2-15-7897
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-15-7897
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.oktoober 2015, Jõhvi, kell 16.00
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
A. G., G. G. ja I. G. hagi R. M.i ja A. G. nõudes.
vastu elatise
Hagihind 5265 eurot Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad:
A. G. (IK xxxxxxxxxxx G. G. (ik xxxxxxxxxxx) I. G. (IK xxxxxxxxxxx)
Hagejate seaduslik esindaja:
A. I. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx)
Kostjad:
R. M. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) A. G. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)
Edasikaebamise kord
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
A. G., G. G. ja I. G. seaduslik esindaja A. I. esitas 25.05.2015 Viru Maakohtule hagi R. M. ja A. G. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Viru Maakohtu 23.12.2013 kohtuotsusega hagejate isalt E. G.lt välja mõistetud elatis iga hageja kasuks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vaatamata kohtuotsusele ei täida E. G. oma kohustusi elatisraha maksmisel. Ta saab miinimumpalka, ülejäänud palgaosa makstakse arvatavasti töökaaslase nimele, kes annab teenitud palgaraha sularahas E. G.le üle. Vaatamata täitemenetlusele laekub kohtutäituri kaudu ainult pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Jõhvi kohtutäitur Risto Küti 20.05.2015 tõendi järgi on elatise võlgnevus 7741,89 eurot. Kostjad on E. G. vanemad. Lapse seaduslik esindaja on seisukohal, et antud juhul on õigustatud nõude esitamine laste isapoolsete vanemate vastu, kuna laste isa ülalpidamiskohustust ei täida ning ülalpidamist laste isalt ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades elatist saada või on see ülemäära keeruline. Laste seaduslik esindaja leiab, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista elatis hagejate kasuks igakuise elatusrahana pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
Kostjad esitasid hagile vastused, milles nad hagi ei tunnista. Kostjad saavad mõlemad töövõimetuspensioni. R. M. töötas osaliselt ja saab 150 eurot. Kostjad leiavad, et hagi rahuldamiseks nendelt viimase sissetuleku äravõtmine ei ole õiguskohane. Kostjad soovivad laste suhtes DNA läbiviimist, kuna neil on kahtlus laste põlvemise suhtes. KOHTUISTUNG 05.oktoober 2015 Kohtuistungil hagejate esindaja toetas hagi, selgitades, et ta kasvatab üksi kolme last. Detsembris kanti tema arveldusarvele 444 eurot, möödunud kuul 80 eurot. Kostjatel on varjatud tulu, nende arveldusarvetele laekub iga kuu raha. Kostjate sissetulek tuleb jagada neljaks (kostja ja kolm last). Kostja R. M. hagi õigeks ei võtnud, selgitades, et ta on arvel tööbörsil. Ta saab töövõimetuspensioni 79 eurot ning vajab ise toetust. Nad peavad ka maksma korteri eest, sööma ja end ülal pidama. Tööbörsilt ta raha ei saa. Kostja A. G. hagiga ei nõustu, selgitades, et tema sissetulekuks on ainult töövõimetuspension. Vahel ta aitab oma venda ja teenib mõned kopikad, et elada.
Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastustega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hagejad paluvad asenduskohustusena kostjatelt solidaarselt välja mõista elatise seadusega sätestatud miinimummääras, so 195 eurot ühe lapse kohta kuus. Asja materjalidest tuleneb, et 23. detsembri 2013.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-53657 mõisteti E. G.lt A. G., G. G. ja I. G. kasuks välja elatis alates 13. novembrist 2013. kuni laste täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 160 eurot igale lapsele, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Jõhvi kohtutäitur Risto Kütti tõendi kohaselt on E. G. elatise võlg hagejatele seisuga 01.05.2015. a 7741,89 eurot. R. M. ja A. G. on E. G. vanemad ja hagejate vanavanemad (t8-10, 15) . Kuigi kostjad leiavad, et nad ei ole hagejate vanavanemad ning taotlevad põlvnemise kindlakstegemiseks DNA ekspertiisi läbiviimist, puudub kostjatel vanavanematena õigus isadust vaidlustada. E. G. hagejate põlvnemist temast seaduses sätestatud korras vaidlustanud ei ole. Kehtiva PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. PKS § 106 lg 1 järgi tekib asenduskohustus eelkõige siis, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane on oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest vabastatud. Kuna antud juhul vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustusest PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane, ei saa ka vanavanematel tekkida PKS § 106 lg 1 järgset kohustust pidada vanema asemel ise lapsi ülal, kui vanemal ei ole laste ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. PkS § 106 lg 2 sätestab, et kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Riigikohus on 19.10.2011. