Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-5117
Kohtuasi
Eurservices OÜ hagi D.G& Co OÜ vastu lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.12.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
D.G& Co OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
12 030,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Eurservices OÜ (registrikood lepinguline esindaja Tõnis Kõiv
11357797),
Kostja D.G& Co OÜ (registrikood lepinguline esindaja Roman Maksimenko
14975521),
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 13.12.2023 otsus muutmata. Jätta D.G& Co OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud D.G& Co OÜ kanda. Määrata kindlaks Eurservices OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista D.G& Co OÜ-lt Eurservices OÜ kasuks välja menetluskulud 990 eurot.
5.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb D.G& Co OÜ-l tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-5117 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Eurservices OÜ (hageja) esitas 07.04.2022 Harju Maakohtule D.G& Co OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 11 139,39 eurot ja viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suuliselt märtsis 2021 töövõtulepingu hagejale kuuluva sõiduki Volkswagen Multivan T5 (reg nr XXXXXX) (sõiduk) mootori kapitaalremondi teostamiseks, sh turbokompressori vahetus. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja tasub töö eest kostjale 1783,11 eurot, varuosade eest otse varuosade müüjale ADN Grupp OÜ-le 1188,20 eurot ja turbokompressori eest otse kompressori müüjale OÜ-le Bane Roco 665 eurot. Kokku maksis kõik 3636,31 eurot. Kostja sai töö valmis ja andis remonditud sõiduki hagejale üle 30.03.2021.
3.02.10.2021 hakkas sõiduk sõidu ajal ootamatult kiirust kasvatama (juht gaasi ei vajutanud) ning seejärel tekkis probleem pidurdamisega. Peale sõiduki seiskamist ja uuesti käivitamist tekkis sõiduki mootorisse kolin. Hageja tellis puksiiri ja sõiduk veeti kostja juurde. Kostja vaatas sõiduki üle ning väitis, et sõiduki mootori rikke põhjuseks on turbokompressor, mis kostja arvates oli defektne. Hageja võttis ühendust turbokompressori müüjaga ja nende arvamuse kohaselt on tõenäoline mootori rikke põhjus valesti teostatud mootori remont, mille tagajärjel sai turbokompressor olulisi kahjustusi. Kostja keeldus sõiduki remontimisest omal kulul.
4.Hageja pöördus 29.10.2021 riiklikult tunnustatud ekspert Raul Põdersalu poole, et välja selgitada sõiduki mootori rikke põhjus. Hageja saatis 03.11.2021 kostjale pretensiooni, teavitades, et pöördus eksperdi poole sõiduki mootori rikki minemise põhjuse tuvastamiseks ja kavatseb nõuda kompensatsiooni.
5.Hageja võttis Corsa Motors OÜ-lt hinnakalkulatsiooni sõiduki mootori remondiks ja sai 17.11.2021. vastuse, et remont maksab 8425,73 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja aktsepteeris pakkumuse ning korraldas sõiduki teisaldamise kostja juurest töökotta.
6.Ekspert teostas töökojas sõidukilt eemaldatud mootori ülevaatuse 09.11.2021 ning tuvastas, et mootor oli hävinenud. Mootoririke on põhjustatud kostja ebakvaliteetse ning lubamatute töövõtetega teostatud mootoriremondi tagajärjel. Lisaks sõiduki mootori rikkele olid mootori rikke tagajärjel kahjustada saanud ka sõiduki pihustid, mis tuleb samuti välja vahetati.
7.Corsa Motors OÜ remontis sõiduki ja hageja tasus selle eest. Kuna sõidukit ei saanud kasutada, oli hageja sunnitud kasutama igapäevase liikumisvajaduse rahuldamiseks rendisõidukit 06.10.2021 kuni 05.12.2021, mille eest samuti tuli hagejal tasuda. Samuti on
2-22-5117 hageja tasunud eksperdi arvamuse eest. Hageja kahju kokku on 11 139,39 eurot. Kostja ei ole hageja korduvatele kahju hüvitamise nõudekirjadele vastanud.
