna 13.06.2014 kompromiss tsiviilasjas nr 2-14-51526 elatise väljamõistmisel aluse andnud asjaolude tuvastamist ei sisalda, siis tuli maakohtul poolte poolt esitatud faktiväidete ja nende tõendamiseks esitatud tõendite alusel osundatud asjaolud vaidlusaluses asjas tuvastada. Seda maakohus ei teinud ega juhtinud ka poolte tähelepanu vajadusele tõendada asjaolud, mis kompromissiga elatise väljamõistmiseks aluse andsid. Seega jättis maakohus täitmata ka eelmenetluse ülesanded, mis kohustavad kohut mh välja selgitama menetlusosaliste faktilisi väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendeid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4). Maakohus on elatise suuruse vähendamiseks esitatud hagi rahuldamata jätmist põhjendades märkinud otsuses seoses hageja varalise olukorraga üksnes, et hageja ei ole tõendanud, et tema keskmine palk kuus vähenes võrreldes kompromissi sõlmise ajal olnud palgaga 699 eurot 75 senti. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks juhtinud hageja tähelepanu sellele, et ei loe hageja käesoleva aasta palgatõendeid piisavaks hageja töötasu muutumise tuvastamisel. Ringkonnakohus leiab, et selliselt ei olnud järgitud kohtu selgitamiskohustust. Samuti asus maakohus seisukohale, et hageja ei ole oma väidet suurenenud transpordikuludest, sidekuludest ja söögikuludest seoses kolmanda lapse enneaegsusega tõendanud. Lapse ülalpidamisasjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma (Riigikohtu 8.04.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-09, p 11). Praegusel juhul ei ole maakohus oma selgitamiskohustust täitnud. Maakohtu järeldus, et hageja kolmanda lapse tavapärased kulud võivad ulatuda 75 euro 50 sendini, võib olla õige, kuid seda ei ole järelduse üldsõnalisuse tõttu võimalik kontrollida. Otsusest ei nähtu, milliseid kulutusi on kohus silmas pidanud. PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt tuleb hageja varalise seisundi hindamisel arvestada asjaoluga, et hagejal on kaks teist last, kes elatise väljamõistmisel võivad osutuda varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejalt elatist saav