Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

Ärakuulamisel avaldas lastele määratud esindaja, et ta toetab avaldust ja leidis, et KT eestkostjaks tuleks määrata tema vanaema IT. IT avaldas, et ta soovib saada KT eestkostjaks. Loksa linna esindaja ei toetanud IT eestkostjaks määramist. Maakohtu määrus 07.11.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse. Kohus määras piirata GU hooldusõigust ja otsustusõigust oma alaealiste laste MU ja KT suhtes ning piirata TT hooldusõigust ja otsustusõigust oma alaealise lapse KT suhtes. Kohus määras MU eestkostjaks Loksa linna Loksa Linnavalitsuse kaudu kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 24.10.2029 ja andis lapse viibimiskoha, tervise ja hariduse osas hooldusõiguse ja otsustusõiguse üle eestkostjale ning õiguse tegutseda MU varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks, mis on puutumuses hooldusõigusega, otsustusõigusega ja esindusõigusega osas, milles GU-l hooldusõigust on piiratud. Kohus määras KT eestkostjaks IT kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 04.04.2028, ning andis lapse viibimiskoha, tervise, hariduse osas hooldusõiguse ja otsustusõiguse üle eestkostjale, samuti määras kohus IT ülesanneteks KT asjade ajamise, sh eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks, mis on puutumuses hooldusõigusega, otsustusõigusega ja esindusõigusega osas, milles GU-l ja TT-l hooldusõigust on piiratud. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. novembriks. Kohus juhindus PKS §-dest 116 lg-st 2, 123 lg-st 1, 124 lg-st 1, 134, 135 ja 136 ning Lastekaitseseaduse §-dest 3 ja 8. Laste KT ja MU-i igakülgne heaolu ei ole isa ega ka ema poolt tagatud: vanemad tarvitavad tihti alkoholi, isa on alkoholijoobes olles vägivaldne. Vanemad ei ole taganud lastele vajalikku arstiabi, lapsed on hoolitsemata. Vanemad ei ole täiel määral ja vastutustundlikult täitnud vanemakohustusi oma laste ees. Laste jätmine oma vanemate hooldusele ja kasvatusele võib ohustada alaealiste füüsilist, hingelist, vaimset ja sotsiaalset heaolu. Praegusel ajal viibivad alaealised turvakodus. Perekond on Loksa linna sotsiaaltöötajate järelevalve all olnud alates 2010. aastast, mil sündis KT. Sotsiaaltöötaja poolt on tehtud pidevalt kodukülastusi, kodu on olnud alati räpane ja uriinihaisune. Peres on alkoholiprobleemid, mille tagajärjel kodutülid. On toimunud peksmisi laste juuresolekul. Perearst on teavitanud Loksa linna sotsiaal-lastekaitse nõunikku, et lapsed on pesemata, hoolitsemata, lapsi ei ole viidud eriarsti juurde, kuhu neid on suunatud. Kohus leidis, et laste eraldamine vanematest on proportsionaalne ja vajalik abinõu. Kohtumenetluses on kindlaks tehtud, et vanemate alkoholi tarvitamise tõttu lapsed viibivad käesoleva ajani turvakodus. Turvakodusse saabudes olid mõlemad lapsed väga mustad, ka nende riided olid väga mustad ja haisesid. K-l oli paremal labajalal, varvastel ja varvaste vahel põletus, mis oli kinni seotud, laps lonkas jalga. M-l oli kuklas suur muhk, silmade ümber sinikad ja kehal sinikad. 04.04.2014 Tallinna Lastehaigla turvapunktis K-l tuvastati paremal jalalabal ja varvastel teise järgu põletus kuni 2% ulatusega. Arstide sõnul oli tegemist juba mitme päeva vanuse põletusega, mida ei olnud ravitud. M-l tuvastati kukla piirkonnas ulatuslik hematoom. Kohus leidis, et GU ei suuda täita oma laste MU ja KT hooldamise ja kasvatamise kohustust, samut iseda, et ka TT ei ole võimeline täitma oma alaealise lapse KT hooldamise ja kasvatamise kohustusi, sest viibib hetkel kinnipidamisasutuses. Ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist ei ole TT võimeline täies ulatuses teostama oma lapse

