nende Heleen Jääger Osaühingu Barliman hagi Kohtla-Järve
Kohtuasi
linna vastu kahju hüvitamiseks 33 074,40 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Hageja
Osaühing Barliman (registrikood 11219380), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja Kohtla-Järve linn (registrikood 75001017), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu Barliman hagi.
2.Mõista Kohtla-Järve linnalt (registrikood 75001017) Osaühingu Barliman (registrikood 11219380) kasuks välja kahjuhüvitis 33 074,40 eurot.
3.Jätta menetluskulud Kohtla-Järve linna kanda.
4.Välja mõista Kohtla-Järve linnalt Osaühingu Barliman kasuks menetluskulud 4685 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4685 eurot) tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 ja § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
2-23-15476 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.Osaühing Barliman (hageja) esitas 01.11.2023 Viru Maakohtule Kohtla-Järve linna (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 33 074,40 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale XXX külas asuv kinnisasi (registriosa nr XXX). Kinnisasjal asuvas hoones toimus 27.09.2022 tulekahju, milles hävines täielikult hoone katus. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tuvastas, et hoone pani põlema tol ajal 13-aastane alaealine A S . PPA tuvastas A S tegudes karistusseadustiku (KarS) §-s 203 sätestatud kuriteokoosseisu tunnused, kuid jättis kriminaalmenetluse alustamata, sest A S ei olnud teo toimepanemise ajal süüvõimeline. Hageja kahju seisneb katuse hävimises. Kahjuks ei ole raudbetoonist kandekonstruktsioonide kahjustamine või hoones saeprussi materjali hoidnud külaelaniku R T vara kaotus. Kahju tekkis A S teo tulemusena. Hageja on hagi esitanud eestkostja vastu. A S ajutiseks eestkostjaks oli põlengu toimepanemise ajal Viru Maakohtu 03.06.2022. a määrusega määratud kostja. Kostja vastutab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1053 lg 1 järgi hagejale tekitatud kahju eest oma süüst olenemata. Hageja võib esitada nõude nii vanemate kui eestkostja vastu. Eestkostja ja vanemad vastutavad solidaarselt. Kahju hüvitamisel on kostjal võimalik esitada regressinõue A S isa vastu. Ajutise eestkostja vastutuse määr ei erine eestkostjaks määratud isiku vastutuse määrast. Seda enam, et praegu määrati kostja ka lõpplahendiga A S eestkostjaks. Menetluse käigus A S tunnistas, et tema põhjustas tulekahju. A S ütluste kohaselt pani ta põlema tiku, mis maha kukkudes süütas paberi. Selle kustutamine ei õnnestunud. Hoones oli põlengu tekkimise ajal puitmaterjal. Põlengu tekkimine nendel asjaoludel on üldteada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, kust võiks järeldada, et A S ei saanud menetleja küsimustest aru või et tema ütlused ei oleks tõesed. Päästeameti vastuse järgi ei olnud tulekahju avastaja tulekahjuga seotud, vaid üritas seda käsikustutuga kustutada. Hageja palub hüvitada katuse taastamise maksumuse (VÕS § 132 lg 3). Katuse taastamine maksab C OÜ hinnapakkumise järgi 33 074,40 eurot (käibemaksuta). Kostja kohtuväliselt hageja nõuet ei rahuldanud. Hinnapakkumine kajastab üksnes töid ja kulutusi, mis on vajalikud hoone taastamiseks. See ei kajasta raudbetoonist kandekonstruktsioonide parandamist ega tõsteseadme müüki. Hageja ei pea nõude esitamiseks olema asja korda teinud ning võib tugineda ka üksnes kalkulatsioonile. Hageja ei pea esitama rohkem kui ühe hinnapakkumise. Kostja väited hoone taastamise kohta on paljasõnalised. Kostja ei nõustu kahju suurusega, kuid katuse taastamise maksumuse ümberlükkamiseks peaks kostja esitama omapoolsed tõendid. Ta ei ole seda teinud. Hävinud katus oli pehmekattega ruberoidkatus, kuid odavam on taastada plekk-katus. Pehmekattega ruberoidkatuse taastamise puhul kulub ehitusmaterjale rohkem. Katuse väärtus ei olnud põlengu toimumise ajaks märkimisväärselt vähenenud. Hoone katus oli enne põlengut heas seisukorras. Katuse taastamise maksumus ei ole ilmselgelt väiksem kinnistu koguväärtusest. Kinnisasjal asub veel kaks hoonet. Hageja ei ole kahju suurendanud, sest kahjustada ei saa eset, mida ei ole. 2(11)