8.Hagejal on õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitise tasumisega viivitamise tõttu viivise tasumist seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja ei vaidle, et hageja pöördus tema poole palvega sõiduk remontimiseks ning pooled leppisid kokku tööde maksumuses. Hageja sõidukil tuvastati muuhulgas turbokompressori rike. Hageja ei ole tõendanud, et kostja toimingud põhjustasid mootori rikke. Hageja ise valis sõiduki remondi teostamiseks välja vanad detailid, et vähendada remondi kulu, kuid kasutatud tagavaraosadel on lühem töögarantii. Kostja ei saa vastutada detailide kvaliteedi eest, mis hageja remondi tegemiseks andis. Kui sõiduki remont oleks olnud ebakvaliteetne, siis rike oleks ilmnenud tunduvalt varem. Hageja pidi pärast remonti, peale 2000 kilomeetri läbisõitu, tooma sõiduk kostja juurde kordusdiagnostikaks. Kostja ei tea, kus kontrolliti sõiduki tehnilist seisundit ja vahetati õli. Kostjal on teadmata, milliseid töid teostasid hageja ja ADN Grupp OÜ esindaja sõiduk seiskumisel ja mootori käivitamisel 02.10.2021. Hageja võis koos ADN Grupp OÜ esindaja ebakompetentsete toimingutega ise põhjustada mootori täieliku rikke.
11.Pärast sõiduk toomist kostja juurde mõtles hageja ümber, et sõiduki remonti kostja juures mitte teha. Hagejal tuli jätta sõiduk samasse seisundisse, mitte remontida sõidukit teise ettevõtja juures. Kostja ei tunnista ekspertiisi tulemusi, sest ei osalenud selles ega saa tõendada ekspertiisis esitatut. Põhjendamatu on nõue sõiduki remondikulude hüvitamiseks, mida hageja kandis teises firmas. Hageja ei ole tõendanud sõiduki rentimise vajalikkust. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohus rahuldas 13.12.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 11 139,39 eurot ning viivise põhinõudelt (11 139,39 eurot) alates hagiavalduse esitamisest 07.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4150 eurot ja viivise.
13.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid märtsis 2021 töövõtulepingu hagejale kuuluva sõiduki mootori kapitaalremondi teostamiseks, sh turbokompressori vahetuse. Hageja ja kostja leppisid suuliselt kokku, et hageja tasub töö eest kostjale, varuosade eest otse varuosade müüjale ADN Grupp OÜ-le ja turbokompressori eest otse kompressori müüjale OÜ-le Bane Roco). Kostja sai töö valmis ja andis remonditud sõiduki hagejale üle 30.03.2021. Vaidlust ei ole selles, et remondi käigus paigaldati sõidukile kasutatud turbokompressor ning selles, et 02.10.2021 sõidu ajal hakkas sõiduk ootamatult kiirust kasvatama ning seejärel tekkis probleem pidurdamisega, peale sõiduki seiskamist ja uuesti käivitamist tekkis sõiduki mootorisse kolin, mistõttu sõiduk pukseeriti kostja töökotta. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja keeldus sõiduki mootorit omal kulul remontimast ning hageja lasi sõiduki mootori remontida Corsa Motors OÜ-l, kes tegi hagejale hinnapakkumise 17.11.2021.
2-22-5117
14.Poolte vahel 2021 sõlmitud leping on oma olemuselt töövõtuleping (VÕS § 635).Vaidluse põhiküsimus on selles, kas sõiduki mootori rike on põhjuslikus seoses kostja töökojas teostatud sõiduki mootoriremondiga. Hageja esitatud ekspertarvamusest, mida maakohus käsitles asjatundja arvamusena, nähtub, et tellimus arvamuse saamiseks on esitatud hageja poolt 29.10.2021, eksperdi poolt on teostatud esmane vaatlus 02.11.2021 ning 09.11.2021 teostas ekspert sõidukilt eemaldatud mootori ülevaatuse. Ekspert on märkinud, et sõiduki mootor on hävinenud ja vajab vahetust – 4. silindri keps oli purunenud ja lõhkunud mootoriploki, kolvi, väntvõlli ja balansiirvõllide ploki. Kasutuskõlblik on vaid plokikaan, mis vajab kontrollimist ja korrastamist. Turboseade välisel vaatlusel ekspert sellel vigu ei tuvastanud. Lähtudes ekspertarvamusest ja eksperdi poolt kogutud andmetest on tõendatud, et sõiduki mootor on rikkis ja vajab vahetust. Ekspertarvamusega on tõendatud, et mootori turboseadmest lekkis mootoriõli, mis sattus omakorda vahejahutisse, kus see imeti läbi sisselasketrakti kolvipealsetesse põlemiskambritesse, mootori töötamise käigus põlemiskambrisse sattunud mootoriõli aga süttis ja põhjustas mootoripöörete kontrollimatu tõusu. Põlemiskambrisse imetud mootoriõli hulk on olnud sedavõrd suur, et 4. silindris ületas õlikogus põlemiskambri mahu, tekkis hüdrolöök ning nii keps kui kolb purunesid. Ekspertarvamuse kohaselt oli mootoriremondi käigus, s.o mootori koostamise käigus tihendpindade vahele pandud hermeetikut, mille ladestusi leidus turboseadmes. Samuti esines turboseadme tööpindadel jälgi kontaktist abrasiivsete osakestega, mis on kahjustanud turboseadme võllide toetuspindasid. Võõrosakesed võisid turboseadmesse sattuda õli kaudu kas mootoriremondi käigus puhastamata jäänud mootori õlikanalitest või remondi käigus vahetamata jäänud õlijahutist. Kuna ekspertarvamusega on tuvastatud, et mootoririke on alguse saanud turboseadmest, siis saab kahju tekkimise põhjusena pidada kostja poolt ebakvaliteetset ning lubamatute töövõtetega teostatud mootoriremonti.