isikuhooldusõigust ja -kohustust, tagama lapsele heaolu ning füüsilist ja psüühilist arengut. Kinnipidamisasutusest vabanemisel puudub TT-l ametlik töökoht ning pidev sissetulek, mis võimaldaks katta lapse eakohaseks arenguks vajalikud kulud. Samuti on TT-l tõsised alkoholiprobleemid. Sellest tulenevalt on põhjendatud KT isikuhooldust TT-l piirata ja võtta TT-lt õigus otsustada lapse viibimiskoha, lapse tervisesse ja haridusse puutuvaid küsimusi. Tulenevalt asjaolust, et põhjendatud on GU ja TT nende alaealiste laste MU ja KT suthes isikuhooldust piirata, tuleb alaealistele määrata eestkostja, kes vastavalt PKS § 179 lg 1 sätestatule on alaealiste seaduslikuks esindajaks. Kohus leidis, et MU eestkostjaks tuleb määrata Loksa linn Loksa Linnavalitsuse kaudu, sest MU-l puuduvad lähedased isikud, kes oleksid nõus tema eestkostjaks olema. TT palus KT eestkostjaks määrata lapse vanaema IT. IT on andis nõusoleku saada KT eestkostjaks. Kohus leidis, et IT on sobivaks isikuks ja vastab seaduses kirjeldatud eeldustele. Isikul on lapsega head suhted, ta külastab hetkel regulaarselt KT-t turvakodus. Ta on kindlustatud korteriomanditega XXXXX linnas. Samuti on isik materiaalselt kindlustatud, tema pension on 377 eurot, millele lisandub töö AS-is T kuusissetulekuga 200 eurot. Isik on töötanud 46 aastat XXXXX XXXXXXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXX ja 5 aastat XXXXXXXX XXXXXXXXX. Vaatamata oma kõrgele vanusele on isikul hea tervislik seisund. Juhindudes eeltoodust ja TsMS § 557 lg 2l määras kohus alaealise MU eestkostjaks Loksa linna kuni lapse täisealiseks saamiseni ja KT eestkostjaks IT kuni lapse täisealiseks saamiseni. Määruskaebus Loksa linn palus tühistada maakohtu määruse osaliselt ning määrata alaealise lapse KT eestkostjaks kaebaja. Maakohus lahendas küsimuse KT-le eestkoste määramises ennatlikult, ilma et oleks eelnevalt kooskõlas PKS § 174 lg 3 sätetega selgitanud välja üles seatud kandidaadi sobivuse ja analüüsinud, kas see vastab lapse huvidele ka pikemas perspektiivis ning kaalumata alternatiive. Kaebaja leiab, et maakohus hindas IT sobivust lapsele eestkostjaks määramisel kuni lapse täisealiseks saamiseni puudulikult, mis viis ebaõige ja lapse huvidega vastuolus oleva lahendi tegemiseni eestkostja määramise osas. Maakohus jättis põhjendamata, mis asjaoludel ja tõenditele tuginedes leidis kohus, et IT tervislik seisund on sedavõrd hea, et on alust arvata, et ta on võimeline eestkostja ülesandeid täitma ka järgneva 14 aasta jooksul, s.o vanuseni 87 aastat. Arvestades IT kohtumenetluse eelset käitumist - sisuliselt kõrvalt pealt vaatamine, kuidas lapselapsed on hooleta jäetud ja olukorra lahendamise püüdmine üksnes kaebemenetluse kaudu, siis on põhjendatud tõstatada küsimus sellest, kas IT on lisaks füüsilisele võimekusele ka vaimselt ja psühholoogiliselt valmis sisuliselt lapse vanema rolli täitma sedavõrd kõrges vanuses järgneva 14 aasta vältel. Arvestades praeguse juhtumi asjaolusid, s.t lapsed on olnud hooldamata ja ilma vajaliku vanemliku hooleta pikema perioodi vältel, vanemate alkoholi - ja antisotsiaalse käitumisega seonduvad probleemid, vägivaldsus, mis viisid kõige äärmuslikuma meetme kohaldamiseni, on iseäranis oluline lapse seisukohast, et tulevikus saaks lapsel olema võimalikult stabiilne elukorraldus. Kui lapsele määratakse eestkostjaks füüsiline isik, sh ta sugulane, siis on oluline enne vastava otsuse tegemist väga põhjalikult ja igakülgselt kaaluda võimaliku kandidaadi sobivust, vältimaks seda, et lähitulevikus tõusetub vajadus uuesti teha lapse elukorralduses ulatuslikke muudatusi.