2-23-15476 Asjaolu, et hoonel ei olnud ees uksi ega aknaid, ei anna alust hagejale hooletust ette heita. Hageja on vaid selgitanud PPA-le, et tulekahju võis puhkeda tikkudega mängimise tulemusena, mis on hageja seadusliku esindaja arvamus tulekahju võimalike põhjuste kohta. Tegemist on avatud laohoonega ning hagejal ei olnud mõistlikult võimalik takistada isikute juurdepääsu hoonele. Hageja ei saanud eeldada, et hoonet kahjustatakse põhjusel, et see on avatud. Hagejal on õigus eeldada, et kõik isikud käituvad õiguskuulekalt ega kahjusta teiste isikute omandit. Hagejale ei saa ette heita tuletõrjevoolikusüsteemi, kaugjuhtimisega luukide ja aknate, ventilatsioonipõhise süsteemi ja sprintlersüsteemi puudumist, sest need ei olnud hoone otstarvet arvestades kohustuslikud. Hageja ei ole puiduettevõte, vaid rendib maaehitusega seotud masinaid. Seega ei ole tal ka mingeid kõrgendatud riske, mida ta peaks maandama. Hoone ei olnud kindlustatud, seega on kostja kahtlustused ja väited kindlustusrahade saamise kohta naeruväärsed. Üksiti, kui hoone oleks kindlustatud olnud, oleks kindlustusandjal regressinõue kostja vastu. Kostja ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt, esitades ebaõigeid väiteid ja alusetuid kahtlustusi ning omistades hagejale väiteid, mida ta ei ole esitanud. Hageja ei ole esitanud viivisenõuet. Kostja vastuväited
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hagi ei ole esitatud õige isiku vastu. On arusaamatu, miks esitas hageja hagi eestkostja vastu, kui A S on isa ja vanaema. Isalt on hooldusõigus täielikult ära võetud, kuid temalt ei ole ära võetud kohustust alaealist last ülal pidada ja alaealise tekitatud kahju eest vastutada. Laps saab riiklikke toetusi. Eestkostetava varahooldusõigus tähendab ennekõike eestkostetava vara valitsemist, säilitamist ning võimaluse korral suurendamist. See ei hõlma eestkostetava tekitud kahju eest vastutamist ega tähenda automaatselt kohustust vastutada eestkostetava eest materiaalselt. Ajutise eestkostja vastutuse määr ei ole selge. Põlengu toimumise ajal oli A S eestkostja tema vanaema V P . A S süü ei ole tõendatud. Lapse ütlusi ei saa võtta ülestunnistusena. Ülekuulamisele eestkostjat ega sotsiaalosakonda ei kaasatud. Eestkostetava arusaamisvõimes võib tema tervislikku seisundit arvestades kahelda. Eestkostetav ei suitseta. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise järgi ei viidud süüdlase kindlakstegemiseks läbi põhjalikku menetlust. Puudub teave, kas territooriumil võis olla teisi isikuid. Seega ei ole õige väita, et kahju tekitamises oli süüdi A S . Tulekahjust teavitanud isik võis olla süütaja või põlengu põhjustanud või jäänud tegevusetuks. Ta oleks saanud kustutada põlengu autos oleva tulekustutiga. Alaealine on süüdi lavastatud või valetab, kuid pole tõendatud, et ta tegelikult seal põlengu toimumise ajal viibis. Kostja hinnangul ei saa välistada, et põleng tekitati tahtlikult kindlustusrahade saamiseks või kolmandate isikute kulul vana hoone asemel parema hoone ehitamiseks. Arusaamatuks jääb, miks hoone ei olnud kindlustatud. Arusaamatu on, kuidas üks paberileht saab tekitada niivõrd suure põlengu. Põlengu põhjuste ja ulatuse kohta tulnuks teha ekspertiis. Isegi kui hoones hoiti puitu, ei ole usutav, et sellest süttis kogu katus. Ehitusmaterjale ei süüdatud põlema, vaid süttis maas olnud paberitükk. Muud põlemismaterjali ümber ei olnud. Kahju ulatus on ebaselge. Laohoone näol oli tegemist betoonist seintega laohoonega, kus ei olnud uksi ning ei ole usutav, et laohoone hävis täielikult. Hageja kinnitas oma kahju hüvitamise nõudes kostjale, et tegelikult hävis vaid hoone katus. Hagiavalduses väidab hageja samuti, et hävines täielikult hoone katus. 3(11)
2-23-15476 Süüteoteate kohaselt hävis tulekahjus varjualune ning ettevõttele tekitati kahju 25 000 eurot. Seega on algne kahju 10 000 euro võrra väiksem kui hinnapakkumises kajastatu. Samuti väideti PPA-le, et hoones saeprussi materjali hoidnud R T sai kahju umbes 6 000 eurot. Kogukahju oli PPA menetluses 31 000 eurot. Katuse parandamise hind ei saa olla 33 074,40 eurot. Hinnapakkumine on võetud enne, kui hoone seisukorda käis hindamas ehituse ülevaataja. Ühtegi teist hinnapakkumist ei ole esitatud. C OÜ näol on tegemist kohaliku ettevõttega, kus töötab kaks inimest ning 2021. a majandusaasta eest maksis ettevõte töötajatele palka koos maksudega 26 182 eurot, 2023. a kolmandas kvartalis 1373,44 eurot. Hinnapakkumises kajastatud tööjõukulu 14 280 on järelikult ülemäärane. Hinnapakkumise kohaselt on 342,18 m2 ehitusaluse