15.Maakohus märkis, et ei saa käsitleda kostja seadusliku esindaja arvamust, mida kostja nimetab eksperdi arvamuseks tõendina tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 järgi. Arvamuse on koostanud ja allkirjastanud kostja seaduslik esindaja, kes võib menetluses esindada kostjat, kuid mitte olla asjatundja rollis ning tekitada menetluses tõendit. Kostja esitatud arvamus on hinnatav vaid kostja seisukohana. Kostja enda väidete kinnitamiseks ega hageja väidete ümberlükkamiseks tõendeid esitanud ei ole.
16.Kuigi kostja väidab, et peale 2000 km läbimist pidi hageja tooma sõiduki kostja teenindusse, et vahetada mootoriõli ja filtrid, siis ei ole kostja tõendanud seda, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt teostatakse sõiduki õlivahetus kostja juures. Tõendamata on kostja väide, et hageja remontis või lasi remontida sõidukit enne sõiduki pukseerimist 02.10.2021 kostja töökotta. Kostja väide, et hageja võis sõiduk ebaõige kasutamisega ise põhjustada mootoriosade purunemise on oletuslik. Põhjuslik seos kostja tegevuse ja sõiduki mootori rikke vahel on tõendatud asjatundja arvamusega. Asjatundja arvamuses on välja toodud, et turbokompressori paigaldamisel on keelatud kasutada hermeetikut, nõue on selgelt välja toodud turbokompressori müüja veebilehel, aga kostja on kasutanud ohtralt hermeetikut. Kuna ekspert ei tuvastanud turbokompressoril mingeid puuduseid, siis on põhjendamatu kostja väide, et turbokompressori kvaliteedi eest vastutab kompressori müüja vastu. Hagiavaldusele lisatud ekspertarvamusega on tõendatud, et turbokompressoril ei olnud puuduseid, vaid mootori rike toimus kostja ebakvaliteetse mootoriremondi tagajärjel.
17.Kostja on vastutav töö tegemisel VÕS § 641 lg 1 rikkumise eest ehk töö ei vastanud kokkulepitule. Kostja tehtud töö ei vastanud muuhulgas tingimustele, milleks hageja seda vajas vastavalt VÕS § 77 lg 1 teisele lausele ja § 641 lg 2 p-le 2. VÕS § 641 lg 4 kohaselt loetakse tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimuste
2-22-5117 mittevastavust võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et kostja teostas töö ebakvaliteetselt, sh paigaldas turbokompressori järgimata remondijuhendit ehk teostas töö lubamatute töövõtetega ja ebakvaliteetselt, mis tõi kokkuvõttes kaasa sõiduki mootori rikke. Kostja on vastutav töö mittevastavuse eest lepingutingimustele.
18.Kostja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis oli olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 642 lg 1 ning lg 3 kohaselt vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Asjatundja arvamuse kohaselt oli mittevastavus olemas töö kostjalt hagejale ehk töövõtjalt tellijale üleandmise ajal, aga avaldus ja sai seega tellijale teatavaks hiljem.
