XXX avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja XXX ainuotsustusõiguse andmiseks laste igakordse viibimiskoha (sh elukoha) küsimuses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XXX, XXX; Avaldaja esindaja XXX; Puudutatud isik I, laste isa XXX, XXX Puudutatud isiku I esindaja XXX Puudutatud isik II, alaealine XXX, XXX Puudutatud isik III, alaealine XXX, XXX Puudutatud isikutele II ja III riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Alar Neiland; Eestkosteasutused: Keila Linnavalitsus, esindaja Ene XXX, Janne XXX Rae Vallavalitsus, esindaja Kai XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
27.11.2014
Kohtuistungil osalejad
Avaldaja XXX Avaldaja esindaja XXX Puudutatud isik I, laste isa XXX Puudutatud isiku I esindaja XXX Puudutatud isikutele II ja III riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Alar Neiland; Menetlusse kaasatud kohalikud omavalitsused: Keila Linnavalitsus, esindaja Ene XXX, Janne XXX Rae Vallavalitsus, esindaja Kai XXX ja Ketlin XXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXX avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste XXX ja XXX suhtes.
2.Anda XXX`ile (isikukood XXX) XXX ja XXX kooli- ja ravivaliku ning elukoha otsustusõigus Eesti Vabariigi piires. Menetluskulude jaotamine
Jätta XXX ja XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda.
4.Jätta muud avalduse esitamisel tekkinud menetluskulud, sealhulgas avaldaja XXX poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, XXX kanda.
5.Jätta puudutatud isiku XXX menetluskulud tema enda kanda. Kohtumääruse edasikaebamise kord, kehtivus ja jõustumine Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal ja kõigil asjast puudutatud isikutel Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50,00 eurot. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest XXX`ile ja XXXa`le. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Avaldaja XXXesitas 15.09.2014.a. Harju Maakohtule avalduse, milles palus osaliselt lõpetada vanemate XXX ja avaldaja ühise hooldusõiguse alaealiste laste XXX ja XXX suhtes ning anda alaealiste laste XXX ja XXX ainuhooldusõigus avaldajale üle.
2.Avaldust põhjendab XXX asjaoludega, et puudutatud isik XXX ettearvamatut käitumist ning lastevanemate võimetust jõuda mistahes mõistlikele kokkulepetele, on XXX seisukohal, et ühise hooldusõiguse jätkamine ei ole laste huvidest lähtuvalt võimalik ning otsustusõigus laste igakordse viibimiskoha (sh elukoha) osas tuleb anda XXX , kes saab seda laste huvidest lähtuvalt teostada. Kuivõrd lastel peab säilima regulaarne suhtlus ka lahuselava vanemaga ning arvestades laste isa senist ettearvamatut ning laste emaga kooskõlastamata käitumist lastega suhtlemisel, peab XXX vajalikuks ja otstarbekaks kehtestada samaaegselt viibimiskoha küsimuse reguleerimisega ka laste suhtluskord isaga. TsMS § 375 kohaselt kohus leidis, et käesolevas tsiviilasjas nõuete eraldamine võimaldab asja kiiremat läbi vaatamist. 01.12.2014 Harju Maakohtu määrusega kohus eraldas XXX avalduses laste suhtlemiskorra määramise nõude iseseisvasse menetlusse ja käesoleva tsiviilasja raames lahendab laste vanemate hooldusõiguse küsimuse laste suhtes.
3.Harju Maakohus kaasas oma 16.09.2014.a. kohtumäärusega menetlusse puudutatud isikute elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ja määras, juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 219 lõigetes 2 ja 5 sätestatust, alaealistele lastele samal päeval ka riigi õigusabi korras esindaja. Puudutatud isikutele XXX ja XXX määrati riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaat Alar Neiland.
4.Puudutatud isik XXX seisukoht (tl 54-65) on, et hooldusõiguse andmine laste emale ei oleks kooskõlas laste huvidega. Samas avaldab laste isa, et kui kohus leiab siiski, et ühine hooldusõigus tuleb lõpetada ning see tuleb anda ühele vanemale, siis esitab XXX taotluse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning selle määramiseks selliselt, et ainuhooldusõigus laste asukoha määramise osas ning olulisemate laste arengut puudutavate küsimuste lahendamisel
kuulub XXX . XXX seisukohalt peab ainuhoolduse jätmine XXX laste huve paremini silmas.
5.Puudutatud isik XXX kinnitas 27.11.2014 toimunud kohtuistungil, et ta on nõus sellega, et määrata laste elukoht isa juurde. Lapsed peaksid koos kasvama. Praegu on üks laps valmis elama nii isa kui ema juures. 6.Puudutatud isiku XXX elukohajärgne kohalik omavalitsus Keila linn Keila Linnavalitsus kaudu avaldas oma kirjalikus arvamuses (tl 43-45, 126) pärast XXX kodukülastust, et XXX perel on väljakujunenud kindel päevaplaan ning lastele meeldib elada koos emaga. Samuti 27.11.2014.a. toimunud kohtuistungil Keila Linn Keila Linnavalitsuse kaudu toetas avaldaja XXX avaldust. Kohalik omavalitsus on seisukohal, et ema juures lastel on piisavalt ruumi, kõik elamistingimused on olemas, samuti probleemi kooliskäimisega ema juurest ei ole ning laste eraldamine vanemate vahel ei ole hea, so, et üks laps elaks emaga ja teine laps isaga.
