OÜ Aktiva Finance Group hagi V. M. vastu rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista V. M.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks võlgnevus 278 (kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot 47 senti (millest põhivõlgnevus 207,98 eurot,
sissenõudmiskulud 25 eurot ja perioodi eest 19.08.2022-12.08.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 45,49 eurot).
Välja mõista V. M.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis alates 13.08.2024 kuni põhinõude (207,98 euro) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras).
4.Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (98% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda, 2% kostja menetluskuludest jääb hageja kanda). 4.1 Välja mõista V. M.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks hageja menetluskulude katteks 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot 80 senti 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta rahuldamata V. M. taotlus otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks (täitmise ajatamiseks).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
HAGEJA NÕUE
1.OÜ Aktiva Finance Group esitas 29.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. M. vastu võla nõudes. Pärnu Maakohus tegi 31.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, millele V. M. esitas 08.07.2024 vastuväite. Kohtule esitatud vastuväite kohaselt soovib võlgnik tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Kohus teavitas 09.07.2024 ekirjaga avaldajat võlgniku vastuväitest ning maksegraafiku soovist. Kokkulepet maksegraafiku sõlmimiseks kohtule ei esitatud. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 1.08.2024.a. määrusega jättis Viru Maakohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks- põhjendatud hagiavalduse esitamiseks ja vajadusel täiendava riigilõivu tasumiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja V. M. 22.11.2021 liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale.
Sama numbriga seotud liitumislepingu alusel sõlmiti 22.11.2021 osamaksetega vara müügileping seadme Samsung Galaxy A12 3+32GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 139 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 5,792 eurot. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Arvete mittetasumisega on jätnud VÕS § 100 mõttes võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 25.07.2022 .a. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu) kogusummas 207,98 eurot: Arve nr
Summa
Maksetähtaeg 2034425071 49,48 18.05.2022 2034778040 39,98 18.06.2022 2035080402 6,99 18.07.2022 2035345250 111,53 18.08.2022 Elisa Eesti AS loovutas 1.03.2024 kostja vastase nõude OÜ le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 113 2 lõikes 2 sätestatut ja üldtingimuste punktist 5.2.3. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu VÕS 1132 lg 2 p 1 alusel 30 eurot. Hageja sissenõudekulude summa 30 euro kujunemine: 1. tasulise kirja saatmine 12.03.2024 15 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 20.03.2024 5 eurot; 3. tasulise kirja saatmine 4.04.2024 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu; kontaktandmete otsingu ja päringu kulu; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Elisa Eesti AS üldtingimuste p 7.10, kui kostja ei tasu tähtaegselt osamaksete summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatusest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 19.08.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 12.08.2024 valemi abil: põhivõlgnevus 207,98 eurot x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär (arvestus esitatud hagiavalduse Lisas 7, dtl 61). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 45,49 eurot. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks
selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. OÜ Aktiva Finance Group palub V. M.lt välja mõista: - põhivõlgnevus 207,98 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 45,49 eurot; - viivis alates 13.08.2024 kuni põhinõude summas 207,98 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.Hageja märgib, et pakkus kostjale võimalust lahendada asi kompromissiga ning kompromissi korras oli hageja valmis võimaldama kostjal võlgnevuse tasumist ajatada 12 kuule (igakuise osamakse suurus 44 eurot). Hageja pakutud kompromissisumma oli 534, 97 eurot, millest põhinõue 207,98 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 45,49 eurot, riigilõiv 82,50 eurot ning vähendatud õigusabikulu 169 eurot. Kostja hagejale ei vastanud, mistõttu leidis hageja, et kompromissi sõlmimine võimalik ei ole ning hagi tuleb rahuldada. Lõppseisukohtades jäi hageja oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Hageja märkis, et hageja on teinud kostjale kompromissettepaneku, kostjale hageja ettepanek ei sobinud ning kostja tegi omapoolse kompromissettepaneku, et kompromissi korral jäävad õigusabikulud poolte endi kanda. Hageja ei saa kostja pakutud kompromissiga nõustuda, kuna see on ebamõistlik. Hageja jääb esitatud nõude juurde.