2-14-60639
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Kohtujurist
Anu Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-60639
Tsiviilasi
XXX avaldus täisealisele isikule XXXeestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:
Puudutatud isik 1: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, viibimiskoht XXX); Puudutatud isiku 1 esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Aavo Aadli (Advokaadibüroo Aavo Aadli, e-post: [email protected]); Puudutatud isik 2: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik 3: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik 4: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX);
Asja läbivaatamine
Eestkosteasutus: Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Pallasti 54, Tallinn 11413, e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
2-14-60639 eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. XXX ülesanneteks on XXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
2-14-60639
17.11.2014 edastas kohus kohtumaterjalid XXX aadressil XXX. Kohtumaterjalid tagastati järgmistel põhjustel: „saaja ei viibinud kohal“, „hoiutähtaja möödumisel“ ja „kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“ (tl 38). XXXtoimetati kohtumaterjalid kätte 02.12.2014 postkasti panekuga (tl 42). Käesoleva ajani ei ole XXX kohtule esitanud vastuväiteid XXX eestkoste seadmise osas ja selle kohta, et XXX hakkab XXX eestkostjaks. XXX RÕA korras määratud esindaja leidis, et puudutatud isik ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima just psüühiliste funktsioonide puudumise tõttu. On täiesti selge, et puudutatud isikul teovõime on seetõttu piiratud (tegelikult see puudub täiesti) ning ta vajab eestkostet. Esindaja leiab, et puudutatud isiku huve ei saa kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muu abilise kaudu. Asjas puudub vaidlus, et puudutatud isikul puuduvad väliselt avalduvad psüühilised funktsioonid. Seega, puudutatud isik oma tahet avaldada ei suuda ning seetõttu pole võimalik ka volituste andmine. Puudutatud isiku huve saab kaitsta ainuüksi eestkoste kaudu. Esindaja on seisukohal, et eestkoste tuleb seada puudutatud isiku kõigi asjade ajamiseks maksimaalselt seaduses lubatud tähtajaks. Esindaja arvates on XXX oma isikuomadustelt sobiv inimene eestkostja ülesannete täitmiseks. Tegemist on puudutatud isiku õega, kes on hoolitsenud oma õe eest kogu viimase aasta (tl 45-47). Lasnamäe Linnaosa Valitsus on kohtule esitanud oma arvamuse, mille kohaselt kui kohtuekspert jõuab järeldusele, et oma seisundist tulenevalt ei ole XXX kestvalt võimeline oma tegudest aru saama või neid juhtima ning vajab eestkostet, on XXX oma õe XXX lähedane sugulane, kes on sobiv eestkostja kohustuste täitmiseks (tl 39-40). Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 21.11.2014 aktist nr 611 (ekspert XXX) nähtub, et XXX ei ole vaimuhaige, nõrgamõistuslik ja tal ei esine psüühikahäiret, vaid temal esineb aju orgaaniline kahjustus. Isik ei ole võimeline aru saama oma tegudest või neid juhtima ja oma elu iseseisvalt korraldama. Isiku vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust. Isiku suutmatus on kestev. Isiku ülekuulamine kohtu poolt ei ole võimalik, ta on teadvuseta olekus. Isiku vaimne seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtu poolt. Isiku ärakuulamine tavalises keskkonnas ei ole võimalik, ta on teadvuseta olekus. Isikule on vaja määrata eestkostja. Isiku vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas. Eestkostja ülesannete ringi kuuluksid kõik tehingud, õiguste ja huvide kaitse ning ta vajab eestkostet tähtajatult (tl 52). Eeltoodust tulenevalt on XXX TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste.
2-14-60639
PKS § 203 lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus XXX eestkoste seadmiseks on põhjendatud. PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isiku-omadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus leiab, et XXXeestkostjaks tuleb määrata tema õde XXX, kes on oma õe eest ka siiani hoolt kandnud ja andnud eestkostjaks hakkamise kohta oma kirjaliku nõusoleku. Kohus leiab, et XXX on oma isikuomaduste ja võimete poolest sobilik isik täitma XXX eestkostja ülesandeid. XXX eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Tulenevalt XXXpsüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja, XXX arvamusest ja XXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXX asjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et XXXtuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXX ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXX tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 16.12.2019. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXXvara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad
2-14-60639 dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXX ́ut esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 25. jaanuaril. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut, võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg-st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja kanda ning puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ning tasu ekspertiisi teostamise eest Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.