19.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist VÕS §115 lg 1 kohaselt ehk nõuab kahju hüvitamist lepingu täitmise asemel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja peab kahju hüvitama, sest kostja on vastutav töö tegemise eest ja ebakvaliteetselt tehtud töö põhjustas sõiduki mootori rike, mille tagajärjel kahjustada saanud pihustid tuli välja vahetada, hageja oli sunnitud küsima ekspertarvamuse rikke põhjuste kohta ning hageja oli sunnitud kasutama rendisõidukit sõiduki remontimise ajal. Seega on olemas põhjuslik seos kostja tegutsemise ja hagejale tekkinud kahju vahel VÕS § 127 lg 4 tähenduses.
20.Hagejal tekkinud kahju on tõendatud ekspertarvamusega ning tõenditega kantud kulutuste kohta kokku summas 11 139,39 eurot (VÕS § 128 lg 1). Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamise tasumisega viivitamise tõttu viivist seaduses sätestatud suuruses alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumise kohustuse kohase täitmiseni. Apellatsioonkaebus
21.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 13.12.2023 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
22.Kostja leiab, et kostja teostatud hageja sõiduki mootori remondi ja kuus kuud hiljem toimunud mootori rikke vahel puudub põhjuslik seos ja kostja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kui käesolevas asjas seisukohta väljendanud ekspert, kelle arvamusele tuginedes luges maakohus hageja nõude tõendatuks, sai oma arvamuse esitada, siis oleks maakohus pidanud ka kostja kui eksperdi arvamusega arvestama. Hageja ja kostja võimalused esitada seisukohti peavad olema võrdsed. Kostja tegeleb samuti mootori remondiga, tal on vastav haridus ja kvalifikatsioon. Seega võib ka kostja olla eksperdiks. Kostja kui asjatundja esitas erineva arvamuse mootori rikke põhjustest, kuid kohus seda ei arvestanud.
23.Maakohus on ebaõigesti lähtunud hageja eksperdi oletustest, kes ei ole kohtuekspert. Ekspert ei osalenud mootori kokkupanemisel ning ei ole näinud, et kostja oleks hermeetikut kasutanud. Kostja kohustuseks ei olnud sõiduki mootorit kapitaalselt remontida. Kostja vahetas välja vaid turbokompressori. Kostja töö hulka ei kuulunud mootori alumise osa lahtivõtmine ja kokkumonteerimine kohtades, kus avastati hermeetikut. Hageja ei tõendanud,
2-22-5117 et pärast seda, kui kostja teostas mootori turbokompressori vahetuse, pole keegi teine mootori remondiga tegelenud.
24.Maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel asjaoluga, et kostja ei keeldunud mootori kontrollimisest ning oli vajadusel valmis seda uuesti remontima. Hageja võis oma sõiduki kostja juurest ära viia ja anda remondi tegemise ülesandeks teisele isikule vaid juhul, kui kostja oleks remondi tegemisest keeldunud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja keeldus remondi tegemisest. Kuna hageja viis sõiduki remondi tegemiseks teise töökotta kostja nõusolekuta ning kostja ei keeldunud sõiduki remondist oma töökojas, siis ei ole hagejal õigust nõuda remondikulude hüvitamist.
25.Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole tulenevalt dokumentide mahust põhjendatud. Maakohus luges piisavate alusteta mõistlikeks lepingulise esindaja kuludeks 3310 eurot, mis on ülehinnatud kolm korda. Põhjendatuks võib lugeda kulusid tunnihinnaga 100 eurot, kokku mitte üle 1000 euro järgmises mahus: 02.11.2021 kohtuvälise pretensiooni poolel leheküljel koostamiseks võib kuluda 0,5 tundi; hagiavalduse mahuga 6 lehekülge koostamisele võib kuluda 3 tundi; konsultatsioonile 1 tund; kohtistungist osavõtule 1 tund; kostja vastuväidetele seisukoha koostamiseele kolm lehekülge 2 tundi; menetluskulude nimekirja koostamisele 1 tund; kohtumäärusega tutvumisele 1 tund; lisaks võib arvestada väikeseid päringuid kohtusse menetluse kiirendamiseks. Vastustaja seisukoht
26.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda.
selle rahuldamata
ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
28.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega hageja nõue rahuldati, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
29.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid märtsis 2021 töövõtulepingu hagejale kuuluva sõiduki mootori kapitaalremondi teostamiseks, sh turbokompressori vahetuse. Vaidlust ei olnud selles, et hageja tasus töö eest kostjale, varuosade eest otse varuosade müüjale ADN Grupp OÜ-le ja turbokompressori eest otse kompressori müüjale OÜ-le Bane Roco. Kostja sai töö valmis ja andis remonditud sõiduki hagejale üle 30.03.2021. Maakohus on õigesti kvalifitseerinud poolte õigussuhte töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 mõttes.