pinnaga hoone katuse ehitamise tööjõutasu 14 280 eurot, mis moodustab hinnapakkumisest suurema osa. Ei ole usutav, et ettevõte maksab töötajatele niivõrd suurt palka. Katuse parandustööd saavad kesta ka vaid paar nädalat, mitte terve aasta. Õige ei ole maksta töötasu ruutmeetri hinna järgi. Hinnapakkumises märgitud tõsteseade ei ole töödega seotud. Võib arvata, et hagejal on tõsteseadmed endal olemas. Ehitise ülevaatuse aktist nähtuvalt hävis turbahoidla puidust pehmekattega viilkatus. Tõrvapapist katusekate ei ole samastatav tänapäevaste materjalide ja hindadega. Arvesse tuleb võtta, millal katus paigaldati, st kui vana ja mis olukorras oli katus põlengu tekkimisel. Hinnapakkumine on tehtud plekk-katuse paigaldamiseks. Tõrvapapp on kordades odavam kui plekk. See on kättesaadav rullidena, tõmmatakse üle katuse ning paigaldatakse kas klambrite või naeltega, milleks tänapäeval kasutatakse naelpüstolit või klambripaigaldajat. Sellist katust on võimalik paigaldada päevaga ning selle kulu on u 5000 eurot, kohaliku tööjõu kasutamisel 2000–3000 eurot. Hageja on võtnud kõige kallima pakkumise ja soovib enda senise vana katuse asemel saada uue ja kvaliteetse plekk-katuse. Hiljem esitatud täiendavates hinnapakkumistes kajastatud erinev hind samaväärsete tööde eest kinnitab, et esmane hinnapakkumine ei pruugi olla usaldusväärne. Kahju hüvitamise eesmärk ei ole kannatanu rikastumine. Hageja on esitanud tõendid, kust nähtub, et hoone on taastatud. Seega jääb arusaamatuks, miks on nõude suuruse aluseks kalkulatsioon. Kostja ei saa esitada alternatiivset hinnapakkumist, sest ta ei saa minna hageja territooriumile ekspertiisi tegemiseks ja hoone ülevaatamiseks. Hageja ei ole kordagi teinud kostjale ettepanekut töid ise teostada. Hageja oli ise hooletu ning rikkus tavapärast nõuetekohast omaniku hoolsuskohustust. Hageja seaduslik esindaja kinnitas PPA-le, et ei ladusta selles hoones enda asju. Hoone jäi kaamerate vaateväljast välja. Hageja oli teadlik, et lapsed käivad hoones tikkudega mängimas, ka kriminaaluurimise käigus leidis kinnitust, et juurdepääs hoonele oli vaba. Vastutustundetu on ladustada puitu lahtisel territooriumil lahtise katusealuse all, teades, et seal käivad lapsed suitsetamas ja hängimas. Seega põhjustas hageja ise teadlikult ja tahtlikult ohtliku olukorra, võimaldades lastele juurdepääsu järelevalveta hoonesse. Hoones puudus tuletõrjevoolikusüsteem, puudusid kaugjuhtimisega luugid ja aknad ning ventilatsioonipõhine süsteem. Välistatud ei ole, et hageja on lasknud kahjul suureneda, hoides hoonet avatuna vihmale, tuulele ja külmale. Kahju hüvitist tuleb VÕS § 139 ja § 140 alusel vähendada. Kostja hinnangul puudub alus viivise nõudmiseks. Ei ole selge, millele viivise nõue tugineb ning mis põhjusel peaks kostja tasuma viiviseid alates 03.09.2023. Hagiavaldusest ei nähtu, millal nõue sissenõutavaks muutus ning mis summa pealt peaks viivist igapäevaselt arvestatama.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus rahuldab hagi.
4(11)
2-23-15476
4.Hageja esitas kahju hüvitamise nõude, mille alusena tugines sellele, et kostjale etteheidetava teo tulemusena sai kahjustada tema omand. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS §-s 1043, 1045 ja 1050 sätestatud deliktilise vastutuse üldsätete alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on eelduslikult õigusvastane muu hulgas juhul, kui see tekitati omandi rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050 lg 1). Deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on: 1) objektiivne teokoosseis, mille alaelementideks on omakorda: a) tegu, b) kahjulik tagajärg (kahju) ning c) teo ja kahjuliku tagajärje vaheline põhjuslik seos; 2) õigusvastasus (§-d 1045–1049); 3) süü (§ 1050, § 1052). Kui puudub objektiivne teokoosseis, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust (vt nt RKTKo 14.10.2008, 3-2-1-75-08, p-d 6, 12; vt ka P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020, § 1043 komm 3.2). Hageja peab üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et talle on põhjustatud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest (st kahju hüvitamise kohustusest), kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg-tes 2 ja 3 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt ka RKTKo 23.05.2012, 3-2-1-53-12, p 14; 12.12.2016, 3-2-1-132-16, p 14).
