15. detsember 2014.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni 13 Tallinn) kantseleis
teatavakstegemine Tsiviilasja number
2-14-4020
Tsiviilasi
XXX hagi XXXvastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
999 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) esindajad Hageja seaduslik esindaja: XXX(endine XXX; e-post XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada XXX väljamõistmiseks.
hagi
XXX
vastu
elatise
2.Muuta Petseri rajooni Pihkva oblasti Rahukohtu 05.10.2010 määrusega 2-907/2010 väljamõistetud elatise määra ja välja mõista XXX XXX kasuks alates 28.01.2014 igakuine elatis Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2014.a. on 177,50 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) kuus kuni XXX täisealiseks saamiseni või kui XXX jätkab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
3.Elatis tuleb tasuda XXX arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s selgitusse märkida „elatis XXX “. Menetluskulude jaotus
1.Hageja esitas 28.01.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna
kostja esitas makseettepanekule vastuväite, anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on Petseri rajooni Pihkva oblasti Rahukohtu 05.10.2010 määrusega 2-907/2010 kohustatud kostjat maksma elatist hageja ülalpidamiseks igakuiselt 25% sissetulekust. Kostja sissetulek on niivõrd kaootiline, et hageja ülalpidamiseks laekuv elatis ei ole piisav ega kata lapse kulutusi. Hageja palub muuta Petseri rajooni Pihkva oblasti rahukohtu määrusega väljamõistetud elatise suurust ja mõista välja hageja ülalpidamiseks 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja anda Elena Konevale õigus elatise käsutamiseks, kandes elatise XXX pangakontole. Kostja vastuväited
2.Maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja vastuväite, et ta on oma ülalpidamiskohust täitnud igakuiselt vastavalt kohtumäärusele 2-907, mis on väljaantud Petseri rajooni kohtutäituri poolt ning tal võlgnevusi ei ole. Harju Maakohus on hagimenetluses kostjale menetlusse võtmise määruse koos hagiavalduse ärakirja ja selle lisadega saatnud posti teel väljastusteatega aadressile XXX . Nimetatud menetlusdokumendid on kostjale kätte antud allkirja vastu 23.08.2014. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
4.PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
5.PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 166 alusel on alates 01.01.2014 töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 355 eurot, millest pool on 177,50 eurot.
6.Tulenevalt PKS §-st 210 lg 1 laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui ei ole ette nähtud teisiti.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 103 lg 2 sätestab, et Eesti kohus võib põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi. TsMS § 103 lg 4 punktid 1 ja 4 sätestavad, et käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka ülalpidamisasjade suhtes. Ülalpidamisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes või seadusest tuleneva muu ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Seega võis hageja esitada hagi enda elukoha järgi Eesti kohtusse.
8.Kohtule esitatud sünnitunnistusest nähtub, et hageja on sündinud 29.01.2010 ja kostja on hageja isa.
9.TsMS § 495 kohaselt kui elatisnõue lahendatakse hagimenetluses, loetakse võlgniku vastuväited elatisnõudele maksekäsu kiirmenetluses kostja hagi vastuseks. Kohus annab kostjale vajaduse korral täiendava tähtaja hagile vastamiseks, muu hulgas, kui hageja oma nõuet muudab või täiendavalt põhjendab. Hageja hagiavalduses ei vaidlustanud asjaolu, et Petseri rajooni Pihkva oblasti Rahukohtu 05.10.2010 määrusega 2-907/2010 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis, kuid hageja leiab, et kostja makstav elatis ei ole piisav ega kata lapse kulutusi ning laekumine on kaootiline, mistõttu palub hageja muuta väljamõistetud maksete suurust. Seega peab kohus tuvastama, kas on alust muuta Petseri rajooni Pihkva oblasti Rahukohtu 05.10.2010 määrusega 2-907/2010 väljamõistetud elatise suurust.
10.TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
11.Petseri rajooni Pihkva oblasti Rahukohtu 05.10.2010 määrusega 2-907/2010 on tõendatud, et XXX on välja mõistetud alimendid (elatis) XXX kasuks igakuiselt 1⁄4 kostja kõikidest sissetulekutest alates 01.10.2010 kuni XXX täisealiseks saamiseni.
12.Elatise maksete tõendamiseks on hageja esitatud hoiuraamatu väljavõtte perioodi 11.06.2013 kuni 07.03.2014 kohta (so 10 kuud), millest nähtub, et sissetulekud olid kokku 31 254,14 rubla. TsMS § 486 lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, so 28.01.2014. Seisuga 28.01.2014 oli valuutakurss Eesti Panga andmetel järgmine: 1 euro võrdus 47,324 rublaga. Arvestades valuutakurssi tuleb keskmiselt 1 kuu elatise suuruseks 66,04 eurot (31254,14/47,324/10 kuuga), mis on oluliselt väiksem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär ja seega on alus TsMS § 459 lg 1 ja TsMS § 497 kohaldamiseks ja elatise suuruse muutmiseks.
13.TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Seega kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele alates hagi esitamisest, so 28.01.2014.
14.Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Asjaolu, et hageja esindaja peresse on lisandunud veel üks ülalpeetav (hageja ema uuest abielust sündinud poeg), ei mõjuta elatise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks, kuna elatis mõistetakse välja hagejale (lapsele) tema vajaduste rahuldamiseks.
15.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole
nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja taotles elatise tasuda hageja ema XXX arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s selgitusse märkida „elatis XXX“.
16.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi elatise väljamõistmiseks alates 28.01.2014 igakuiselt 177,50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast XXX arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank ASs selgitusse märkida „elatis XXX“ Menetluskulude jaotus
17.Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
19.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.
Piret Rõuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.