Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest eestkostja, eestkostetav, eestkostetava otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik .

Avalduse aluseks olevad asjaolud Xxx elab Xxx vallas koos oma tütre Xxx ning tütre perega oma poja Xxx majas, mis varasemalt kuulus Xxx. Xxx on väga agressiivse suhtumisega oma lähedastesse ning ka naabritesse. Karjub ja süüdistab kõiki pidevalt vargustes. Ähvardab maja põlema panna. Tütre Xxx sõnul seab Xxx kodus üles lõkse, et lähedasi vigastada. Xxx on kontrollimatu ja ettearvamatu käitumisega Ta ei tunnista oma probleeme ning keeldub arsti juurde minekust, kuigi on alust arvata, et ta võib olla haige. Xxx vald taotleb Xxx määramist Xxx eestkostjaks. Eksperdi arvamus Harju Maakohtu 14.07.2014.a. määrusega määras kohus läbi viia Xxx suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiis. Psühhiaater Xxx esitas kohtule ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr xxx , mille kohaselt vajab Xxx eestkoste vajaduse täpsustamiseks ning eksperdile esitatud küsimustele vastamiseks statsionaarset kohtupsühhiaatrilist kompleksekspertiisi koos aju visualiseerivate ning neuropsühholoogiliste uuringute teostamisega. Kohus määras läbi viia Xxx statsionaarne kohtupsühhiaatriline kompleksekspertiis. Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA-s 27.10 kuni 24.11.2014 teostatud Xxx vaimse seisundi hindamiseks läbiviidud statsionaarse kohtupsühhiaatriaskohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tulemuste kohta on kohtule esitatud akt nr 13. Ekspertide , psühhiaater xxx ja kliinilise psühholoogi xxx arvamuste kohaselt kannatab Xxx nõdrameelsuse (segatüüpi vaskulaarne dementsus kaasuvate luululiste sümptomitega, xxx) all. Selle raske psüühikahäire tõttu ei ole Xxx kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Xxx ei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline aru saama abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Xxx ei ole võimeline langetama otsuseid ja tegema tehinguid, s.h. pisitehinguid. Xxx ei ole võimeline teostama valimisõigust.

Xxx vajab eestkostet eluaegselt, kuna tema haigus on progresseeruva iseloomuga ja pole alust prognoosida tema paranemist. Xxx eestkostja ülesandeks on tagada tema huvide ja õiguste kaitse ning ööpäevaringne hooldus ja järelevalve. Puudutatud isiku Xxx määratud esindaja seisukohad Harju Maakohtu 25.03.2014.a. määrusega määras kohus puudutatud isikule Xxx esindaja riigi arvel kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määratud esindaja ülesandeid täidab kohtumenetluses advokaat Ronald Riistan. Määratud esindaja toetab Xxx eestkoste seadmist ja Xxx eestkostjaks määramist. Esindatav ei saanud ka pärast korduvat selgitamist aru, mis on eestkoste seadmise sisu ja tagajärjed eestkostetavale. Esindatav oli ettearvamatu käitumisega ning advokaadi juuresolekul esines vägivallahoogusid oma tütre, Xxx suhtes. Vägivaldsus avaldus tütre jõuga eemaletõukamises advokaadi juurest vestluse ajal, et tütar rääkida ei saaks. Esindaja leiab, et Xxx huve ei saa kaitsta üksnes volituste andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu PKS § 203 lg 2 mõistes. Kohtumääruse põhjendused Eestkoste seadmist ja eestkoste määramist reguleerivad perekonnaseadus (PKS), tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), sotsiaalhoolekande seadus (SHS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Kohus oma järeldustes juhindub PKS §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Vastavalt PKS § 203 lg 1 kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealse huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele aru saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr. 13 nähtub, et Xxx vaimne seisund ei võimalda temal kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste arvamused, uurinud asjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et Xxx valla avaldus tuleb rahuldada. Asjas kogutud tõendid kinnitavad , et käesoleval ajal vajab Xxx eestkostet. PKS § 204 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostja määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus veendus ärakuulamisel, et Xxx poeg, xxx, on sobiv isik eestkostjaks. Xxx ei ela oma isaga koos, kuid käib tihti oma isa abistamas ning lahendamas isa ja teiste perekonnaliikmete vahelisi pingeid ja probleeme. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkamine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise mitte hiljem kui 06.01.2020.a.

Samuti leiab kohus, et arvestades Xxx vaimset tervist ei ole võimalik jätta temale alles teovõimet mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes ja valimisõigust. PKS § 194 lg 2 kohaselt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.