Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-14-60340 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on XXX avaldus alaealise XXX nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamine. Avalduse kohaselt kuulub XXX 1/8 kaasomandist (XXX). XXX kuulub 5/8 kaasomandist ja XXX2/8 kaasomandist. Kinnisasja soovib XXXvõõrandada oma vanaemale XXX. Tehingu tegemiseks soovitakse kohtult nõusolekut põhjusel, et taotlejal ja alaealisel puudub huvi antud kinnisasja vastu. XXX kuuluv 1/8 osa kandus talle üle pärast isa, XXX surma, kellega tal katkes suhe juba 2002. aastast. Kinnisasi on vana maja, milles XXX vanaema XXX elab ning mille remontimiseks ja juurdeehitusteks tahab võtta ka laenu, pannes siis maja tagatiseks, kuid mille saamiseks peaks jälle kohtult loa saama. Ehk igal sammul, mida XXX oma elu parendamiseks selle kinnisasja näol teha tahab, peab ta küsima luba kohtult ja kohus omakorda avaldaja ning alaealise käest nende arvamust. See teeb ebamugavaks taotluse esitaja elu, alaealise pideva küsitlemisega ka XXX elu. Lisanduvad veel menetlustele kuluv aeg ja sellega seoses kulutuste tegemine. Avaldaja palub anda avaldajale nõusolek müüa alaealise lapse esindajana lapsele 1/8 kaasomandina kuuluvast kinnistust. 18.11.2014 täpsustas avaldaja oma avaldust ja selgitas, et XXX soovib ehitada krundile pesemisvõimaluse – sauna, mille ehituseks krundile on vaja vallalt luba taotleda. Selleks on vaja jälle avaldaja ja alaealise lapse nõusolekut. Nendest põhjustest tuleneb ka avaldaja ja alaealise lapse loobumissoov, sest nad ei soovi nendes tehningutes osaleda. Lepinguosalised avaldavad, et nad hindavad terve kinnistu väärtuseks 30 000 eurot. 02.12.2014 esitas lapsele RÕA korras määratud esindaja oma seisukoha kohtule. Esindaja oli seisukohal, et enne tehingule nõusoleku andmist on vaja kindlaks teha XXX kuuluva kinnistu osa väärtus ja sellest lähtuvalt võimaliku võõrandamistehingu väärtus. Nõusolekut võõrandamistehingu tegemiseks ei tohi anda XXX esindaja arvates üldiselt, ilma võõrandamistehingu väärtust teadmata. Selline nõusolek võib olla XXX huvidega vastuolus. Kui võõrandamistehingu väärtus vastab XXX kuuluva 1/8 suuruse mõttelise osa turuväärtusele, siis anda XXX nõusolek XXX nimel tehingu tegemiseks XXXtalu kinnistu, asukohaga XXX, registriosa numbriga XXX, võõrandamiseks mitte alla selle turuväärtuse. Kinnisasja võõrandamisest saadud raha kanda XXX arveldusarvele. Kui XXX ei ole pangas arvelduskontot avatud, siis avada XXX nimel arvelduskonto. 10.12.2014 esitas Tallinna linn kohtule oma seisukoha. Põhja-Tallinna Valitsus tegi ettepaneku anda XXX luba XXX nimel alaealisele kuuluva kinnistuosa võõrandamiseks tingimusel, et selle väärtuse väljaselgitamiseks on koostatud nõuetekohane hindamisakt ja et alaealisele kuuluv kinnisasja osa võõrandatakse vastavalt selle turuväärtusele. Kinnisasja osa müügist saadud raha tuleks kanda alaealise arveldusarvele ning kasutada seda XXX autokooli kursuse eest tasumiseks ja talle auto ostmiseks. Raha kasutamiseks täiendava kohtu nõusoleku küsimist ei pea eestkosteasutus vajalikuks. 11.12.2014 edastati kohtule eksperthinnang vaidlusaluse kinnistu turuväärtuse kohta. Eksperthinnangu kohaselt on kinnisasja turuväärtus seisuga 08.12.2014 39 000 eurot. 12.12.2014 esitas lapsele RÕA korras määratud esindaja täiendava arvamuse. Esindaja märkis, et vaatamata XXX telefoni teel antud nõusolekule XXX kinnistu kinkimiseks oma vanaemale XXX, ei saa esindaja pidada seda XXX huvidega kooskõlas olevaks. Nimelt on XXX puhul

2-14-60340 tegemist alaealisega, kes ei pruugi aru saada oma seadusest tulenevatest õigustest. 10.12.2014 XXX kinnistu hindamisakti kohaselt on kinnistu väärtuseks 39 000 eurot, millest lähtuvalt on XXX kuuluva osa väärtuseks 4 875 eurot. Arvestades, et XXX saab umbes 6 kuu pärast (10.05.2015) 18-aastaseks ja saab kinnistu ise XXX kinkida, siis ei pruugi kinnistu kinkimine XXX olla hetkel XXX huvides. Muus osas jäi esindaja oma 02.12.2014 arvamuse juurde. 15.12.2014 esitas Tallinna linn kohtule täiendava seisukoha. Tallinna linn jäi oma 10.12.2014 esitatud seisukohtade juurde. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa. PKS § 132 lg 1 kohaselt lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Avaldajal ja 23.02.2011 surnud XXX on ühine laps XXX. XXX päris oma isa XXX surma järel 1/8 suuruse mõttelise osa XXX talu kinnistust, asukohaga XXX, registriosa numbriga XXX. 3 000 m2-suurusel kinnisasjal asuvad hooned, mida senini on kasutanud elamiseks XXX isapoolne vanaema XXX. Lisaks XXX kuulub kinnistust 2/8 suurune mõtteline osa XXX ja 5/8 suurune mõtteline osa XXX. Avaldaja on täiendavalt selgitanud, et kinnisasi on vana maja, milles XXX vanaema XXX elab ning mille remontimiseks ja juurdeehitusteks tahab võtta ka laenu, pannes siis maja tagatiseks, kuid mille saamiseks peaks jälle kohtult loa saama. Lisaks soovib XXX ehitada krundile pesemisvõimaluse – sauna, mille ehituseks krundile on vaja vallalt luba taotleda. Selleks on vaja jälle avaldaja ja alaealise lapse nõusolekut. Ehk igal sammul, mida XXX oma elu parendamiseks selle kinnisasja näol teha tahab, peab ta küsima luba kohtult ja kohus omakorda avaldaja ning alaealise käest nende arvamust. See teeb ebamugavaks taotluse esitaja elu, alaealise pideva küsitlemisega ka XXX elu. Lisanduvad veel menetlustele kuluv aeg ja sellega seoses kulutuste tegemine. Avaldaja soovib kohtult luba lapsele pärandvarana kuuluva varaga tehingu tegemiseks. Nimelt anda avaldajale nõusolek müüa alaealise lapse esindajana lapsele 1/8 kaasomandina kuuluvast kinnistust. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, avalduse täpsustusega, nendele lisatud dokumentidega, Tallinna linna ja lapsele määratud esindaja arvamusega ning hinnates eelpool toodut, asub seisukohale, et alaealise huvid on igakülgselt kaitstud. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et lapse ema, paludes kohtult nõusolekut lapse nimel eelpool nimetatud tehingu tegemiseks, tegutseks lapse huvisid ja õigusi kahjustavalt. Seega on avaldus esitatud alaealise huvides ja kuulub rahuldamisele tingimustel, mis on märgitud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.

2-14-60340

Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.