Praegusel juhul on kostjale etteheidetavaks teoks põlengu põhjustamine hagejale kuuluvas hoones. Vaidlus puudub, et hagejale kuuluval XXX külas asuval kinnisasjal (registriosa nr XXX) asuvas hoones toimus 27.09.2022 põleng, milles hävis hoone katus. Pooled on eri meelt selles, kas tegu on kostjale etteheidetav, kas ta on kahju tekitamises süüdi ning kahju ulatuses.
Kohtu hinnangul tõendab PPA 11.10.2022. a teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (dtl 17–19), et põlengu põhjustas A S . Teatisest nähtub, et PPA viis läbi uurimistoimingud, mille tulemusel jõudis järeldusele, et hoone pani põlema alaealine A S . Järelduse tegemisel tugines PPA A S 10.10.2022 antud selgitustele. Selgituste järgi läks A S 27.09.2022 õhtusel ajal XX asuva laoruumi juurde, sest lootis sealt leida enda sõpru, keda ta oli seal varem suitsetamas näinud. Ta nägi maas valget joonelist paberit ja tikukarpi. Karbi sees oli kaks tikku ja ta tahtis karbi tühjaks teha. Ta pani esimese tiku põlema ja tahtis selle kohe kustutada. Ta tegi käega liigutusi ning tikk läks peopesa vastu. Tal hakkas valus ning ta lasi tikul maha kukkuda. Seetõttu läks maas olnud paber põlema. A tahtis tuld kustutada ning ta proovis jalaga paberile peale astuda, kuid see ei aidanud. Ta jooksis õue, võttis puu otsast oksa ning proovis sellega tuld kustutada. Ta lükkas oksaga kogemata paberi eemale, ehmus ja jooksis koju, et vett võtta. Kodus tuli tema juurde kasvataja K , kes ütles, et ta peab kodutööd tegema hakkama. A kartis talle öelda, mis juhtus ning jäi koju ja rohkem õue ei läinud. A tunnistas, et tema tegu on vale. PPA leidis, et A S teos olid KarS §-s 203 sätestatud kuriteo tunnused, kuid jättis kriminaalmenetluse alustamata, sest A S ei olnud teo toimepanemise ajal süüvõimeline. A S oli põlengu toimumise ajal 13-aastane (sünd. XXX) (dtl 17–19). Järeldust, et teo pani toime A S , ei kummuta Päästeameti 05.11.2024. a vastuses toodud väide, et alaealine ilmselt valetas või tulekahju tekkepõhjus on Päästeameti 5(11)
2-23-15476 poolt kindlaks tegemata. Uurimist viis läbi PPA, mitte Päästeamet. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest võiks järeldada, et põlengu oleks põhjustanud keegi teine. Päästeameti vastuse järgi püüdis põlengu avastaja põlengut kustutada auto tulekustutiga. Isikutel on üldine kohustus tulekahjust teatada hädaabinumbril ning rakendada tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid (tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p-d 8 ja 10). Kellelgi ei ole kohustust enda eluga riskides ja võimeid ületades tulekahju kustutama asuda. 6.1. Kohus peab PPA teatist lubatavaks tõendiks ning A S selgitusi usaldusväärseks. Kohus on PPA 11.10.2022. a teatise lubatavust käsitlenud 28.10.2024. a määruses (p 12) ning jääb sellele seisukohale. Minetused kriminaalmenetluse toimetamisel ei ole etteheidetavad hagejale. Kohtule arusaadavalt on kostja püüdnud A S terviseseisundit kajastavate tõenditega A S ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seada. Tervisetõenditest ei ole siiski võimalik järeldada, et terviseprobleemid takistasid A S menetleja küsimustest arusaamist või talle oleks omane fantaseerida ja valetada. Anamneesidest võib järeldada, et A S on probleeme agressiivse käitumisega ning tal on vähesed raskused eestikeelsest kõnest arusaamisel. Ta on õigesti orienteeritud ja rahuldava kontaktiga; mõttekäik on seoslik ja häireteta. Vaimse tegevuse tase on ebaühtlane ning ta vajab eakaaslastega võrreldes rohkem suunamist ja juhendamist (dtl 125– 137). Puuet ei ole tuvastatud (dtl 138–140). A S ülestunnistus on tehtud lühikest aega pärast sündmuse toimumist. Ütlustes on üksikasjalikult kirjeldatud toimunut. See on piisavalt detailne, et eluliselt on selline sündmuste jada usutav. Seejuures võib selgitustest järeldada, et A S mõistis oma teo õigusvastasust, asudes tulekahju kustutama (proovis jalaga paberi peale astuda, otsis oksa, jooksis koju vett tooma) ehk tegutsedes mõistlikule inimesele omaselt. A S selgitustes toodud ajamäärang „õhtusel ajal“ riimub ka Päästeameti 05.11.2024. a vastusele lisatud sündmuse kirjelduse ja tulekahjust teavitaja pildiga (dtl 204–206, 211). Asjaolu, et PPA esitatud toimikus ei ole kirjeldatud, kuidas PPA A S jõudis, ei tähenda, et menetlus oleks läbi viidud kiirustades või et selle tulemused ei oleks usaldusväärsed. Teave uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave (avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 51).