2-22-5117
31.Kuigi apellatsioonkaebuses vaidleb kostja selle üle, et poolte kokkulepitud tööd ei saa nimetada sõiduki mootori kapitaalremondiks, siis ei vaidle pooled selle üle, et kostja pidi teostama hageja sõiduki mootori remondi ning selle raames vahetama turbokompressori. Kuna pooled eraldi töö tegemise tingimustes kokku leppinud ei olnud, millised peavad olema töövõtja konkreetsed tööd mootori remontimisel, mille raames vahetatakse turbokompressor, siis on mõistlik lepingu tõlgendamisreeglitele tuginedes leida, et poolte ühiseks tahteks lepingu sõlmimisel oli teostada sõiduki mootori remont selliselt, et sõidukiga on võimalik sõita (VÕS § 29).
32.Pooled ei vaielnud selle üle, et 02.10.2021 sõidu ajal hakkas hageja sõiduk ootamatult kiirust kasvatama, misjärel tekkis probleem pidurdamisega. Vaidlust ei ole, et peale sõiduki seiskamist ja uuesti käivitamist tekkis sõiduki mootorisse kolin. Mootoris tekkinud kolina, s.o mootoririkke tõttu ei olnud sõiduk sõidukõlbulik ning see pukseeriti kostja töökotta.
33.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja teostas hageja sõiduki mootoriremondi märtsis 2021 viisil, et see ei vastanud lepingutingimustele, kuivõrd sõidukiga ei saanud 02.10.2021 mootoririkke tõttu enam sõita.
34.Eelkõige heidab kostja maakohtule ette kostja arvamusega mootoririkke põhjustest arvestamata jätmist. Tsiviilkohtumenetluses saab tõendina käsitada vaid sellist teavet, mis sisaldub TsMS § 229 lg-s 2 esitatud lubatavate tõendite loetelus ning mis on seadusega ette nähtud protsessivormis. TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt võib hagimenetluses tõend olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja esitatud kirjalik dokument, mida kostja nimetab eksperdiarvamuseks, sisaldab vaid kostja arvamust ja selgitusi mootoririkke võimaliku tekkepõhjuste kohta, mistõttu on tegemist menetlusosalise seletusega. Hagimenetluses on menetlusosalise seletus TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõendina käsitatav vaid juhul, kui see on antud vande all. Seega ei ole kostja esitatud dokumendis antud selgitused nõutavas protsessivormis ning nende põhjal ei saa kohus teha kindlaks kostja vastuväiteid põhjendavaid asjaolusid.
35.Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1–2, § 230 lg 1). Maakohus selgitas 11.10.2022 kohtuistungil pooltele tõendamiskoormist. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjale poleks olnud selge, et tema peab esile tooma ja tõendama kõiki oma väidete aluseks olevaid asjaolusid. Kui kostja ei nõustu, et tema kirjalikult esitatud arvamust saab pidada vaid kostja selgituseks, kuid mitte tõendiks, mis oleks esitatud seaduses nõutavas vormis, ning kostja jätab õigel ajal oma väidete aluseks olevad asjaolud tõendamata, on see tema risk, et hagi lahendatakse tema kahjuks.