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.V. M. märgib, et esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, milles palus võimaldada võlgnevus tasuda osamaksetega. Kostja avaldas ka hagile esitatud vastuses soovi sõlmida hagejaga võla tasumise osas kokkulepe. V. M. selgitab, et kasvatab üksi kolme alaealist last (laste ema on surnud) ja pere majanduslik seisukord on raske. Kostja palub kohtul kotrollida, kas nõue on põhjendatud ning võimaldada põhjendatud võlgnevus tasuda 1 aasta jooksul võrdsete osamaksetega. Samuti palun võimalusel vähendada kõrvalnõudeid ja jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks. Õigusabikulud ei ole vajalikud ja põhjendatud, kuna juba maksekäsu kiirmenetluses nõustus kostja võla tasuma. Kostja selgitab lõppseisukohtades, et on menetluse algusest peale olnud valmis sõlmima hagejaga kompromissi. Kompromiss on jäänud sõlmimata, kuna hageja ei ole nõustunud vähendama menetluskulude suurust. Kostja palub vähendada kõrvalnõudeid ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Juhul, kui kohus jätab menetluskulud kostja kanda, palub kostja vähendada hageja menetluskulude suurust ning mõista kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude suurus on ülepaisutatud ajaliselt (tegemist masshagiga) ja ka tunnihind 169 eurot ilma käibemaksuta ületab meie kohtupraktikas tavaks olevat juristi/õigusbüroo tunnihinda.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on
pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
7.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Tsiviilasja materjalide kohaselt - sõlmisid Elisa Eesti AS ja V. M. 22.11.2021 liitumislepingu nr 11855836 (dtl 27-29) ja liitumislepingu nr 11855836 lisana osamaksetega vara müügilepingu nr 11855904 Samsung Galaxy A 12 3x32GB soetamiseks (dtl 31); - kostja jättis tasumata Elisa Eesti AS esitatud arved nr 2034425071, nr 2034778040, nr 2035080402, nr 2035345250 (dtl 45-52) kogusummas 207,98 eurot; - Elisa Eesti AS ütles 22.07.2022 lepingud üles (dtl 44); - Elisa Eesti AS loovutas 1.03.2024.a. nõude kostja vastus (sh õigusega nõuda kõrvaönõudeid) OÜ-le Aktiva Finance Group (dtl 60).
8.Selleks, et Aktiva Finance OÜ-l oleks õigus Elisa Eesti AS-i ja V. M. vahel sõlmitud lepingute alusel nõuet esitada, peab nõue olema kehtivalt loovutatud. Hageja märgib, et Elisa Eesti AS loovutas nõude Aktiva Finance OÜ-le 1.03.2024.a. ja kostjat teavitati sellest posti teel (dtl 60). VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Elisa Eesti AS ütles lepingud üles alates 22.07.2022 (dtl 44).
9.Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid lepingute sõlmimisele, (põhi)nõude suurusele ega sellele et kohustus on täitmata. Lepingute sõlmimist kinnitavad poolte allkirjad lepingutel. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et on hagiavalduses märgitud teenust ja seadmed saanud. V. M. ei ole kohtule esitatud vastuväidetes märkinud, et hageja esitatud arved nr 2034425071, 2034778040, 2035080402, 2035345250 on tema poolt tasutud või osaliselt tasutud, või puuduks tal kohustus neid tasuda. Seega loeb kohus, et kostja on hageja väited nõude suuruse (põhinõude suuruse 207, 98 eurot) osas omaks võtnud.
10.Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole lepingujärgseid kohustusi täitnud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud
õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist, VÕS § 101 lg 1 p 1, 6)
Osutatud teenuste ja soetatud seadmete eest osamaksete tasumata jätmine on lepingu rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, viivist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et on hageja esitatud arved kogusummas 207,98 eurot (dtl 4552) tasunud, on hageja põhinõue 207,98 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Hageja nõuab kostjalt viivist (viivise arvestus dtl 61). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt üldtingimuste (dtl 32-43) punktile 7.10, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 19.08.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 12.08.2024 valemi abil: põhivõlgnevus 207,98 eurot x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.08.2022-12.08.2024 on 45,49 eurot (dtl 61) Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast (alates 13.08.2024.a.) kuni põhinõude täitmiseni ehk viivis põhivõlgnevuselt 207,98 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 13.08.2024.a. seadusjärgses määras. Kohus rahuldab viivisenõude.