6.2.Kostja ei ole taotlenud A S selgituste ümberlükkamiseks isikuliste tõendite kogumist, kuigi oli sellest võimalusest teadlik. Kohus selgitas eelistungil kostjale vajadust esitada konkureerivad tõendid (31.01.2024. a eelistung 11.35–12.24).
6.3.Põhjendamatud on kostja etteheited selle kohta, et küsitav on niivõrd suure põlengu tekkimine paberi süttimisest. Kohus jääb 28.10.2024. a määruses (p 14) väljendatud seisukohale, et on üldtuntud, et põlengud saavad alguse materjali süttimisest ja väikesest koldest ning kasvavad ümbritseva materjali ja hapniku mõjul suuremaks. Asjas esitatud tõenditest (dtl 12, 17–19, 211) nähtub, et hoone oli avatud, selle katuse konstruktsioonid olid puidust ning hoones hoiti puitmaterjali ja rehve, mis on kergesti süttivad ja mille võib süüdata ka paberitükk. Seega võib nendel asjaoludel niivõrd suurt põlengut pidada eluliselt usutavaks. Selle tõendamiseks ei tule korraldada ekspertiisi.
Teo tagajärjel hävis hagejale kuuluva hoone katus ehk talle tekkis kahju. Hageja ei ole väitnud, et kahju seisneb kogu hoone hävimises. Endise olukorra taastamiseks peab hageja katuse asendama. Teo ja kahju vahel on põhjuslik seos. Põhjusliku seose kindlakstegemiseks uuritakse, kas kahju tekitaja tegu on hagejal tekkinud kahju vajalikuks põhjuseks. Kui A S ei oleks tikkudega mänginud ja põlengut tekitanud, ei oleks hageja hoone katus hävinud ja ta kahju kannatanud (VÕS § 127 lg 4). Kui eemaldada A S tegu, ei oleks kahju tekkinud. Tähtsust ei ole sellel, kui edukad olid tulekahju avastaja kustutustööd. A S oma teoga lõi põhjusahela. 6(11)
2-23-15476
Kuna teo tagajärjel hävis hagejale kuuluva hoone katus, on tegu VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 sätestatud eelduse kohaselt õigusvastane. VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.
Delikti alusel kahju hüvitamine eeldab kahju põhjustaja süüd. Süü puhul kontrollitakse, kas õigusvastase teo toimepanemist saab kahju põhjustanud isikule ette heita. VÕS § 1052 lg 1 järgi ei vastuta alla 14-aastane isik enda tekitatud kahju eest. Alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad VÕS § 1053 lg 1 järgi sõltumata oma süüst tema vanemad või eestkostja.
10.A S oli teo toimepanemise ajal 13-aastane. Seega ei vastuta ta enda tekitatud kahju eest. Tema tekitatud kahju eest vastutavad tema vanemad või eestkostja. A S isalt on hooldusõigus ära võetud ning tema ema on surnud. Kohus tuvastab, et kostja oli põlengu toimumise ajal A S eestkostja. Kostja esitatud Viru Maakohtu 13.10.2022. a määrusest tsiviilasjas nr 2-13-60889 (dtl 41–46) nähtub, et kohus rahuldas 03.06.2022 määrusega (põhjenduste p 1) kostja esialgse õiguskaitse taotluse, peatas senise eestkostja V P volitused kuni kohtulahendi jõustumiseni ning määras A S ajutiseks eestkostjaks kostja. Volituste peatamise tõttu ei vastutanud senine eestkostja ülesannete täitmise eest ning neid ülesandeid täitis kostja. Ajutine eestkostja on lapse seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). Kannatanul on õigus valida, kelle vastu ta nõude esitab. Vanemate ja eestkostja vastutus on solidaarne (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-128-16, p 19). Eestkostjal on hüvitise väljamõistmisel võimalik esitada regressinõue vanema vastu. Seadusest ega kohtupraktikast ei ole võimalik järeldada, et ajutise eestkostja ja eestkostja vastutuse määr võiks erineda. Üksiti määrati kostja praegusel juhul A S eestkostjaks ka lõpplahendis.
11.Eestkostja vastutus eeldab, et lapse tegu oleks objektiivselt tinglikult etteheidetav ehk laps oleks väliselt hooletu (VÕS § 104 lg 3 ja § 1050 lg 1). Kahju põhjustanud lapse välise hooletuse hindamisel on lähtekoht see, kas juhul kui tegemist oleks olnud deliktivõimelise isikuga, oleks tegu olnud sellele isikule etteheidetav. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Vastutuse välistamiseks peab kahju tekitaja lükkama ümber hooletuse eelduse. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis hooletuse eelduse ümber lükkaks.