36.Olukorras, kus kostja ei ole oma väidete kinnitamiseks ja hageja väidete ümberlükkamiseks esitanud tõendeid, on põhjendamatu kostja väide, et maakohus poleks saanud hinnata hageja väiteid hageja esitatud tõenditele tuginedes. Maakohus on selgitanud, et ei käsita hageja esitatud eksperdi arvamust kohtuekspertiisi arvamusena vaid eriteadmistega isiku arvamusena, kuna kohus ei ole ekspertiisi määranud (TsMS § 272 lg 2). Seetõttu ei ole asjakohane kostja etteheide, et eksperdi arvamus pole teostatud kohtueksperdi poolt. Asjaolu, et kostja ei nõustu hageja esitatud eksperdi arvamusega ja kohtu tehtud järeldustega, ei anna iseenesest alust kahelda esitatud tõendi usaldusväärsuses või arvata, et arvamuse koostaja peaks kindlasti olema huvitatud sellise arvamuse koostamisest. Olukorras, kus asjatundja
2-22-5117 arvamus telliti töökoja kaudu, kus hageja sõidukit remonditi, ei ole aluseks, et pidada esitatud tõendit lubamatuks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme tõendite hindamisel, kui tegi järeldusi hageja esitatud eksperdiarvamusele tuginedes. Kolleegium märgib, et kohus hindab TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis ning kujundab vastuolu korral enda seisukoha siseveendumuse alusel. Maakohus tugines asjas esitatud tõenditele. Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad.
37.Maakohus leidis õigesti, et hageja esitatud riiklikult tunnustatud eksperdi kui eriteadmistega isiku arvamusega on tõendatud, et hageja sõiduki mootori remont ei vastanud lepingutingimustele ning mootori rike tekkis mootori ebakvaliteetse remonttöö tulemusena. Ekspertarvamuse kohaselt (I kd, tl 22–50) sattus sõiduki mootori turboseadmest lekkinud mootoriõli vahejahutisse, sealt kolvipealsetessse põlemiskambritesse, kus õli süttis ja põhjustas mooripöörete kontrollimatu tõusu, mille tagajärjel ületas õli kogus põlemiskambri mahu, tekkis hüdroloog ning nii keps kui kolb purunesid. Eksperdi arvamuse kohaselt oli sõiduki mootori rikkimineku kronoloogia järgmine: turboseadmest lekkis õli, mis kogunes õhu vahejahutisse, sealt põlemiskambrisse ja põhjustas mootori pöörete kontrollimatu tõusu ja lõpuks purunemise. Ekspertarvamuses turboseadmel puuduseid ei tuvastatud. Maakohus tuvastas eksperdiarvamusele tuginedes, et sõiduki mootori remondi käigus oli tihendpindade vahele pandud hermeetiku ladestused leidusid turboseadmes. Turboseadme võllide toetuspindadel esines jälgi kontaktist abrasiivsete osakestega, mis võisid sinna sattuda mootoriremondi käigus puhastamata jäänud mootori õlikanalitest või remondi käigus vahetamata jäänud õlijahutist. Kuna mootoririke on alguse saanud turboseadmest, on kahju tekkimise põhjuseks ebakvaliteetne ja lubamatute töövõtetega teostatud mootoriremont, mis seisnes eelkõige hermeetiku kasutamises, aga ka võõrosakestest õlitussüsteemis, mis võisid sinna sattuda mootoriremondi käigus puhastamata jäänud mootori õlikanalitest või remondi käigus vahetamata jäänud õlijahutist.
38.Kuivõrd hageja ei saanud 02.10.2021 toimunud mootorikke tõttu sõidukit sõitmiseks kasutada ning tõendatud on, et rikke põhjuseks saab pidada kostja teostatud mootoriremonti, siis ei vastanud kostja teostatud töö selleks, milleks hageja seda vajas (et hageja saaks sõidukiga liigelda). Hageja võis mõistlikult tugineda kostja erialastele teadmistele ja oskustele (VÕS § 641 lg 2 p 2). Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et kokku lepitud mootori remonditööde tegemiseks justkui ei olnudki vaja mootori alumist osa lahti võtta ja kokku monteerida või et kostja poleks seda teinud nendes kohtades, kus avastati hermeetikut, et saavutada kokkulepitud mootori remondi tööde tulemus koos turbomootori vahetamisega selliselt, et sõiduk sõidaks.
39.Kuigi hageja sõiduki mootoririke tekkis 02.10.2021, kuid tõendatud on, et see tekkis sõiduki mootoriremondi tagajärjel, siis vastutab kostja töö lepingumittevastavuse eest (VÕS § 642 lg 1). Asjaolu, et hageja kasutas sõidukit, ei välista sõiduki mootori riket kostja remondi tagajärjel kuus kuud hiljem, nagu tuvastas maakohus. Kuna kostja ei teostanud sõiduki mootori remonditööd vastavalt lepingutingimustele, ja tuginedes kostja erialastele oskustele ja teadmistele turboseadme paigaldamisel viisil, et hageja saaks sõidukiga sõita, siis on maakohus õigesti tuvastanud, et töö kahjustumise riisiko oli olemas juba ajal, mil kostja töö hagejale üle andis. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kostja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmnes kuus kuud hiljem.