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 asunud seisukohale, et PkS § 106 lg 2 esimese lause mõtteks on tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) ülalpidamine ka juhul, kui ülalpidamist esimeses järjekorras andma kohustatud isik (vanem) ei ole ülalpidamiskohustusest oma varalise seisundi tõttu vabanenud, kuid temalt ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades ülalpidamist saada või on ülemäära keeruline temalt sel viisil ülalpidamist saada. Vanavanemal tekib selle sätte järgi asenduskohustus ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Käesolevas asjas on hagejad tuginenud sellele, et nende isalt on elatis kohtuotsusega välja mõistetud, kuid kohtutäituri tõendi kohaselt on elatise võlg seisuga 01.05.2015. a 7741,89 eurot. Laste isal vara, millele sissenõuet pöörata, puudub. Antud asjas on tõendamist leinud, et elatise nõuete täitmine toimub täitemenetluses, kuid elatis hagejate ülalpidamiseks laekub osaliselt (hagivalduse kohaselt igakuiselt 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast), st täitemenetlus ei ole osaliselt viinud soovitud
tulemuseni. Seega tuleb PKS § 106 lg 2 alusel elatisehagi lahendamisel arvestada ka sellega, et vähemalt 1⁄2 osas Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast on vanem oma ülalpidamiskohustust täitnud ning selles ulatuses kostjatel asenduskohustus puudub. Vanavanem vabaneb asenduskohustusena ülalpidamiskohustusest niivõrd, kuivõrd tema varaline seisund ei võimalda tal PkS § 102 lg 1 mõttes lapselapsele ülalpidamist anda. PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist. Kostjad on oma kirjalikes vastustes ja kohtuistungil antud seletustes tuginenud asjaolule, et nad ei ole võimelised lastelastele elatist andma, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist. Kostja R. M. on oma vastuses märkinud, et tema sissetulekuks on töövõimetuspension ning töötasu 150 eurot. Kohtuistungil antud selgituse kohaselt on kostja käesoleval ajal töötukassas arvel töötuna. Kostja A. G. on oma kirjalikus vastuses märkinud, et tema sissetulekuks on töövõimetuspension. Toimikus kirjalikest materjalidest (tl 23-24, 32-33) nähtub, et A. G. ja R. M. on osaliselt töövõimetud. A. G. töövõime kaotuse protsent on 40 % ning R. M.i töövõime kaotuse protsent on 50%. Maksuameti andmetel (tl 49) on R. M.i sissetulek ajavahemikus 01.09.2014 kuni 31.08.2015 olnud 917,38 eurot, so kuus keskmiselt 76,45 eurot. A. G. sissetulek ajavahemikus 01.09.2014 kuni 31.08.2015 on olnud 1012,26 eurot, so kuus keskmiselt 84,35 eurot (tl 51). Kostjale R. M.le kuulub korteriomand XXX, üldpinnaga 55,80 m2 (registriosa xxxxxxxx), mida kostjad kasutavad oma elukohana. Kostjale A. G.le kuuluvad sõiduautod Ford Fiesta, ehitusaasta 1988. a ning Audi 80, ehitusaasta 1991, mis on ilmselt väheväärtuslikud. Samuti on registris nimetatud sõidukitele kohtutäiturite poolt seatud võõrandamise keelumärked. Kuigi kostjad ei ole tõendeid ega arvestusi oma kulude kohta esitanud, on kostjate poolt töövõimetuspensionina saadavad summad niivõrd väikesed, et puudub kahtlus selles, et hagejatele mingiski osas ülalpidamise andmisega saab kahjustatud kostjate enda ülalpidamine. Kuigi kostja R. M.i arvelduskontole on tehtud korduvalt sularaha sissemakseid, nähtub konto väljavõttest (tl 28-29), et nimetatud laekumiste ulatuses on tehtud kohtutäitur Risto Küttile E. G. eest ülekandeid täteasjas nr 072/20014/156, milles sissenõudjateks on hagejad. Kohus, hinnanud PKS § 102 lg 1 alusel kostjate majanduslikku olukorda, leiab, et kostjatel puuvad rahalised vahendid, millest elatist maksta. PKS § 105 lg 3 tulenevalt, mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega ei saaks kostjate vastu solidaarnõuet esitada. Kohus, hinnates kõiki asjaolusid kogumis, tuvastas, et puuduvad PKS § 105 lg 3, § 106 lg 2 tulenevad alused hagi rahuldamiseks ja kostjatelt elatise väljamõistmiseks.
Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.
Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostjad vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus arvestab ajaoluga, et hagejateks käesolevas menetluses on alaealine lapsed, kellel puuduvad sissetulekud ning kelle jaoks oleks kostjate menetluskulude kandmine ebamõistlikult koormav. Samadel põhjendustel ei jäta kohus kostjate menetluskulusid hageja seadusliku esindaja kanda. TsMS § 162 lg 4 tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 164 lg 1, § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.