Maakohus pidas IT kui eestkostja isiku sobivuse hindamisel määravaks lähisuguluse fakti ning laskis end mõjutada IT ja lapse isa TT poolt järjepidevalt ja rohkesõnalistest kohtule esitatud avaldustest ja fotodest lapse ja isa kohta. Kahetsusväärselt ei ole maakohtu tähelepanu pälvinud kohtutoimikus olevad tõendid ning lapse isa TT ja IT avaldustest sisalduv teave selle kohta, et tegelikult oli nende tahe suunatud sellele, et eestkoste määratakse üksnes selleks ajaks kui lapse isa TT viibib kinnipidamisasutuses. Samuti tuleneb nii IT kui TT poolt esitatud avaldustest ning avalduste lisadest ning Harju Maakohtu 25.08.2014 kohtuotsusest kriminaalasjas, et pikema perioodi vältel on tekkinud IT-l ja TT-l väga suur vastasseis nii lapse ema GU-ga kui ka Loksa Linnavalitsuse töötajatega ja iseäranis sotsiaaltöötaja TM-ga, kes andis ametliku käigu TT poolt esitatud tapmisähvardustele. Esineb ka põhjendatud kartus, et IT vaen lapse ema GU vastu võib üle kanduda lapsele. IT on küll lapse vanaema, kuid temal puudub elementaarsel tasemel turvaline kiindumussuhe lapselapsega, mõistmine, milline käitumine on lapselapsele eakohane ning kes suure tõenäosusega annab esimesel võimalusel lapse tema isa juurde elama, kui viimane kinnipidamisasutusest vabaneb. Vaidlustatavast lahendist ei tulene, millistel asjaoludel leidis maakohus, et TT kinnipidamisasutusest vabanemise järgselt ei allu IT oma poja korraldustele ning suudab iseseisvalt täita perekonnaseadusest tulenevad kohustusi ning võtta vastu ka selliseid lapsega seonduvaid otsuseid, mis on vastuolus lapse isa seisukohtadega. Praegusel juhul on väga oluline, et enne kui laps hakkab järelevalveta kohtuma oma isaga ja ööbima isa juures, et TT läbiks tulemuslikult alkoholismi ravi. Juhul kui lapse isal on võimalik lapsega hakata koos elama ja teda kasvatama IT eestkostja staatuse kaudu, siis puudub TT-l igasugune motivatsioon igakülgselt ja tulemuslikult tegelda oma isiklike probleemide, sh alkoholismi raviga. Juhul kui lapse eestkostjaks aga määratakse avaldaja, siis on ka lapse isa motiveeritud oma elu muutma, probleemid lahendama sellise määrani, kus ta on võimalik täita vanemlikku rolli ning taotleda hooldusõiguse taastamist.

Alaealisele lapsele määratud esindaja seisukoht KT esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. IT vanus ei oma määravat tähtsust. Mõistlik on oodata eestkosteasutuselt toetust ja nõustamist eestkostja ülesannete täitmiseks, kui selleks peaks praktiline vajadus tekkima. Puudutatud isikute seisukoht IT palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isik on hea füüsilise ja vaimse tervise juures, vastusele lisas IT perearsti tõendid. IT vastab PkS § 174 lg-s 3 loetletud nõuetele. Asjakohatu on kaebuse esitaja püüe seada eestkostjaks olemisele vanuseline tsensus. Alusetu on määruskaebuse esitaja süüdistus, et IT-l puudub elementaarne turvaline kiindumussuhe lapselapsega ja mõistmine, milline käitumine on lapsele eakohane. IT on töötanud pedagoogina 51 aastat, viimased 4 valimisperioodi on isik valitud XXXXX XXXXXXXXX. TT palub jätta kaebuse rahuldamata. Puuduvad igasugused objektiivsed argumendid, miks IT ei sobiks oma lapselapse eestkostjaks. Menetluse edasine käik