40.Kostja väidetel püüdis hageja sõidukit peale mootori probleemide avastamist ise ja kolmanda isiku abil käivitada, mis viis lõpliku mootoririkke põhjustamiseni. Kuivõrd hageja
2-22-5117 väidetel ei ole sõidukit peale mootoririket käivitatud, ja kostja oma väidete kinnitamiseks, et sõiduki mootoririkke võis põhjustada keegi teine peale kostja, tõendeid ei esitanud, siis ei saanud maakohus tuvastada, et mootorikke võis põhjustada või sellele kaasa aidata hageja tegevus mootori ebaõige käivitamisega. Kuna kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et võibolla on hageja sõidukit peale kostja juures remontimist veel kusagil mujal remontinud ning hageja vaidleb kostja väidetele vastu, et hageja ei ole sõidukit mujal remontinud, siis ei saanud maakohus tuvastada, et mootoririkke võis põhjustada mõni teine isik peale kostja, kes on väidetavalt hageja sõidukit remontinud. Samuti ei ole võimalik kostja väidetest, et võibolla oli õli valesti vahetatud, sest ühe otsiku puhul oli tegemist õli sissevooluga, või sõiduk kasutas palju kütust, järeldada, et mootoririke oleks eeltoodust põhjustatud. Kostja ei ole oma väidete kinnituseks esitanud ka tõendeid.
41.Vaidlust ei ole, et hageja teatas kostjale 02.01.2021, et sõiduki mootoril on rike, kuid kostja arvates rike oli põhjustatud mootoriremondi käigus välja vahetatud turbokompressorist. Kuigi kostja väidetel oli tema nõus välja selgitama mootoririkke põhjused ja ka remontima mootori, siis ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja ei ole nõustunud, et tema teostatud töö ei vasta lepingutingimustele ning et ta vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Seega on põhjendamatud kostja väited, et hageja poleks tohtinud viia sõidukit teise töökotta remontimiseks, kui kostja polnud nõustunud omal kulul töö puuduseid kõrvaldama. Olukorras, kus kostja ei ole nõustunud puuduste kõrvaldamise ja uue töö tegemisega omal kulul põhjusel, et kostja ei pidanud ennast vastutavaks töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, saab pidada ilmseks, et ka täiendava tähtaja määramine kostjale kohustuse täitmiseks poleks andnud tulemust ning seetõttu võis hageja nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist.
42.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
43.Maakohus määras kindalaks hagejale hüvitatavad menetluskulud kokku 4150 eurot. Maakohtu otsuse kohaselt on hageja kantud menetluskulud õigusabile 3310 eurot ja riigilõivule 840 eurot põhjendatud ning vastavuses hageja menetlustoimingutega. Kostja ei vaidlusta, et hageja menetluskulude kindlaks määramisel tuli arvestada hagi esitamisel tasutud riigilõivu 840 eurot. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses hageja menetluskulude kindlaks määramise osas, milles maakohus on hagejale hüvitatavad õigusabikulud kindlaks määranud suuremas ulatuses kui 1000 eurot.
44.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
2-22-5117
45.Hageja palus menetluskulud välja mõista maakohtule esitatud 24.11.2023 menetluskulude nimekirja alusel. Menetluskulude nimekirjas on hageja märkinud, et temal on tekkinud õigusabikulu lepingulise esindaja tasu kandmisel kliendi saadetud materjali analüüsimisele, asja ettevalmistamiseks, nõupidamiseks hagejaga, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku 8 tundi ja 55 minutit; kostja vastuse analüüs, nõupidamine kliendiga ning kostja vastusele seisukoha koostamine 5 tundi ja 25 minutit; kostja taotlustega tutvumine ja kliendiga arutelu, kirjavahetus kohtuga 40 minutit; kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine 1 tund ja 45 minutit; nõupidamine kliendiga ja täiendavate seisukohtade esitamine 2 tundi ja 25 minutit; kostja taotluse ja tõenditega tutvumine, nõupidamine kliendiga, kirjavahetus kohtuga, vastuse koostamine 5 tundi ja 15 minutit; kohtukõne teeside koostamine 2 tundi ja 40 minutit; menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit.