12.Hüvitamisele kuulub muu hulgas hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud vara väärtuse vähenemine (VÕS § 128 lg 3). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Omandiõiguse rikkumise korral on kaitse eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõttest tulenevalt piiritletud VÕS § 132 sätestatud hüvitisnõude ulatusega. VÕS § 132 lg 3 järgi on hüvitatavad mõistlikud asja parandamise kulud ning võimalik väärtuse vähenemine. Kui asja parandamine on ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist, mis vastab samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Hüvitisnõude esitamiseks piisab seejuures kalkulatsioonist. Kannatanu ei pea olema taastanud asja, mille parandamiseks ta hüvitist nõuab (vt RKTKo 13.12.2011, 3-2-1-124-11, p 16).
13.Hageja nõuab katuse taastamise maksumuse hüvitamist (VÕS § 132 lg 3). Hageja sõnul ei sisalda nõutav hüvitis hüvitist kandekonstruktsioonide kahjustamise ega saeprussi materjali hävimise eest. Hageja on asja kordategemiseks vajaminevate kulutuste suuruse tõendamiseks esitanud C OÜ 28.02.2023. a hinnapakkumise (dtl 16), mille järgi maksab katuse taastamine 33 074,40 eurot. Kostja kahtleb kahju suuruses ning C OÜ hinnapakkumise usaldusväärsuses. 7(11)
2-23-15476
13.1.Kostja on läbivalt olnud seisukohal, et hoone on taastatud, mistõttu tuleks lähtuda taastamise tegelikust maksumusest. Kostja väited on jäänud paljasõnaliseks. Kohus on kostjale selgitanud tõendamiskoormust 28.10.2024. a määruses (p 15). Kui hageja on esitanud oma väidete kinnitamiseks tõendid, tuleb kostjal nende ümberlükkamiseks esitada omapoolsed tõendid (vt RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379, p 20 ja sealsed viited). Kohus tuvastab, et hoone on taastamata. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud ehitise ülevaatuse akti, millele on lisatud fotod ehitisest enne põlengut ja pärast põlengut (dtl 10–14). Ülevaatuse aktile lisatud asendiplaanilt on näha, et maaüksusel asub 342,18 m2 pinnaga väiksem ristkülikukujuline hoone ning pikk ristkülikukujuline hoone. Põlengu asukohana on märgitud väiksem riskülikukujuline hoone (dtl 15). Hageja 26.02.2024. a menetlusdokumendile lisatud aerofotost (dtl 151) nähtub, et 342,18 m 2 pinnaga hoone on katuseta. 26.02.2024. a menetlusdokumendi lisa 2 pildilt 3 (dtl 155) nähtuvast avatud uksest on näha põlenud hoone konstruktsioonid. Sarnased konstruktsioonid nähtuvad ehitise ülevaatuse aktile lisatud fotodelt põlenud hoone kohta (dtl 13–14). Seega puudutavad hageja 26.02.2024. a menetlusdokumendile lisatud pildid uuest hoonest üksnes pikka ristkülikukujulist hoonet, mitte põlenud hoonet. Kostja väited on ka vastuolulised. Ühelt poolt on ta väitnud, et hoone on taastatud, kuid teiselt poolt, et hageja on kahju suurendanud, jättes põlenud hoone avatuks vihmale, tuulele ja külmale.
13.2.Kohus loeb kahju suuruse C OÜ hinnapakkumise alusel tõendatuks. Hinnapakkumine sisaldab materjali- ja tööjõukulu. Kohtule ei nähtu, et kalkulatsioon sisaldaks ebamõistlikke või ebavajalikke töid või kulutusi. Arvestades hoone kõrgust, võib tõsteseadme renti (400 eurot) pidada vajalikuks. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hagejal on katuse taastamiseks vajalikud tõsteseadmed olemas. Arvestades, et katus hävis täielikult, võib eeldada, et katuse taastamine on materjali- ja tööjõumahukas. Sellist maksumust tõendavad ka hageja esitatud teised hinnapakkumised, mis sisaldavad sarnaseid töid ja tööjõukulu ning on samas suurusjärgus. L E OÜ hinnapakkumise järgi maksab katuse taastamine plekiga 33 342 eurot (dtl 161) ja OÜ N hinnapakkumise järgi 45 166,78 eurot (dtl 163). Hageja on selgitanud, et pehmekattega viilkatuse taastamine on kallim kui plekk-katuse taastamine. Selle väite kinnituseks on ta esitanud L E OÜ hinnapakkumise pehmekattega ruberoidkatusele. Hinnapakkumise järgi maksab ruberoidkatuse taastamine 34 934,80 eurot (dtl 162). Sellest võib järeldada, et pehmekattega katus on kallim kui plekk-katus. Kostja kahtlused hinnapakkumise usaldusväärsuse kohta ei ole põhjendatud. C OÜ põhitegevusalaks on üldehitustööd (dtl 52). Katuse taastamist võib pidada tööjõumahukaks ning C OÜ-l on võimalik otsustada palgata töödeks lisatööjõudu. Hinnapakkumise usaldusväärsust ei mõjuta see, et see on koostatud enne, kui kohalik omavalitsus on ehitise üle vaadanud. Hinnapakkumise saab teha eelkõige katuse taastamise töid tegev ettevõte, vaadates ise ehitise üle. Kuskilt ei tulene, et hinnapakkumise tegemine eeldab kohaliku omavalitsuse ehitise ülevaatust.