7.Puudutatud isiku XXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse kirjalik arvamus (tl 48-52) on antud pärast 14.08.2014 kodukülastust. Kokkuvõtvalt kohalik omavalitsus on arvamusel, et mõlemad lapsevanemad hoolivad oma lastest ja soovivad neile parimat ning nad soovivad igapäevaselt laste elus osaleda. Vestluses lapse vanematega ei tekkinud kahtlust, et nad saavad laste hooldamise ja kasvatamisega hakkama. Kohalik omavalitsus arvab, et praegune elukorraldus, kus lapsed elavad isaga, on kestnud veel lühikest aega (ligi 3 kuud), mistõttu ei oska omavalitsus öelda, kas XXX saab laste koolitamise, õpetamise, koolitundideks ettevalmistamisega järjepidevalt ja igapäevaselt hakkama, sest see koormus on siiani kanda olnud XXX . Lastega vesteldes on lapsed kohalikule omavalitsusele avaldanud, et lapsed soovivad elada ema juures. Alaealiste XXX ja XXX esindaja määratud riigi õigusabi korras oma seisukohas (tl 7578) märgib, et laste isaga ei ole tal võimalik olnud kontakti saada. Esindaja poolt lastele esitatud küsimustele lapsed vastasid, et neil meeldiks rohkem elada ema juures. Lastele määratud esindaja toetab, et lapsed elavad ema juures, seega laste viibimiskoht oleks laste ema viibimiskoht. Kohtumääruse põhjendused
8.Kohus, ära kuulanud kohtuistungil avaldaja, puudutatud isiku XXX ning elukohajärgsed kohalikud omavalitsused ja lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohad, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja sellele lisatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu seetõttu rahuldamisele. Põhjendatud on avaldaja avaldus XXX laste osas otsustusõiguse andmiseks laste igakordse viibimiskoha (sh elukoha) küsimuses ning kuulub seega rahuldamisele.
9.Tulenevalt PKS § 123 lõikest 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse esmajoones lähtuvalt lapse huvidest. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse §-i 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks, alati ja igal pool, seada esikohale lapse huvid. Vastavalt PKS § 137 lg 2 p-le 2 kohus ei rahulda avaldust, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
PKS § 143 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. PKS § 119 sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Viimati märgitud seadusesättest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et lapse suhtes kindla(te)s küsimus(t)es otsustusõiguse andmine ühele vanematest saab toimuda üksnes ühist hooldusõigust teostavate vanemate puhul. Kohus leiab, et XXX ja XXX osas kohtuistungil ära kuulatud laste vanemate ja puudutatud isikute seletustega leidis tõendamist, et nimetatud isikud so lapsevanemad, kes küll elavad lahus, ei vaidle tegelikult selle üle, kuidas laste hooldusõigust ühiselt teostada. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et põhjendamatu on käesoleval ajal lõpetada XXX ja XXX ühine hooldusõigus nende laste XXX ja XXX suhtes, sest nimetatuks puuduvad seaduses ettenähtud alused. Kohus lähtub määruse tegemisel asjaolust, et käesolevaks ajaks elavad lapsed ema juures ning lapsed on avaldanud soovi sinna jääda. Kuna vanemad on erinevatel seisukohtadel laste elukoha osas, leiab kohus, et laste viibimiskoht edasiste vaidluste ärahoidmiseks tuleb määrata kohtul. Arvestades asjaoluga, et lapsed elavad käesoleval ajal koos emaga ema elukohas Keilas ja isa Rae vallas, peab kohus põhjendatuks anda laste elukoha otsustusõigus Eesti Vabariigi piires PKS § 119 alusel XXX . Samuti tuleb jätta XXX laste koolivaliku otsustusõigus ning ravivaliku õigus. XXX on tõestanud, et ta suudab ja soovib neid küsimusi laste huvidest lähtudes üksinda otsustada. Nimetatu on kooskõlas ka laste huvide ja teiste asjaomaste isikute õigustatud huvidega. Riigikohus lahendis 3-2-1-45-11 on märkinud, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus PKS § 119 järgi vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale, piirates vajadusel tema otsustusõiguse teostamist või pannes talle lisakohustusi. PKS § 119 lg 1 järgi ei otsusta kohus ise lapse elu puudutavat küsimust vanemate eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, s.o ilma teise vanemata. Viidatud sätte alusel saab kohus anda ühele vanemale ka õiguse otsustada üksi lapse viibimiskoha üle (nt lapse lühemaajaliste, sh puhkusereisil või lastelaagris viibimise üle või vanemate lahku elama asumise soovi korral lapse tulevase elukoha üle), seejuures peab kohus seda otsustust tehes lähtuma PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohus ei seadnud kahtluse alla isa võimekust lapsi kasvatada ning toime tulla laste elukorralduse ning koolikohustuse täitmisega. Oluline asjaolu, millest kohus otsustuse tegemisel lähtus on reaalne olukord, kuna lapsed käesolevaks ajaks elavad ema juures, lastel meeldib praegune elukorraldus ja ning seega on tagatud laste huvide ja soovidega arvestamine. Eeltoodud seisukoha vastavust Lastekaitse seaduse § 3 kinnitab eelmärgitud paragrahvis toodut, et lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool on seada esikohale lapse huvid.
10.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend avaldaja ja alaealiste laste huvides ja kohus määras alaealistele lastele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealistele lastele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Muud avalduse esitamisel tekkinud menetluskulud, sealhulgas avaldaja XXX poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, jäävad XXX kanda. Juhul kui puudutatud isikul XXX tekkis menetluskulusid, jäävad nimetatud menetluskulud tema enda kanda.