46.Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud kostjale 02.11.2021 kohtuvälise pretensiooni koostamise eest, mille koostamiseks peab kostja põhjendatuks kulutada 30 minutit. Kuna hageja menetluskulude nimekirjas ei ole märgitud kulusid kostjale 02.11.2021 nõudekirja koostamise eest, siis saa põhjendatuks pidada kulusid, mida hageja menetluskulude nimekirjas pole märkinud ja mille hüvitamist hageja ka ei nõua. Asjaolust, et kostja arvates oleks hageja pidanud hagiavalduse koostama 3 tunniga, ei saa pidada põhjendamatuks hagiavalduse koostamiseks vajalike ettevalmistuste tegemist, sh kogu olemasoleva teabe analüüsimist, tõendite kogumist ning nõupidamisi kliendiga, milleks hagejal on kokku kulunud 8 tundi ja 55 minutit. Kuna menetluses on esitatud taotlusi ja täiendavaid tõendideid, siis on põhjendatud, et hageja esindajal on olnud vajalik hageja seisukohtade kujundamiseks hagejaga nõu pidada rohkem kui tund. Kohtupraktikas peetakse vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikuluks ka kohtuistungiks ettevalmistumist, mistõttu ei saa nõustuda kostjaga, et kohtuistungile oleks hageja esindaja pidanud kulutama aega vaid 1 tund. Hageja 18.01.2023 vastuväidete koostamisele ei ole põhjendatud arvestada vaid 2 tunniga ja kolme leheküljega nagu soovib kostja. Oma seisukohtade põhjendamiseks kulub aega ka esitatu analüüsimiseks ja seetõttu on konkreetse menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud ajakulu arvestada menetluskulude nimekirjas märgitud 3 tundi ja 5 minutit. Kuigi kostja peab menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund, siis märgib ringkonnakohus, et hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude nimekirja koostamisele kulutanud aega siiski vaid 30 minutit. Kuna tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on korduvalt suhelnud kohtuga ning tutvunud erinevate kohtu määrustega, siis ei saa nõustuda kostjaga, et hageja oleks ühe kohtumäärusega tutvumiseks pidanud kulutama aega 1 tund. Kolleegiumi arvates on hageja menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu õigusabitoimingutele kokku 27 tundi ja 35 minutit arvestades menetlustoimingute ja dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasjas keerukust, põhjendatud ja vajalik.
47.Hageja on maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas märkinud, et hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusteenuse tunnitasu juristist esindajale 120 eurot, ilma käibemaksuta, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Käesoleval juhul on põhjendamatu õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu hinnata 100 eurot tund 2016. aasta kohtupraktikale tuginedes, sest õigusteenust osutati hagejale aastal 2022 ja 2023.
48.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja esindaja õigusabikulu maakohtu menetluses kokku 3310 euro on olnud põhjendatud ja vajalik.
2-22-5117 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
49.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, mistõttu määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.
50.Apellatsioonimenetluses on hageja palunud mõista kostjalt välja hageja kasuks lepingulise esindaja tasu 1153,35 eurot (8 tundi 15 minutit tasumääraga 140 eurot/tund, ilma käibemaksuta).
51.Kostja on vastuväited hageja menetluskuludele esitanud peale kohtu määratud tähtaega, s.o hilinenult. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu ja tunnihind ülepaisutatud. Hageja esindaja ajakulu ei peaks olema suurem kui 4 tundi ning tunnihind ei peaks olema suurem kui 120 eurot tunnis. Kostja ei ole ka põhjendanud oma vastuväidete hilist esitamist. Samas ei põhjusta kostja vastuväited menetluse viibimist. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
52.Hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu on kohtuotsusega tutvumiseks 35 minutit, apellatsioonkaebuse ja menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks 30 minutit; apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 4 tundi ja 25 minutit; menetluse seisu täpsustamine, kliendi ja kohtuga suhtlemine 45 minutit; kohtukõne teeside koostamine 1 tund 30 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on kolleegiumi arvates menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks tuleb lugeda 8 tundi 15 minutit. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu juristist esindajale 140 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendamatult suur. Võttes arvesse õigusteenuse osutamise ajal keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu saab juristist esindaja puhul pidada põhjendatuks tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta).
53.Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena 990 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
54.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.