13.3.See, et PPA menetluses hindas hageja seaduslik esindaja kahjuks 25 000 eurot, ei tähenda, et kahju ei ole tõendatud või hinnapakkumine on ebausaldusväärne. Päästeameti ja PPA 05.11.2024. a vastustest nähtuvalt andis hageja seaduslik esindaja sellise hinnangu vahetult pärast tulekahju toimumist. Sellele summale on viidatud päästesündmuse logis (dtl 240), päev pärast tulekahju toimumist esitatud süüteoteates (dtl 223) ja 10.10.2022 toimunud seadusliku esindaja küsitlusel (dtl 225). On ilmne, et tegemist oli esialgse hinnanguga, mille andmisel ei ole võimalik arvestada kõiki hinnapakkumise tegemisel arvestatavaid asjaolusid (nt materjal, tööjõukulud). 13.4. Kostja vastuväited kahju suurusele on jäänud paljasõnaliseks. Kui kahjustatud isik on tõendanud asja 8(11)
2-23-15476 kordategemiseks vajaminevaid kulutusi, peab kahjuhüvitist maksma kohustatud isik esitama tõendid juhul, kui ta vaidleb kulude vajalikkusele vastu (RKTKo 03.04.2013, 32-1-19-13, p 13). Kohus on selgitanud kostjale tõendamiskoormust ning teinud ettepaneku esitada oma väidete kinnitamiseks omapoolsed tõendid (28.10.2024. a määruse p 18). Kostja ei ole eelnevale vaatamata esitanud mitte ühtegi taotlust ega tõendit. Paljasõnaline on kostja 09.01.2025. a vastuses esitatud väide, et tal ei ole võimalik hageja kinnisasjale siseneda ehitusettevõtjaga hinnakalkulatsiooni koostamiseks.
13.5.Kohtu ette ei ole toodud ka VÕS § 132 lg 3 teises lauses nimetatud asjaolusid, st parandamine on võrreldes väärtuse hüvitamisega ebamõistlikult kulukas. Ehitis on kinnisasja oluline osa (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1). Hageja on näidanud, et kinnisasjal asub teine renoveeritud hoone (dtl 151). Seega võib eeldada, et katuse taastamise maksumus ei ületa kinnisasja väärtust. Samuti ei ole kostja tõendanud, et katuse väärtus oli enne põlengut oluliselt vähenenud (VÕS § 132 lg 1 teine lause). Hageja sõnul oli katus enne põlengut heas korras. Sama võib järeldada ehitise ülevaatuse aktile lisatud pildilt enne põlengut (dtl 12) ning ka Päästeameti 05.11.2024. a vastusele lisatud pildist (dtl 211).
13.6.Kohtu hinnangul puudub põhjus kahju suurusest arvata maha võimalikku kasu (VÕS § 127 lg 5). Kasu saamise tõendamise kohustus on kahju tekitajal (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 27). Kostja ei ole selliseid asjaolusid kohtu ette toonud. Hageja sõnul ei olnud hoone kindlustatud ning ta ei ole saanud kindlustushüvitisi. Asjaolul, et hageja ehitist aktiivselt ise ei kasutanud, ei tähenda, et ta saaks katuse taastamisest kasu. Kohus on tuvastanud, et hageja omand sai kostja tegevuse tõttu kahjustada. Hagejal ei ole võimalik kasu saamist vältida. Taastada ei ole võimalik vana katust.