Harju Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vaidlust ei olnud selles, et alaealine laps KT oli jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ning kasvatusest ning laps tuli perekonnast eraldada ja lapse viibimiskoha, tervise ja hariduse osas tuli hooldus- ja otsustusõigus üle anda kohtu poolt määratavale eestkostjale. Määruskaebuses heidab avaldaja maakohtule ette, et kohus ei kaalunud eestkostjat määrates alternatiive, ehk siis alaealisele KT-le vanaema IT asemel eestkostjaks Loksa linna Loksa Linnavalitsuse kaudu määramist. Teisi alternatiivvariante ei ole menetluses esile kerkinud ning määruskaebuse esitaja ei ole neile kaebuses ka viidanud. Kolleegium leiab, et praegusel juhul oli õigustatud lapsele füüsilisest isikust eestkostja määramine. PKS § 174 lg 1, § 175 lg 1 ja § 176 lg 2 järgi saab kohus määrata lapse eestkostjaks kas täisealise füüsilise isiku, juriidilise isiku või lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse. Seejuures tuleb viidatud sätete mõtte järgi eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (RK määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11). Füüsilisest isikust eestkostja valib ja määrab kohus, arvestades PKS §-s 174 sätestatud nõuetega. Kohus saab PKS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrata eestkostjaks üksnes täisealise teovõimelise isiku, kelle hooldusõigust ei ole piiratud ja kes ei ole varem eestkostja kohustusi rikkunud. Kui isik vastab neile nõuetele, tuleb eestkostjat valides arvestada PKS § 174 lg 3 järgi ka tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Nimetatud asjaolusid kaaludes peab kohus silmas pidama, et ka eestkostet reguleerivate sätete mõtteks on tagada igal võimalikul juhul lapse kasvamine füüsilisest isikust eestkostja perekonnas. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei välista IT eestkostjaks määramist PKS § 174 lgs 2 sätestatud alused ning IT oli enda eestkostjaks määramisega PKS § 174 lg 4 mõttes nõus. Vaieldakse selle üle, kas IT sobib lapse eestkostjaks PKS § 174 lg 3 järgi. Maakohus leidis õigesti, et praeguses asjas ei ole välja toodud ühtegi sellist asjaolu, mis välistaks füüsilise isiku eestkostjaks määramise. Ainuüksi asjaolu, et vanaema on eakas inimene, ei anna alust väita, et ta ei ole suuteline eestkostja ülesandeid täitma. PKS § 174 lg 1 järgi piisab sellest, et isik on täisealine, seega eestkostjaks määratava isiku vanus ei saa olla iseenesest takistuseks tema eestkostjaks määramisele. Samuti ei nähtu määruskaebusest, milliste isikuomaduste tõttu ei sobi IT lapse eestkostjaks ega suuda täita eestkostja ülesandeid. Vanaema on lapsele lähedane sugulane, kes on lapse käekäigu vastu huvi tundnud, teda arendada püüdnud ning on avaldanud soovi eestkostjaks asuda. Kolleegium leiab, et põhjendamatud on määruskaebuses esitatud väited, et lapse vanaema soovis saada lapse eestkostjaks vaid põhjusel, et saaks lapse tema isale viimase karistuse kandmisest vabanemisel kohe üle anda. Asjakohaseid tõendeid oma kahtlustuse põhistamiseks avaldaja ei ole esitanud. PKS § 179 lg 3 järgi ei või eestkostja oma kohustuste täitmist panna kolmandatele isikutele. Kolleegium osundab, et PKS § 193 kohaselt teostab kohus järelevalvet eestkostja tegevuse üle ning kohus võib teha eestkostjale ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks, samuti võib kohus kõrvaldada eestkostja ülesannete täitmisest kuni

tema vabastamiseni. Maakohus kohustas mh eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama eestkostjat kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. novembriks, seega on kohtul võimalik kontrollida eestkostja tegevust ning otsustada selle üle, kas eestkostja on oma ülesandeid täitnud. PKS § 197 sätestab, et kohus võib eestkostja vabastada juhul, kui eestkostja oma kohustusi olulisel määral rikub, enam ei vasta eestkostjale esitatavatele nõuetele või ka eestkostja enda avalduse alusel. Alaealisele lapsele riigi arvel määratud esindaja kulu tuleb jätta riigi kanda, ülejäänud menetluskulud tuleb jätta iga menetlusosalise enda kanda.

Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.