12.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmist lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 p 1 sätestatust ja üldtingimuste punktist 5.2.3. Hageja sissenõudekulu 30 euro sisaldab: esimese tasulise kirja saatmine 12.03.2024 15 eurot (dtl 53-54); järgneva tasulise kirja saatmine 20.03.2024 5 eurot (dt 55-56); kolmanda tasulise kirja saatmine 4.04.2024 5 eurot (dtl 57-59); muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Hageja märgib, et võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu; kontaktandmete otsingu ja päringu kulu; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kohtu hinnangul on „muud kulud“ tõendamata ja ei ole kontrollitavad, mistõttu jätab kohus selles osas sissenõudmiskulude nõude rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt välja hageja sissenõudmiskulude katteks 25 eurot.
13.Vaatamata sellele, et V. M. on avaldanud soovi sõlmida võla tasumiseks maksegraafik ning ka hageja on hagiavalduses pidanud võimalikuks asja lahendamist kompromissiga, mõlemad pooled on vastaspoolele omapoolse kompromissettepaneku esitanud, kuid hageja ei ole nõustunud kostja kompromissettepanekuga ega kostja hageja omaga (dtl 82-83, 86-87) V. M. on vastuses hagile taotlenud kohtult võimaldada põhjendatud võlgnevus tasuda 1 aasta jooksul võrdsete osamaksetega. V. M. põhjendab täitmise ajatamise taotlust asjaoludega, et kasvatab üksi kolme alaealist last (dtl 74-76), laste ema on surnud (dtl 77) ning pere majanduslik olukord on raske. Vastavalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja Esmalt märgib kohus, et nagu iga kohtule esitatavat taotlust, tuleb ka täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise taotlust põhjendada. Kuivõrd TsMS § 445 lg 1 on erandnorm otsuse
tavalise täitmise korraga võrreldes, tuleb taotluses märkida need erandlikud asjaolud, mille tõttu soovitakse otsuse täitmise viisi või korra kindlaksmääramist, või rahalise nõude korral täitmise ajatamist. Kohus möönab, et üksikvanemana kolme alaealise lapse ülalpidamine võib olla majanduslikult keerukas, kuid ainuüksi üksi kolme lapse kasvatamise fakt ei tõenda kostja rasket majanduslikku seisundit, mis põhjendaks ja õigustaks otsuse täitmise ajatamist TsMS § 445 lg 1 alusel. Tõendeid majandusliku seisundi kohta kostja esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja taotluse otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks (täitmise ajatamiseks) rahuldamata.
14.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus OÜ Aktiva Finance Group hagi V. M. vastu osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks: - võlgnevuse 278,47 eurot (millest põhivõlgnevus 207,98 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja perioodi eest 19.08.2022-12.08.2024 sissenõutavaks muutunud viivised 45,49 eurot); - viivise alates 13.08.2024 kuni põhinõude summas 207,98 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
16.Kohus rahuldab hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt, ca 98% ulatuses, seega 98% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda, 2% kostja menetluskuludest hageja kanda (võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega). Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, mistõttu loeb kohus, et kostjalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
17.TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja menetluskulud on kulunimekirja kohaselt 627 eurot, millest 100 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 507 eurit esindaja kulu (arvestusega 3 töötundi x 169 eur/töötunni hind Riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse kulu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu hüvitamise taotlus põhjendatud osaliselt. Ajakulu 3 h on ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on arvestades hageja esitatud menetlusdokumentide mahtu, vaidluse sisu ja olemust, põhjendatud ajakulu 2 töötundi. Põhjendamatult kõrge on kohtu hinnangul õigusabiteenuse töötunni hind. Käesoleval juhul on hageja esitanud trafaretse hagi tavapärase mahu ja keerukusega võlaõiguslikus vaidluses ning hagejat ei esindanud menetluses vandeadvokaadist esindaja. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks käesoleval juhul 2 tundi ning töötunnihinnaks 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 240 eurot (TsMS § 175 lg 1). Hageja põhjendatud menetluskulud seega kokku 360 eurot (240 + 20 + 100), millest kostja kanda jääb 98% ehk 352,80 eurot.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.