14.Kostja hinnangul tuleks kahju hüvitist VÕS §-des 139 ja 140 alusel vähendada. Tema arvates oli hageja ise hooletu, võimaldades noortel avatud hoonele juurde pääseda ja seal tulega mängida. 14.1. VÕS § 139 alusel kahju vähendamine eeldab, et kannatanu jättis tähelepanu pööramata kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud, kui temalt võis seda mõistlikult oodata (RKTKo 25.05.2015, 3-2-1-46-15, p 12). Kohus võib kahju hüvitist vähendada VÕS § 140 alusel ka juhul, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Aluseid võib kohaldada korraga (RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-65-15, p 13). 14.2. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid kahju vähendamiseks. Kostja ei ole usutavalt näidanud, et hageja jättis täitmata mingisuguse käibekohustuse või oli ise hooletu. Kinnisasi oli ümbritsetud aiaga. Päästeameti vastusest nähtuvalt pidi päästeauto tee vabastamiseks aia läbi lõikama (dtl 207). Aed nähtub ka hageja esitatud piltidelt (dtl 154, 156, 157). Arvestades, et hoone oli avatud, ei saa hagejalt eeldada selle sulgemist uksega vms. Hageja võib eeldada, et inimesed käituvad õiguskuulekalt ning ei pane teise inimese omandit põlema (TuOS § 3 lg 1 p 5). Kostja ei ole tõendanud, et hoone oleks pidanud vastama mingisugustele täiendavatele tuleohutusnõuetele. Kostja ei ole esitanud konkureerivaid hinnapakkumisi, mis tõendaks, et hageja esitatud hinnapakkumine on kallis. Hageja esitatud hinnapakkumistest võib järeldada, et nõutav hüvitis on nendest kõige väiksem. Kostjal on võimalik esitada regressinõue A S isa vastu.
15.Hageja ei ole nõudnud kahjuhüvitiselt viivist. Kostja vastuväited viivisenõudele on seega põhjendamatud. 9(11)
2-23-15476
16.Eelneva põhjal rahuldab kohus Osaühingu Barliman hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 33 074,40 eurot.
17.Kuna kohus rahuldas hagi, on otsus tehtud kostja kahjuks ning menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja kanda jäävad tema enda menetluskulud ja hageja menetluskulud.
18.Kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Hageja on palunud kindlaks määrata menetluskulud 4685 eurot, sh riigilõiv 1400 eurot, kütusekulud 35 eurot ja esindaja õigusabikulud 3250 eurot. Hageja palub kohustada kostjat maksma hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud määra järgi.
19.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulu on muu hulgas riigilõiv, ning kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud ja menetlusega kantud sõidukulud (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 144 p-d 1 ja 2). Menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks esitatakse kohtule nimekiri, kus näidatakse kulude koosseis. Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg-d 1 ja 5).
20.Menetluskulude nimekirjade (dtl 266, 283) järgi on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1400 eurot, kulutused kütusele suunal Tartu–Jõhvi–Tartu 35 eurot ja õigusabikulud 3250 eurot (2937,50 + 312,50 = 3250). Esindajal on kulunud toimingute tegemisele maakohtus 26 tundi (23,50 + 2,5 = 26). Hageja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 125 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, ning palub õigusabikulud määrata kindlaks ilma käibemaksuta.
21.Taotlus vastab TsMS § 176 lg-tes 1 ja 5 sätestatud nõuetele.
22.Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1400 eurot (dtl 26). Riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu.
23.Taotletav sõidukulude hüvitis 35 eurot on kooskõlas justiitsministri 26.07.2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 17 lg-tega 1 ja 2 (RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 12). Kaarditarkvara GoogleMaps andmetel on advokaadibüroo Tartu esinduse ja Jõhvi kohtumaja vaheline vahemaa ühes suunas 130 km. Seega on sõidukulu 35 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
24.Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimustele vastav esindaja. Esindaja allkirjastas ja esitas dokumente kohtule, seega osales hageja menetluses lepingulise esindaja kaudu.
25.TsMS § 175 lg-s 1 sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus ei pea hindama iga kuluartiklit eraldi. Kaalutlusotsuse tegemisel arvestab kohus kohtuasjale kulunud aega, kohtuvaidluse asjaolusid, asja liiki, asja keerukust ja 10(11)
2-23-15476 mahukust, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 17.04.2024, 2-17124505, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Lepingulise esindaja kulu saab välja mõista ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19).
26.Kohus peab neid põhimõtteid arvestades hageja menetluskulusid põhjendatuks. Tegemist on tüüpilise deliktiõigusliku vaidlusega, mis taandub suuresti tõendite hindamisele. Samas võib tõendite hindamist pidada ajamahukaks. Kohus nõustub hagejaga, et kostja esindaja on suurendanud enda avaldustega hageja menetluskulusid, esitades korduvalt põhjendamatuid ja vastuolulisi väiteid ja taotlusi, millele hagejal on tulnud vastata. Seda, et hageja menetluskulud on mõistlikud, näitab ka see, et kostja lepingulise esindaja õigusabikulud on 2,38 korda hageja lepingulise esindaja kuludest suuremad.
27.Põhjendatud ajakulu on seega kokku 26 tundi. Esindaja 125 euro suurust tunnihinda võib õigusabi osutajate keskmist tunnihinda arvestades pidada mõistlikuks. Arvestatud esindaja tunnihinda, on esindaja vajalik ja põhjendatud tasu 3250 eurot. Sellele lisandub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1400 eurot ja sõidukulud 35 eurot. Kuna hageja on kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu maha arvata, tuleb hüvitatava menetluskulu summa mõista välja käibemaksuta, s.o kokku 4685 eurot (1400 + 35 + 2937,50 + 312,50 = 4685).
28.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.